Julgustus
Definitsioon: Miski, mis annab julgust või sisendab lootust. Julgustust vajab iga inimene. Julgustamine võib nõuda kellegi isiklikku abistamist või hindamise väljendamist. Sageli tähendab see seda, et aidatakse inimesel mõista, kuidas ta võib raske olukorraga toime tulla, või arutatakse põhjusi, miks võib kindlalt paremale tulevikule loota. Piibel annab selliseks julgustuseks kõige parema aluse, ja järgnevad piiblitsitaadid võivad aidata julgustada inimesi, kes seisavad silmitsi mitmesuguste olukordadega. Mõnikord on suureks abiks ka lihtsalt kaastundlik suhtumine. — Rooml. 12:15.
Neile, kellele toob katsumusi HAIGUS:
Ilm. 21:4, 5: „[Jumal] pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam. Sest endised asjad on möödunud! Ja kes aujärjel istus, ütles: ’Vaata, ma teen kõik uueks!’ Ja ta ütles: ’Kirjuta, sest need sõnad on ustavad ja tõelised!’ ”
Matt. 9:35: „Jeesus käis läbi kõik linnad ja külad, õpetas ... ja kuulutas Jumala riigi evangeeliumi, parandas kõike tõbe ja kõike viga.” (Ühendades inimeste tervendamise Kuningriigi kuulutamisega, andis Jeesus imepärase eelpildi sellest, mida ta inimkonna heaks oma tuhandeaastase valitsuse ajal teeb.)
2. Kor. 4:13, 16: „Meiegi usume ... Sellepärast me ei loidu, vaid kuigi meie väline inimene [meie füüsiline keha] kõduneb, uueneb [ehk saab uut jõudu] sisemine inimene ometi päev-päevalt.” (Füüsilises mõttes võime ehk kõduneda. Kuid vaimselt me uueneme, kui tugevdame end pidevalt Jumala hinnaliste tõotustega.)
Vaata ka Luuka 7:20—23.
Inimestele, kellelt SURM on võtnud lähedase inimese:
Jes. 25:8, 9: „Ta neelab surma ära igaveseks ajaks! Ja Issand Jehoova pühib pisarad kõigilt palgeilt ... Ja sel päeval öeldakse: ’Vaata, see on meie Jumal, keda me ootasime, et ta meid päästaks! See on Jehoova, keda me ootasime, hõisakem ja tundkem rõõmu tema päästest.’ ”
Joh. 5:28, 29: „Ärge pange seda imeks; sest tuleb tund, mil kõik, kes on haudades, kuulevad tema häält ning tulevad välja need, kes on teinud head, elu ülestõusmiseks, aga kes on teinud halba, hukkamõistmise ülestõusmiseks.”
Joh. 11:25, 26: „Jeesus ütles temale: ’Mina olen ülestõusmine ja elu; kes minusse usub, see elab, ehk ta küll sureb! Ja igaüks, kes elab ja minusse usub, see ei sure igavesti. Kas sa usud seda?’ ”
Laul 146:5, 9: „Õnnis on see, ... kelle lootus on Jehoova peale, oma Jumala peale, ... ta peab ülal vaeseidlapsi ja lesknaisi.” (Jumal kannab leinavate inimeste eest juba praegu armastavalt hoolt.)
Vaata ka Luuka 7:11—16; 8:49—56.
Inimestele, keda Jumala tahte täitmise pärast TAGA KIUSATAKSE:
Laul 27:10, UT: „Sest isa ja ema on mu hüljanud, ISSAND korjab mu üles.”
1. Peetr. 4:16: „Kui keegi kannatab ristiinimesena [„kristlasena”, UT], siis ta ärgu häbenegu, vaid andku Jumalale austust selle nimega.”
Õpet. 27:11: „Ole tark, mu poeg, ja rõõmusta mu südant, et võiksin vastata sellele, kes mind teotab!” (Ustavusega lükkame ümber Saatana valesüüdistuse, et kõik, kes kannatavad suurte raskuste all, loobuvad Jumala teenimisest.)
