ka valu. Ent kui me võtame seda kuulda, nagu peab, võime tunda ka sügavat rahulolu ja meelerahu. See võib meid suunata, kaitsta ja motiveerida. ”The Interpreter’s Bible” kommenteerib: ”Inimene püsib vaimselt ja emotsionaalselt tervena üksnes siis, kui ta püüab kaotada kuristikku selle vahel, mida ta teeb ja mida ta enda arvates tegelikult peaks tegema.” Kuidas me võime seda kuristikku kaotada? Kas südametunnistust on võimalik kujundada ja kasvatada? Neid küsimusi vaadeldakse järgmises artiklis.

Kuidas kasvatada oma südametunnistust

”PUHAS süda, pehme padi.” See vana ütlus toonitab üht tähtsat tõsiasja: oma südametunnistust kuulda võttes kogeme hinge- ja meelerahu.

Kuid sugugi mitte kõik ei tee nii. Adolf Hitler kuulutas, et ta on võtnud endale missiooni vabastada inimene sellest alandavast kimäärist, illusioonist, mida tuntakse südametunnistusena. Tema terrorivalitsus on masendavaks näiteks selle kohta, kui julmaks võivad südametunnistuse hüljanud inimesed muutuda. Sama halastamatud on paljud tänapäeva metsikud kurjategijad — need, kes ilma süümepiinata vägistavad ja tapavad. Üha suurem hulk neist on alles lapseohtu. Üks seda nähtust uuriv raamat kannabki seetõttu pealkirja ”Südametunnistuseta lapsed”.

Kuigi enamikule inimestele ei tule iial mõttessegi mõnda vägivaldset kuritegu toime panna, ei leia paljud, et nad seksuaalselt ebamoraalselt käitudes, valetades ja pettes midagi halba teeksid. Kogu maailmas veereb moraal allamäge. Viidanud laialdasele ärataganemisele õigest jumalakummardamisest, kirjutas apostel Paulus, et mõned kristlased lasevad end maailmast mõjutada ning saavad nende sarnaseks, ”kes oma südametunnistusse otsekui tulise märgi on põletanud” (1. Timoteosele 4:2). Tänapäeval, neil ”viimseil päevil”, on oht saada moraalselt rikutuks veelgi suurem (2. Timoteosele 3:1). Seepärast peavad kristlased kõvasti vaeva nägema, et oma südametunnistust kaitsta. Me saame seda teha südametunnistust kasvatades ja kujundades.

Mõistus, süda ja südametunnistus

Apostel Paulus ütles: ”Ma räägin tõtt Kristuses, mina ei valeta mitte; seda tunnistab mulle mu südametunnistus Pühas Vaimus” (Roomlastele 9:1). Seega võib südametunnistus olla tunnistajaks. See võib uurida inimese käitumist ja anda sellele heakskiitva või hukkamõistva hinnangu. Suurema osa inimese õige-väära tajust on paika pannud meie Looja. Ometi on meie südametunnistust võimalik kujundada ja kasvatada. Mil viisil? Õppides Jumala Sõna täpselt tundma. ”Muutuge teiseks oma meele uuendamise teel, et te uuriksite, mis on Jumala hea ja meelepärane ja täielik tahtmine,” ütleb apostel Paulus (Roomlastele 12:2). Kui sa juurutad Jumala mõtteid ja tahet oma mõistusesse, hakkab su südametunnistus jumalakartlikumal viisil toimima.

Jehoova tunnistajad on aidanud miljonitel inimestel kogu maailmas ’Jehoova Jumalat ja Jeesust Kristust tundma’ õppida (Johannese 17:3). Tasuta koduse piibliuurimiskorralduse abil õpetavad nad ausa südamega inimestele Jehoova Jumala mõõdupuid seksi, alkohoolsete jookide tarvitamise, abielu, äritehingute ja hulga muude valdkondade kohta (Õpetussõnad 11:1; Markuse 10:6—12; 1. Korintlastele 6:9, 10; Efeslastele 5:28—33).a ”Täpse tundmise” (UM) omandamine etendab olulist osa jumalakartliku südametunnistuse kujundamisel (Filiplastele 1:9). Kuid isegi siis, kui kristlane on juba mõistnud Piibli sügavaid tõdesid, peab ta kindlasti ka edaspidi oma mõistust korrapäraselt Jumala Sõnaga toitma, et tema südametunnistus võiks õigesti toimida (Laul 1:1—3).

