Uimastid
Definitsioon: Sõnal „uimasti” on mitmeid definitsioone. Siin mõeldakse uimastite all teadvusele kindlat toimet avaldavaid aineid, mis ei ole toiduained ja mida ei peeta meditsiiniliselt vajalikuks, vaid mida kasutatakse selleks, et püüda põgeneda eluprobleemide eest, kogeda joovastust, mõnutunnet või ülevat meeleolu.
Kas Piibel otseselt keelab uimastite tarvitamist naudingu saamiseks?
Piibel ei maini selliseid aineid nagu heroiin, kokaiin, LSD, PCP (inglipulber), marihuaana ja tubakas. Kuid see annab vajalikud juhendid, nii et me võime teada, mida teha ja millest hoiduda, et Jumalale meelepärane olla. Piibel ei ütle ka seda, et on väär tarvitada kellegi tapmiseks tulirelva, kuid see keelab mõrvamise.
Luuka 10:25—27: „’Mis ma pean tegema, et ma päriksin igavese elu?’ ... ’Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma jõust ja kõigest oma meelest, ja oma ligimest nagu iseennast.’ ” (Kas inimene tegelikult armastab Jumalat kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest, kui tal on harjumused, mis tarbetult lühendavad tema eluiga ja ähmastavad tema mõistust? Kas ta ilmutab armastust oma ligimese vastu, kui ta varastab teistelt, et uimastipruukimiseks raha saada?)
2. Kor. 7:1: „Et meil nüüd on niisugused tõotused [, et Jehoova on meie Jumal ja meie Isa], mu armsad, siis puhastagem endid kõigest liha ja vaimu rüvedusest ja tehkem täielikuks oma pühitsus Jumala kartuses.” (Aga kas me võime loota saada Jumala heakskiitu, kui me teeme tahtlikult midagi, mis meie keha rüvetab?)
Tiit. 2:11, 12: „Jumala õndsakstegev arm on ilmunud kõigile inimestele ja kasvatab meid, et me hülgaksime jumalakartmatu elu ja maailma himud ning elaksime mõistlikult [„mõõdukalt”, UT; „ennast valitsedes”, TEV] ja õieti ja jumalakartlikult.” (Kas on selle nõuandega kooskõlas uimastite tarvitamine, mis kahjustab inimese otsustusvõimet või mille mõjul ta kaotab enesevalitsemise?)
Gal. 5:19—21: „Aga liha teod on ilmsed, need on ... nõidus, ... pidutsemised ja muud sellesarnast ... need, kes teevad seesugust, ei päri Jumala riiki.” (Siin sõnaga nõidus [„spiritismi harrastamine”, NW] tõlgitud kreekakeelse sõna phar·ma·kiʹa sõnasõnaline tähendus on „droogide ja uimastite tarvitamine”. W. E. Vine’i teoses An Expository Dictionary of New Testament Words öeldakse seda kreeka sõna kommenteerides: „Nõiakunstis kaasnes nõrkade või tugevate uimastite tarvitamisega tavaliselt loitsimine ja pöördumine okultsete jõudude poole ning mitmesuguste talismanide, amulettide jm. kasutamine, mis väidetavasti hoidis nõia poole pöördujat või patsienti deemonite tähelepanu ja võimu eest, kuid mida tegelikult kasutati selleks, et jätta nõia poole pöördujale mulje nõia müstilistest vahenditest ja võimetest.” [London, 1940, IV kd., lk 51, 52] Samuti tegelevad tänapäeval paljud uimastitarvitajad spiritismiga või on spiritismiga tegelejatega seotud, sest ähmastunud või hallutsinatsioonide kütkes mõistus on deemonitele kerge saak. (Võrdle Luuka 11:24—26.)
Tiit. 3:1: „Tuleta neile meelde, et nad alistuksid valitsejaile ja ülemaile, oleksid sõnakuulelikud.” (Paljudes paikkondades on mõningate uimastite omamine või tarvitamine seadusevastane.)
