muuta, ja selleks on selle teadmine, mis on Piiblile vastavalt elu tõeline eesmärk ja mida toob tulevik.”

Veel üks soovitus: „Ma mõistan, miks te selle küsimuse üles tõstsite. Me ju tahaksime näha olukordade paranemist. Kas ma tohin küsida, kuidas te suhtute sellesse, mida Jeesus Kristus tegi? Kas teie meelest aitas ta inimesi praktilisel moel? ... Meie püüame tema eeskuju järgida.”

„Kristlased peaksid olema Jeesuse, aga mitte Jehoova tunnistajad”

Sa võiksid vastata: „Te esitasite huvitava mõtte. Ja teil on õigus, kui ütlete, et me peame olema Jeesuse tunnistajad. Seepärast rõhutataksegi meie väljaannetes Jeesuse osa Jumala eesmärgis. (Võiksid selle demonstreerimiseks kasutada üht parajasti pakutavat raamatut või ajakirja.) Aga siin on midagi, mis võib olla teile uus mõte. (Ilm. 1:5) ... Kelle „ustav tunnistaja” oli Jeesus? (Joh. 5:43; 17:6) ... Kas ei jätnud Jeesus meile eeskuju, mida me peaksime järgima? ... Miks on nii tähtis õppida tundma nii Jeesust kui ka tema Isa? (Joh. 17:3)”

Julgustus

Definitsioon: Miski, mis annab julgust või sisendab lootust. Julgustust vajab iga inimene. Julgustamine võib nõuda kellegi isiklikku abistamist või hindamise väljendamist. Sageli tähendab see seda, et aidatakse inimesel mõista, kuidas ta võib raske olukorraga toime tulla, või arutatakse põhjusi, miks võib kindlalt paremale tulevikule loota. Piibel annab selliseks julgustuseks kõige parema aluse, ja järgnevad piiblitsitaadid võivad aidata julgustada inimesi, kes seisavad silmitsi mitmesuguste olukordadega. Mõnikord on suureks abiks ka lihtsalt kaastundlik suhtumine. — Rooml. 12:15.

Neile, kellele toob katsumusi HAIGUS:

Ilm. 21:4, 5: „[Jumal] pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam. Sest endised asjad on möödunud! Ja kes aujärjel istus, ütles: ’Vaata, ma teen kõik uueks!’ Ja ta ütles: ’Kirjuta, sest need sõnad on ustavad ja tõelised!’ ”

Matt. 9:35: „Jeesus käis läbi kõik linnad ja külad, õpetas ... ja kuulutas Jumala riigi evangeeliumi, parandas kõike tõbe ja kõike viga.” (Ühendades inimeste tervendamise Kuningriigi kuulutamisega, andis Jeesus imepärase eelpildi sellest, mida ta inimkonna heaks oma tuhandeaastase valitsuse ajal teeb.)

2. Kor. 4:13, 16: „Meiegi usume ... Sellepärast me ei loidu, vaid kuigi meie väline inimene [meie füüsiline keha] kõduneb, uueneb [ehk saab uut jõudu] sisemine inimene ometi päev-päevalt.” (Füüsilises mõttes võime ehk kõduneda. Kuid vaimselt me uueneme, kui tugevdame end pidevalt Jumala hinnaliste tõotustega.)

Vaata ka Luuka 7:20—23.

Inimestele, kellelt SURM on võtnud lähedase inimese:

Jes. 25:8, 9: „Ta neelab surma ära igaveseks ajaks! Ja Issand Jehoova pühib pisarad kõigilt palgeilt ... Ja sel päeval öeldakse: ’Vaata, see on meie Jumal, keda me ootasime, et ta meid päästaks! See on Jehoova, keda me ootasime, hõisakem ja tundkem rõõmu tema päästest.’ ”

Joh. 5:28, 29: „Ärge pange seda imeks; sest tuleb tund, mil kõik, kes on haudades, kuulevad tema häält ning tulevad välja need, kes on teinud head, elu ülestõusmiseks, aga kes on teinud halba, hukkamõistmise ülestõusmiseks.”

Joh. 11:25, 26: „Jeesus ütles temale: ’Mina olen ülestõusmine ja elu; kes minusse usub, see elab, ehk ta küll sureb! Ja igaüks, kes elab ja minusse usub, see ei sure igavesti. Kas sa usud seda?’ ”

Laul 146:5, 9: „Õnnis on see, ... kelle lootus on Jehoova peale, oma Jumala peale, ... ta peab ülal vaeseidlapsi ja lesknaisi.” (Jumal kannab leinavate inimeste eest juba praegu armastavalt hoolt.)

Vaata ka Luuka 7:11—16; 8:49—56.