Piibel näitab, et südametunnistus on seotud ka inimese piltliku südamega — meie tunnete ja tundmustega (Roomlastele 2:15). Et südametunnistus võiks korralikult toimida, peavad mõistus ja süda koostööd tegema. Ei piisa vaid informatsiooni talletamisest mõistusesse. Sul on vaja vormida ka oma südant — sisimaid tundeid, soove ja ihalusi. Seepärast kasutab Õpetussõnade raamat niisuguseid väljendeid nagu ’südant pöörama’, ’südameasjaks tegema’ ja ’südant juhtima’ (Õpetussõnad 2:2; 23:19; 27:23). Sa saad oma südant vormida näiteks Pühakirja üle juureldes ja mõtiskledes. ”Ma uurin kõiki su töid ning mõlgutan mõttes su suuri tegusid!” öeldakse Laulus 77:13. Keskendunult asjade üle mõtiskledes võime jõuda oma sisimate tunnete ja ajenditeni.

Oletagem, et sa oled sattunud mõne rüveda harjumuse, näiteks tubakasõltuvuse küüsi. Nagu enamjagu inimesi, tead sa kahtlemata väga hästi, milline oht peitub selles sinu tervisele. Ent vaatamata sõprade ja perekonna keelitustele, on sul sellest ikkagi raske vabaneda. Kuidas aitaks Piibli sõnumi üle mõtisklemine su südametunnistusel võimsamini avalduda?

Proovi näiteks mõtiskleda apostel Pauluse sõnade üle, mis on kirjas 2. Korintlastele 7:1: ”Et meil nüüd on niisugused tõotused, mu armsad, siis puhastagem endid kõigest liha ja vaimu rüvedusest ja tehkem täielikuks oma pühitsus Jumala kartuses.” Ürita nende sõnade tähendust mõista. Küsi endalt, mida kujutavad endast ”niisugused tõotused”, millele Paulus viitab. Konteksti uurides võid tähele panna, et eelmistes salmides öeldakse: ””Minge ära nende keskelt ja eralduge neist”, ütleb Issand, ”ja ärge puudutage roojast, siis ma võtan teid vastu ja olen teile Isaks, ja teie olete mulle poegadeks ja tütardeks”, ütleb kõigeväeline Issand” (2. Korintlastele 6:17, 18).

Pauluse käsk ’puhastada endid kõigest rüvedusest’ kõlab nüüd hoopis mõjusamalt! Oma tõotusega ’meid vastu võtta’, s.t. oma kaitsva hoole alla võtta, annab Jumal meile võimsa stiimuli selle käsu järgi toimida. Kas võivad minul olla temaga samasugused lähedased suhted, nagu pojal või tütrel on oma isaga, küsid sa ehk endalt. Kas ei ole see mitte ütlemata meeldiv mõte, et tark, armastav Jumal võib sind ’vastu võtta’ ja armastada? Kui see mõte jääb sulle aga kaugeks, siis jälgi, mil viisil ilmutab armastav isa oma laste vastu armastust ja kiindumust. Kujutle nüüd sellist sidet ka enda ja Jehoova vahel valitsemas! Mida enam sa selle üle mõtiskled, seda rohkem hakkad sa taolisi suhteid igatsema.

Kuid pane tähele, et Jumalaga on võimalik lähedaseks saada üksnes siis, kui sa enam ’roojast ei puuduta’. Küsi endalt: kas tubakasõltuvus kuulub samuti selle ”roojase” hulka, mille Jumal hukka mõistab? kas suitsetades ma mitte ei ’rüveta liha’ ega sea oma tervist igatpidi ohtu? kas Jehoova, kes on puhas ehk ”püha” Jumal, kiidab heaks selle, et ma end niiviisi teadlikult rüvetan? (1. Peetruse 1:15, 16.) Tasub tähele panna, et Paulus hoiatab ka vaimu ehk meelelaadi rüvetamise eest. Küsi endalt: kas see sõltuvus kontrollib mu mõtteid? kas ma püüan peaaegu iga hinna eest oma himu rahuldada, olles valmis tervise, perekonna ja kogunisti oma seisundi Jumala ees ohtu seadma? mil määral ma olen tubakasõltuvusel juba lasknud oma elu kahjustada? Need on valulised küsimused, kuid neid endale esitades võid sa üpriski tõenäoliselt saada otsusekindlust sellest harjumusest loobumiseks!