Kas uimastid, mis võivad anda inimesele hea enesetunde, on tõesti nii kahjulikud?
2. Tim. 3:1—5: „Viimseil päevil tuleb raskeid aegu. Sest inimesed on siis ... rohkem lõbuarmastajad kui jumalaarmastajad ... Nendest hoidu eemale.” (Piibel hoiatab meid selgesti sedavõrd suure naudinguhimu eest, et me selle Jumala Sõna õigete põhimõtete rakendamisest ja Jumala heakskiidu saamisest ettepoole seame.)
Mõned NARKOOTILISED AINED on valuvaigistid ja võivad luua rahulolutunde, kuid peale selle põhjustavad need ka sõltuvust ning nende üledoseerimine võib lõppeda surmaga. Mõningate LAHUSTITE nuusutamine võib luua mõnutunde, kuid selle tagajärjeks võib olla ka segane kõne, moondunud nägemuspildid, kontrolli kadumine lihaste üle ning lisaks veel taastumatud aju-, maksa- ja neerukahjustused. HALLUTSINOGEENID põhjustavad üleva meeleolu ja näivad hajutavat väsimuse, aga need põhjustavad ka kaugusetaju moondumist, raskendavad loogilist mõtlemist, võivad põhjustada isiksuses pöördumatuid muutusi ning tekitada enesetapu- või mõrvamõtteid.
Kas marihuaana on kahjutu? Mõned arstid on seda väitnud
California ülikooli Berkeley’s asuva Cowelli haigla endine peapsühhiaater, meditsiinidoktor David Powelson toetas omal ajal marihuaana tarvitamise legaliseerimist. Hiljem, kui oli kogutud lisatõendeid, kirjutas ta: „Nüüd ma arvan, et marihuaana on kõige ohtlikum uimasti, mille vastu me peame võitlema. 1. Algul on selle tarvitamine petlik. Tarvitajal tekib illusioon heaolutundest; ta ei suuda tajuda vaimsete ja füsioloogiliste protsesside halvenemist. 2. Selle kestev tarvitamine tekitab pettekujutlusi. Pärast üks kuni kolm aastat kestnud pidevat tarvitamist hakkab mõtlemisprotsessi juhtima haiglaslik mõtteviis.” — Executive Health Report, oktoober 1977, lk. 8.
Dr. Robert L. DuPont, endine Uimastite Kuritarvitamise Riikliku Instituudi direktor Ühendriikides, keda varem peeti marihuaanast tuleneva ohu alahindajaks, väitis hiljem: „Küsimus seisneb tegelikult selles, et see ohtlik epideemia [marihuaana tarvitamine noorema generatsiooni hulgas] ohustab tervist vähemalt kahes mõttes. Üks oht seisneb mürgitusnähtudes, mis ulatuvad sõidukijuhtimisvõime ohtlikust nõrgenemisest kuni täieliku ükskõiksuseni. Teine valdkond on puhtalt füüsiline. Marihuaanatarvitajatel on probleeme alates tavapärasest kroonilisest bronhiidist kuni vägagi tõenäoliselt tekkivate hormonaalsete häireteni, immuunsüsteemi kahjustusteni ning võib-olla isegi vähini.” — Montreali Gazette, 22. märts 1979, lk. 9.
Science Digest tõi ära järgmised üksikasjad: „Regulaarne marihuaana pahvimine võib aja jooksul laiendada pilusid peaaju närvilõpmete vahel, mis on vajalikud sellisteks elulisteks funktsioonideks nagu mälu, emotsioonid ja käitumine. Et närvid võiksid täita oma funktsioone, peavad nad omavahel informatsiooni vahetama.” Seejärel öeldakse selles artiklis loomadega tehtud katsete tulemuste kohta: „Kõige märkimisväärsemad mõjud esinesid ajupoolkerasid eraldava vaheseina piirkonnas, mis on seotud emotsioonidega; hüpokampuses, mis on seotud mälu kujunemisega; ning mandelkehas, millest sõltuvad kindlad käitumisfunktsioonid.” — Märts 1981, lk. 104.
