Evolutsioon
Definitsioon: Orgaanilise evolutsiooni teooria kohaselt arenes esimene elusorganism elutust mateeriast. Seejärel olevat see organism paljunemise käigus muutunud erisugusteks elusateks olesteks, kellest lõpuks tekkisid kõik maa peal üldse kunagi eksisteerinud taime- ja loomaliigid. See kõik öeldakse olevat teostunud ilma Looja üleloomuliku vahelesegamiseta. Mõned inimesed püüavad uskumist Jumalasse ja evolutsiooni kokku sobitada, öeldes, et Jumal kasutas loomiseks evolutsiooni, et ta tõi olemasollu esimesed algelised eluvormid ning et kõrgemad eluvormid, kaasa arvatud inimene, tekkisid evolutsiooni teel. See õpetus ei põhine Piiblil.
Kas evolutsioon on tegelikult teadusega kooskõlas?
Teaduslik uurimismeetod on järgmine: vaadeldakse toimuvat; nende vaatluste põhjal luuakse teooria sellest, mis oletatavasti on tõene; seda teooriat kontrollitakse edasiste vaatluste ja katsetuste teel; jälgitakse, kas teooria põhjal tehtud oletused peavad paika. Kas need, kes usuvad ja õpetavad evolutsiooni, kasutavad seda meetodit?
Astronoom Robert Jastrow ütleb: „[Teadlaste] meelehärmiks ei ole neil ühtki selget vastust, sest keemikutel ei ole mitte kunagi õnnestunud looduse eksperimente järele teha ja elutust ainest elu luua. Teadlased ei tea, kuidas see toimus.” — The Enchanted Loom: Mind in the Universe (New York, 1981), lk. 19.
Evolutsionist Loren Eiseley tunnistas: „Olles sarjanud teolooge, et nad toetuvad müütidele ja imedele, sattus teadus ise kaugeltki mitte kadestamisväärsesse olukorda, olles sunnitud looma oma mütoloogia, nimelt oletuse, et see, mida pärast pikaajalisi pingutusi ei ole suudetud tänapäeval teoks teha, leidis siiski aset ürgses minevikus.” — The Immense Journey (New York, 1957), lk. 199.
Ajakiri New Scientist kirjutab: „Üha kasvav hulk teadlasi ja eriti üha enam evolutsioniste ... väidab, et Darwini evolutsiooniteooria ei olegi tõsiteaduslik teooria ... Paljusid neist kriitikuist peetakse silmapaistvateks intelligentsi esindajateks.” — 25. juuni, 1981, lk. 828.
Füüsik H. S. Lipson ütles: „Ainus vastuvõetav seletus on loomine. Ma tean, et füüsikutele, nagu tegelikult ka minule, on see sõna vande alla pandud, aga me ei tohi kõrvale heita teooriat, mis meile ei meeldi, kui katseline tõestusmaterjal seda toetab.” (Meie kursiiv.) — Physics Bulletin, 1980, 31. kd., lk. 138.
Kas need, kes evolutsiooni kaitsevad, on kõiges ühel meelel? Mida sa järgmiste tõikade põhjal nende õpetuse kohta arvad?
Darwini teose „Liikide tekkimine” (Origin of Species) 100 aastat hiljem ilmunud juubeliväljaande (London, 1956) sissejuhatuses öeldakse: „Nagu me teame, valitseb bioloogide hulgas suur arvamuste lahkuminek mitte üksnes evolutsiooni põhjuste, vaid isegi selle toimumisprotsessi suhtes. Selle lahkumineku põhjus seisneb selles, et pole piisavalt tõendeid, mistõttu pole võimalik mingeid kindlaid järeldusi teha. Seepärast on õige ja kohane pöörata teadlaskonna hulka mittekuuluva üldsuse tähelepanu evolutsiooni suhtes eksisteerivatele lahkarvamustele.” — W. R. Thompson, endine Kanada Ottawa Riikliku Bioloogilise Kontrolli Instituudi direktor.