Muidugi võib sul tarvis minna teiste abi ja toetust, et tubakast võitu saada, kuid ometi võib Piibli üle mõtisklemine aidata sul südametunnistust tõhusalt kasvatada, nii et see avaldub võimsamalt ja sa suudad seeläbi sõltuvusest vabaneda.

Kui me eksime

Meie parimate pingutustegi juures teha seda, mis on õige, võib aeg-ajalt juhtuda, et ebatäius saab meist jagu ja me eksime. Südametunnistus vaevab meid siis, kuid samas võib meis tekkida kiusatus üritada neid piinavaid tundeid oma teadvusest välja lülitada. Teine võimalus: meie eksimus heidutab meid sedavõrd, et tahame Jumala teenimisest üldse loobuda. Kuid tuleta meelde kuningas Taaveti juhtumit. Kui ta oli Batsebaga abielu rikkunud, haaras teda piinav süütunne. Ta kirjeldab seda piina järgmiselt: ”Päevad ja ööd oli su käsi raskesti mu peal; mu üdi on ära kuivanud nagu suve kuumuses!” (Laul 32:4). Kas see oli talle valus? Jah, tõepoolest! Kuid Taavet kurvastas Jumala meele päraselt ning selline kurvastus ajendas teda kahetsema ja Jumalaga lepitust otsima. (Võrdle 2. Korintlastele 7:10.) Taavet palus meeleheitlikult andestust ja see kõneleb selgelt, et ta kahetses südamest. Kuna Taavet võttis oma südametunnistust kuulda, aidati tal end muuta ja rõõmu tagasi saada (Laul 51).

Sama võib juhtuda ka tänapäeval. Mõned uurisid kunagi Jehoova tunnistajatega Piiblit, kuid saanud teada, et nad ei ela Jumala kõrgete mõõdupuude kohaselt, jätsid nad uurimise pooleli. Vahest elasid nad vabaabielu või vaevlesid mingi ebapuhta harjumuse küüsis. Südametunnistus piinas neid!

Kui sul on sarnane olukord, siis mõtle sõnadele, mis apostel Peetrus nelipühapäeval ütles. Kui ta paljastas oma kaasmaalaste juutide patte, ”läks see neil südamest läbi”. Nad ei löönud aga käega, vaid võtsid Peetruse nõu kuulda ja kahetsesid ning saavutasid Jumala heakskiidu (Apostlite teod 2:37—41). Sina võid teha sedasama! Selle asemel et tõest südametunnistusepiinade tõttu loobuda, ajendagu su südametunnistus sind ’meelt parandama ja pöörduma’ (Apostlite teod 3:19). Kui oled otsusekindel ja teed pingutusi, suudad sa teha tarvilikke muudatusi ning saavutada Jumala heakskiidu.

”Teil olgu hea südametunnistus”

Peetruse manitsus ”teil olgu hea südametunnistus” on kohane nii neile, kes on alles alustanud Jehoova teede tundmaõppimist, kui ka neile, kes on juba aastaid küpsed kristlased olnud (1. Peetruse 3:16). See ei ole tüliks, vaid toob sulle kasu. Kasvata seda, toites oma mõistust ja südant Jumala Sõna Piibli tarkusega. Võta kuulda südametunnistuse häirekella. Olgu sul meelerahu, mida südametunnistusele kuuletumine võib tuua.

Tuleb möönda, et pole sugugi lihtne südametunnistust kasvatada ja kujundada. Kuid sa võid paluda Jehoova Jumala abi. Tema abiga suudad sa teenida Jumalat ”heast südametunnistusest ja silmakirjatsematust usust” (1. Timoteosele 1:5).

[Allmärkus]

[Pilt lk 6]

Jumala Sõna lugemine ja selle üle mõtisklemine aitab meil oma südametunnistust kasvatada