Kas marihuaana tarvitamine on millegi poolest halvem kui alkohoolsete jookide pruukimine?
Alkohol on toiduaine, mille organism ainevahetuse käigus energiaks muudab, jääkained aga kõrvaldab. Kuid üks psühhofarmakoloog ütles: „Marihuaana on väga tugev uimasti, ja kõige suurema vea teeme siis, kui võrdleme seda alkoholiga.” „Kui võrrelda molekule, siis [marihuaanas sisalduv] THC tekitab kerge joobe 10 000 korda kergemini kui alkohol ... THC eemaldub organismist aeglaselt ja tema mõjust toibumiseks kulub palju kuid.” (Executive Health Report, oktoober 1977, lk. 3) Looja teab, kuidas me oleme valmistatud, ja tema Sõna lubab alkohoolseid jooke mõõdukalt tarvitada. (Laul 104:15; 1. Tim. 5:23) Aga alkoholi liigtarvitamise, nagu liigsöömisegi, mõistab ta rangelt hukka. — Õpet. 23:20, 21; 1. Kor. 6:9, 10.
Miks peavad Jehoova tunnistajad tubaka suitsetamist tõsiseks väärteoks?
See näitab lugupidamatust eluanni vastu
Ap. t. 17:24, 25: „Jumal, kes on teinud maailma ja kõik, mis seal sees, ... tema annab ise kõigile elu ja õhu ja kõik.”
„On tohutult tõendeid selle kohta, et sigaretid lühendavad elu; see omavaheline seos on sama kindlalt tõestatud kui mistahes muu meditsiiniline tõsiasi.” — Science 80, september/oktoober, lk. 42.
Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmeil „sureb igal aastal 4 miljonit inimest tubakast põhjustatud haigustesse — üks inimene iga kaheksa sekundi järel”. Aruanne jätkab: „Aastatel 1950 kuni 2000 kaotab tubaka tõttu elu üksnes arenenud riikides üle 60 miljoni inimese, rohkem kui hukkus II maailmasõjas.” (Maailma Tervishoiuorganisatsioon, Fact Sheet nr. 221, aprill 1999.)
USA endine tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalminister Joseph Califano ütles: „Tänapäeval pole kahtlustki, et suitsetamine on tegelikult aeglane enesetapp.” — Scholastic Science World, 20. märts 1980, lk. 13.
See ei ole kooskõlas sellega, mida Jumal kristlastelt nõuab
Rooml. 12:1: „Mina manitsen teid nüüd, vennad, Jumala suure südamliku halastuse tõttu andma oma ihud elavaks pühaks ja Jumala meelepäraseks ohvriks. See olgu teie mõistlik jumalateenistus.”
Ühendriikide juhtiv tervishoiuametnik C. Everett Koop ütles: „Sigarettide suitsetamine on kindlalt tunnistatud peamiseks välditavaks surma põhjustajaks meie ühiskonnas.” (The New York Times, 23. veebruar 1982, lk. A1) „Meditsiinilised uuringud näitavad, et ... suitsetaja keskmine eluiga on kolm kuni neli aastat lühem kui mittesuitsetajal. Selle inimese eluiga, kes suitsetab väga palju — vähemalt kaks pakki sigarette päevas —, võib olla koguni kaheksa aastat lühem kui mittesuitsetajal.” (The World Book Encyclopedia, 1984, 17. kd., lk. 430) Kas on õige pühendada oma elu Jumala teenimisele ja siis seda elu aeglaselt hävitada?
„Suitsetamine avaldab eriti südamele ja kopsudele nii laastavat mõju, et suitsetaja puhul muutuvad profülaktilise meditsiini abinõud võrdlemisi tähtsusetuks.” (Lõuna-California Ülikooli Teabeteenistus, 18. veebruar 1982) „Suitsetamine on maailmas tõenäoliselt ainus suurim välditav haigusetekitaja.” (Dr H. Mahler, Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni peadirektor, World Health, veebruar/märts 1980, lk. 3) Kas on mõistlik, et inimene annab ennast Jumala pühasse teenistusse ja siis hävitab meelega oma tervist?