„Sada aastat pärast Darwini surma ei ole meil ikka veel mitte mingit tõestatavat või vähemalt usutavana tunduvat käsitust selle kohta, kuidas evolutsioon tegelikult toimus — ja see on viinud viimastel aastatel enneolematute vaidlusteni teooria üle tervikuna. ... Evolutsionistide enestegi vahel valitseb peaaegu avalik sõjaseisukord, kusjuures iga [evolutsiooni pooldav] rühmitus püüab läbi suruda mingit uut varianti.” — C. Booker (Londonis ilmuva ajakirja Times ringvaatekirjutaja), The Star (Johannesburg), 20. aprill 1982, lk. 19.
Teadusajakiri Discover ütles: „Evolutsiooni ... ei ründa üksnes kristlased-fundamentalistid, vaid seda peavad küsitavaks ka lugupeetud teadlased. Paleontoloogide ehk fossiile uurivate teadlaste hulgas tekib üha rohkem lahkarvamusi.” — Oktoober 1980, lk. 88.
Millist seisukohta toetavad fossiilid?
Darwin tunnistas: „Kui arvukad liigid ... oleksid tõesti tulnud olemasollu samaaegselt, siis oleks see fakt evolutsiooniteooriale saatuslik.” („Liikide tekkimine”, New York, 1902, II osa, lk. 83) Kas tõestusmaterjal näitab, et „arvukad liigid” tulid olemasollu ühel ja samal ajal, või osutab see järkjärgulisele arengule, nagu väidab evolutsiooniõpetus?
Kas on leitud piisavalt fossiile, et midagi kindlat järeldada?
Smithsonian Institution’i teadlane Porter Kier ütleb: „Kogu maailma muuseumides on sada miljonit fossiili, mis kõik on kantud kataloogidesse ja mille päritolu on kindlaks tehtud.” (New Scientist, 15. jaanuar 1981, lk. 129) Väljaandes A Guide to Earth History lisatakse: „Paleontoloogid võivad nüüd fossiilide abil anda meile suurepärase pildi möödunud aegade elust.” — (New York, 1956), Richard Carrington, Mentori väljaanne, lk. 48.
Mida fossiilid tegelikult näitavad?
Chicago Loodusajaloo Muuseumi väljaandes Bulletin tõdeti: „Darwini [evolutsiooni]teooriat on alati tihedalt seostatud fossiilidel põhineva tõestusmaterjaliga ja ilmselt arvab enamik inimesi, et fossiilid moodustavad väga tähtsa osa nendest põhiargumentidest, mida elu tekkeloo darvinistlike tõlgenduste tõestuseks esitatakse. Kahjuks ei ole see päris õige. ... Geoloogilised kivistised ei loonud siis ega loo nüüdki mingisugust pilti aeglase järkjärgulise evolutsiooni ahelast, mis koosneb selgetest üksteisele järgnevatest lülidest.” — Jaanuar 1979, 50. kd., nr. 1, lk. 22, 23.
Väljaandes A View of Life tõdetakse: „Ajavahemikul, mis algas kambriumi ajastuga ja kestis umbes 10 miljonit aastat, ilmusid esmakordselt kõik peamised välisskeletiga selgrootute rühmad kõige suurejoonelisemas mitmekesisuses, mida meie planeedi ajalugu teab.” — (California, 1981), Salvador E. Luria, Stephen Jay Gould, Sam Singer, lk. 649.
Paleontoloog Alfred Romer kirjutas: „Selle [kambriumi ajastu ladestuste] all on määratu suured settekihid, kust loodeti leida kambriumi ajastu vormide eelkäijaid. Aga me ei leia neid; nendes vanemates kihtides ei leidu peaaegu mingisuguseid tõendeid elu kohta, ja võiks põhjendatult öelda, et üldpilt on kooskõlas käsitusega, et kambriumi ajastu algul toimus konkreetne loomine.” — Natural History, oktoober 1959, lk. 467.