Matt. 5:10—12: „Õndsad on need, keda taga kiusatakse õiguse pärast, sest nende päralt on taevariik. Õndsad olete teie, kui inimesed teid minu pärast laimavad ja taga kiusavad ja valetades räägivad teist kõiksugust kurja. Olge rõõmsad ja ilutsege, sest teie palk on suur taevas; samuti on nad taga kiusanud prohveteid enne teid.”
Ap. t. 5:41, 42: „[Apostlid] läksid Suurkohtu eest minema, rõõmsad sellest, et neid oli väärt arvatud kannatama teotust selle nime pärast. Ja nad ei lakanud iga päev pühakojas ja kodasid mööda õpetamast evangeeliumi Kristusest Jeesusest.”
Fil. 1:27—29: „Ainult käituge Kristuse evangeeliumi vääriliselt, ... [ärge laske] endid heidutada mitte millestki vastaste poolt. See on neile hukatuse, teile aga pääste tähiseks, ja nimelt Jumalalt. Sest teile on armust antud Kristuse pärast mitte ainult uskuda temasse, vaid ka kannatada tema pärast.”
Neile, kes on masendunud EBAÕIGLUSE pärast:
Laul 37:10, 11: „Natuke aega, ja õelat ei ole enam; sa vahid tema aset, aga teda pole kuskil! Ent alandlikud pärivad maa ja tunnevad rõõmu suurest rahust!”
Jes. 9:5, 6: „Meile sünnib laps, meile antakse poeg, kelle õlgadel on valitsus ja kellele pannakse nimeks: Imeline Nõuandja, Vägev Jumal, Igavene Isa, Rahuvürst! Suur on valitsus ja otsatu on rahu Taaveti aujärjel ja tema kuningriigi üle, et seda kinnitada ja toetada kohtu ja õiglusega, sellest ajast ja igavesti! Vägede Jehoova püha viha teeb seda!” (Meie kursiiv.)
Taan. 2:44: „Aga nende kuningate päevil püstitab taeva Jumal kuningriigi, mis jääb igavesti hävitamatuks ja mille valitsust ei anta teisele rahvale. See lõhub ja hävitab kõik need kuningriigid, aga ta ise püsib igavesti.”
Vaata ka Jesaja 32:1, 2; 2. Peetruse 3:13.
Neile, keda rõhuvad MAJANDUSLIKUD PROBLEEMID:
Jes. 65:21, 22: „Nad ehitavad kodasid ja elavad neis, istutavad viinamägesid ja söövad nende vilja! Nad ei ehita teistele elamiseks, ei istuta teistele söömiseks, ... ja mu valitud kasutavad ise oma kätetööd!”
Laul 72:8, 16: „Ta [Messias-Kuningas] valitseb merest mereni ja Frati jõest ilmamaa otsani! Viljarohkus on maa peal, mägede otsas kahisevad viljapead.”
Matt. 6:33: „Ent otsige esiti Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike [eluks hädavajalikke materiaalseid asju] antakse teile pealegi!”
Rooml. 8:35, 38, 39: „Kes võib meid lahutada Kristuse armastusest? Kas viletsus, või ahastus, või tagakiusamine, või nälg, või alastiolek, või häda, või mõõk? Sest ma olen veendunud selles, et ei surm ega elu, ei inglid, ei vürstid, ei käesolev ega tulev, ei vägevad, ei kõrgus ega sügavus ega mingi muu loodu või meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas!”
Vaata ka Heebrealastele 13:5, 6.
Neile, kes on masendunud omaenda PUUDUSTE pärast:
Laul 34:19: „Jehoova on ligi neile, kes murtud on südamelt, ja päästab need, kellel on rõhutud vaim!”
Laul 103:13, 14: „Otsekui isa laste peale halastab, nõnda halastab Jehoova nende peale, kes teda kardavad! Sest ta teab, millist tegu me oleme; tal on meeles, et oleme põrm!”
Neh. 9:17: „Sina oled andeksandja Jumal, armuline ja halastaja, pika meelega ja rikas heldusest.”
2. Peetr. 3:9, 15: „Issand [„Jehoova”, NW] ei viivita tõotust täitmast, nõnda nagu mõned peavad seda viivituseks, vaid tema on pika meelega teie vastu; sest ta ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik tuleksid meeleparandusele! Ja meie Issanda pikka meelt arvake õndsuseks.”