Suitsetamine rikub Jumala nõuet armastada ligimest
Jak. 2:8: „Armasta oma ligimest nagu iseennast!” — Võrdle Matteuse 7:12.
„Üks hiljutine uurimus ... näitas, et suitsetavate meeste mittesuitsetavad naised surevad keskmiselt neli aastat nooremalt kui need naised, kes ise ei suitseta ja kelle mees samuti ei suitseta.” (The New York Times, 22. november 1978, lk. C5) „Raseduse ajal suitsetamine võib põhjustada kaasasündinud väärarenguid, mis on nii tõsised, et loode võib hukkuda või laps võib surra varsti pärast sündimist.” (Family Health, mai 1979, lk. 8) Selline perekonnaliikmete armastusetu kohtlemine on selge tõend selle kohta, et inimese teguviis ei ole kristlik. — Võrdle 1. Timoteosele 5:8.
„Uurimused on näidanud, et kuna keskmine suitsetaja tõmbab oma sigaretti aktiivselt ainult väikese osa sellest ajast, mil sigarett põleb, siis võib mittesuitsetaja tegelikult olla sunnitud vastu oma tahtmist hingama sisse peaaegu sama palju süsinikoksiidi, tõrva ja nikotiini kui tema kõrval istuv aktiivne suitsetaja.” (Today’s Health, aprill 1972, lk. 39) Inimene, kes on oma kaasinimese vastu sedavõrd armastusetu, näitab, et ta ei armasta ka Jumalat. — Vaata 1. Johannese 4:20.
Miks Jumal lõi taimed, millest saab teha uimasteid, kui viimaste tarvitamine on väär?
Asju, mida kuritarvitatakse, saab tavaliselt ka õigesti kasutada. See kehtib inimese soojätkamisvõime kohta. See kehtib veini kohta. Marihuaanat valmistatakse kuivatatud kanepitaime lehtedest ja õisikutest. Samast taimest saadakse ka köie ja kanga valmistamiseks vajalikku kiudu. Tubakalehti, mida suitsetajad kuritarvitavad, võib kasutada ka desinfektsioonivahendite ja putukamürkide valmistamiseks. On veel palju õppida selle kohta, kuidas maakera paljusid loodusvarasid võiks otstarbekalt kasutada. Isegi umbrohud on kasulikud erosiooni ärahoidjatena ja multši tootjatena, kui maad ei harita.
Mida võib inimene teha, kui tal pole püüdlustest hoolimata õnnestunud suitsetamisest või uimastite tarvitamisest loobuda?
Kõigepealt on tarvis piibliuurimise ja mõtisklemise kaudu arendada endas tugevat soovi Jumalale meeldida ning tema õiglases uues asjadesüsteemis elada. Kui inimene tuleb tema ligi, tuleb tema inimese ligi ja annab vajalikku abi. — Jak. 4:8.
On tähtis olla nende harjumuste kahjulikkuses veendunud ja arendada nende vastu tõelist vihkamist. (Laul 97:10) Selleks võiks lugeda uuesti läbi need faktid, mis raamatu käesolevas osas on esitatud, ja mõelda praeguste hetkeliste naudingute asemel sellele, missugused asjad meeldivad Jumalale, ja sellele, millised jälgid tagajärjed halbadel harjumustel on.
Kui inimene tunneb tugevat himu suitsetada või tarvitada mõnda teist narkootilist ainet, siis tuleks paluda tõsiselt Jumala abi. (Luuka 11:9, 13; võrdle Filiplastele 4:13) Ta peaks tegema seda kohe. Ka peaks ta võtma oma Piibli ja lugema seda valjusti või võtma ühendust mõne küpse kristlasega. Temale tuleks oma olukorrast rääkida ja temalt abi paluda.