Zooloog Harold Coffin kinnitab: „Kui järkjärguline evolutsioon lihtsalt keerulisele tõesti toimus, siis peaks leiduma kambriumi ajastul elanud täielikult väljaarenenud oleste eellasi, aga neid ei ole leitud, ja teadlased möönavad, et nende leidmiseks on vähe väljavaateid. Juba üksnes nende faktide alusel, selle alusel, mis maast on tegelikult leitud, on kõige vastuvõetavam teooria äkitsest loomisaktist, millega pandi alus peamistele eluvormidele.” — Liberty, september/oktoober 1975, lk. 12.
Carl Sagan tunnistas oma raamatus Cosmos avameelselt: „See, mida tõestavad fossiilid, paistab olevat kooskõlas käsitusega Suurest Konstruktorist.” — (New York, 1980), lk. 29.
Kas võis olla nii, et evolutsiooniprotsess toimus mutatsioonide ehk geenides toimunud järskude suurte muutuste tagajärjel?
Science Digest teatab: „Evolutsiooniõpetuse revideerijad usuvad, et tähtsaimates regulaatorgeenides toimuvad mutatsioonid võivad olla just nendeks geneetilisteks tööriistadeks, mida nende ’suurte hüpete’ teooria eeldab.” Kuid ajakiri tsiteerib ka briti zooloogi Colin Pattersoni: „Teooriaga võib vabalt spekuleerida. Me ei tea neist peamistest regulaatorgeenidest midagi.” (Veebruar 1982, lk. 92) Teisisõnu öeldes ei ole selle teooria toetuseks ühtki tõendit.
The Encyclopedia Americana kinnitab: „Fakti, et enamik mutatsioone on organismile kahjulikud, on raske viia kooskõlla käsitusega, et mutatsioon toodab evolutsioonile toormaterjali. Bioloogiaõpikuid illustreerivad mutandid on tegelikult värdjad ja ebardid ning näib, et mutatsioon on allakiskuv, mitte edasiviiv protsess.” — (1977), 10. kd., lk. 742.
Mida öelda „ahvinimeste” kohta, keda kooliraamatutes, entsüklopeediates ja muuseumides näha võib?
„Sellistele rekonstruktsioonidele tuleb liha ja karvkate lisada fantaasiale tuginedes. ... Nahavärv; karvkatte värv, laad ja paiknemine; näojooned ja näoilme — nendest tunnusjoontest ei tea me ühegi eelajaloolise inimese puhul absoluutselt mitte midagi.” — The Biology of Race (New York, 1971), James C. King, lk. 135, 151.
„Valdav enamik kunstnike nägemusi toetub rohkem kujutlusvõimele kui tõestusmaterjalile. ... Kunstnikud peavad tegema valmis midagi ahvi ja inimese vahepealset; mida vanem näidis öeldakse olevat, seda ahvisarnasemaks see tehakse.” — Science Digest, aprill 1981, lk. 41.
„Just nagu me saame pikkamööda aru, et loodusrahvad ei pruugi tingimata metslased olla, nii peame õppima aru saama ka sellest, et jääaja ürginimesed ei olnud ei metsloomad, poolahvid ega kretiinid. Järelikult on kõik katsed rekonstrueerida neandertali või isegi pekingi inimest sõnulväljendamatu rumalus.” — Man, God and Magic (New York, 1961), Ivar Lissner, lk. 304.
Kas siis õpikutes ei esitata evolutsiooni tõsiasjana?
„Paljud teadlased annavad järele kiusatusele olla dogmaatilised, ... ikka ja jälle esitatakse liikide tekkimise küsimus sellisena, nagu oleks see lõplikult selgunud. Miski ei võiks olla tõest kaugemal. ... Kuid kalduvus dogmaatilisusele püsib visalt, mis aga ei teeni teaduse eesmärke.” — The Guardian, London, Inglismaa, 4. detsember 1980, lk. 15.
Aga kas on mõistlik uskuda, et kõik, mis siin maa peal on, loodi kuue päevaga?
On religioosseid rühmitusi, kes õpetavad, et Jumal lõi kõik kuue 24-tunnise päevaga. Kuid Piibel seda ei ütle.
1. Moosese 1:3—31 räägib meile, kuidas Jumal valmistas juba olemasoleva maa inimesele eluasemeks. Seal öeldakse, et seda tehti kuuepäevase perioodi jooksul, aga seal ei öelda, et need olid 24-tunnised päevad. On täiesti tavaline, et inimene räägib näiteks oma „vanaisa päevist”, mõeldes sellega kogu tema eluaega. Nii kasutab ka Piibel väljendit „päev” sageli pikema ajaperioodi kirjeldamiseks. (Võrdle 2. Peetruse 3:8.) Niisiis on mõistlik arvata, et 1. Moosese raamatu esimeses peatükis kirjeldatud „päevad” võivad tõesti olla tuhandeid aastaid pikad.
Lähemaid üksikasju vaata lk. 201.
Kui keegi ütleb:
„Mina usun evolutsiooni”
Sa võiksid vastata: „Kas te usute, et ka Jumal oli asjaga mingil määral seotud, või arvate, et elu arenes algusest peale täiesti juhuslikult? (Siis jätka vastavalt inimese vastusele.)”
Või siis võiksid öelda: „Ei oleks ju realistlik heita kõrvale seda, mis on täiesti tõestatud teaduslik fakt. ... Mul on siin selle kohta mõned väga huvitavad teadlaste kommentaarid. (Kasuta materjali lehekülgedelt 63, 64 alapealkirja alt ’Kas evolutsioon on tegelikult teadusega kooskõlas?’ või lehekülgedelt 64, 65 alapealkirja alt ’Kas need, kes evolutsiooni kaitsevad, on kõiges ühel meelel? ... ’)”
Kolmas võimalus: „Kas pole nii, et kui miski on kindlalt tõestatud, siis me peaksime kõik seda uskuma? ... Ma mäletan oma kooliraamatutest, et evolutsiooniõpetuse toetuseks oli seal toodud fossiilide pilte. Aga hiljem olen ma fossiilide kohta lugenud mõningaid väga huvitavaid teadlaste kommentaare. Mõned neist on mul siin käepärast. (Kasuta materjali lehekülgedelt 65, 66 alapealkirja alt ’Millist seisukohta toetavad fossiilid?’.)”
Veel üks soovitus: „Kas mul on õigus, kui ma järeldan, et te olete inimene, kes tahab suhtuda ellu realistlikult? ... Mina tahan ka.” Seejärel võid ehk lisada: „Kui ma jalutan kuskil maakohas ja näen puidust ja kivist püstitatud maja, siis on mulle selge, et keegi on olnud seal enne mind ja selle ehitanud. Kas olete nõus? ... Aga kas oleks mul siis õige järeldada, et maja ümber kasvavad lilled on tekkinud juhuslikult? Kui ma nii arvaksin, siis oleks mul vaja vaadata neid lähemalt ja panna tähele nende keerulist ehitust, sest ma tean seda põhitõde, et kus on midagi kavandatud, seal peab olema kavandaja. Tekstis Heebrealastele 3:4 Piibel meile just seda ütlebki.”
Või siis võiksid vastata (vanemale inimesele): „Kas pole üks evolutsiooni põhiideid see, et tänu evolutsioonile on inimene arenenud selliseks, milline ta tänapäeval on?” Siis võiksid ehk lisada: 1) „Te olete elanud juba üsna kaua. Kas te mäletate, milline oli elu siis, kui te olite veel laps? Kas siis oli sama palju kuritegevust kui praegu? ... Kas teie kodus tuli uksi alati lukus hoida? ... Kas olete seda meelt, et siis kandsid inimesed oma naabrite ja vanemate inimeste eest rohkem hoolt kui tänapäeval? ... Niisiis, samal ajal kui tehnikavallas on tehtud suuri edusamme, näivad inimesed ise olevat kaotamas mõningaid kõige hinnalisemaid omadusi. Miks see nii on?” 2) „Mulle tundub, et need elu tõsiasjad, mida me mõlemad oleme tähele pannud, on kooskõlas sellega, mis on kirjas Piiblis Roomlastele 5:12. ... Niisiis on tegelikult mindud allamäge.” 3) „Kuid Piibel näitab, kuidas olukord tulevikus muutub. (Taan. 2:44; Ilm. 21:3, 4)”
„Mina usun, et Jumal lõi inimese evolutsiooni abil”
Sa võiksid vastata: „Olen vestelnud ka teistega, kes samamoodi arvavad. Kas mul on õigus, kui ma järeldan, et te olete inimene, kellel on tugev usk Jumalasse? ... Niisiis on usk teie elus tõesti esikohal; kas ma võin järeldada, et te püüate ka kõike muud sellest lähtudes hinnata? ... Ka mina vaatan asjadele niimoodi.” Seejärel võid ehk lisada: 1) „Ma tean, et kui see, millesse ma usun, on tegelikult tõsi, siis ei lähe see vastuollu tõestatud teaduslike faktidega. Samal ajal ma tean, et mul oleks rumal ignoreerida seda, mida ütleb Jumala Sõna, sest Jumal tunneb oma töid kaugelt paremini kui ükskõik kes meist. Mulle on avaldanud sügavat muljet see, mida Piibel, Jumala inspireeritud Sõna, ütleb 1. Moosese 1:21 (rõhuta sõnu „nende liikide järgi”).” 2) „Peale selle saame 1. Moosese 2:7 teada, et Jumal lõi inimese mullast, mitte juba varem olemasolnud loomadest.” 3) „Ja 21. ning 22. salmist me leiame, et Eevat ei loodud loomast, vaid lähtematerjaliks oli üks Aadama küljeluu.”
Või siis võiksid öelda (pärast ülaltoodud moel ühise aluse rajamist): „Mõned ütlevad, et Piibli jutustus Aadamast on allegooriline. Aga kui see on õige, siis millise järelduseni see viib?” 1) „Pange tähele, mida öeldakse läkituses Roomlastele 5:19: „Otsekui tolle ühe inimese [Aadama] sõnakuulmatuse läbi paljud on saanud patuseks, nõnda saavad ka selle ühe inimese [Jeesuse Kristuse] sõnakuulelikkuse läbi paljud õigeks.” Samamoodi on öeldud ka 1. Korintlastele 15:22: „Nõnda nagu kõik surevad Aadamas, nõnda tehakse ka kõik elavaiks Kristuses.” Aga kui „ühte inimest” nimega Aadam tegelikult olemas ei olnud, siis ei saanud see inimene ka kunagi pattu teha. Kui ta aga ei patustanud ega andnud patu pärandit edasi oma järglastele, siis ei olnud Kristusel tarvis inimkonna eest oma elu anda. Kui Kristus tõesti ei andnud meie eest oma elu, siis ei ole meil mingit väljavaadet elada kauem kui oma praegused vähesed aastad. See tähendaks, et kristlusest ei jääks tegelikult mitte midagi järele.” 2) „Kuid kristlusega on seotud üllaimad moraalipõhimõtted, mida üldse võib leida. Kas on võimalik, et kõige õilsamad tõde ja ausust puudutavad õpetused võiksid lähtuda millestki, mis oma põhiolemuselt on vale?” (Vaata ka lk. 25—27 peateema „Aadam ja Eeva” alt.)
„Aga kõrgelt haritud inimesed usuvad seda”
Sa võiksid vastata: „See on tõesti nii, kuid ma olen tähele pannud, et isegi need, kes ütlevad, et nad evolutsiooni usuvad, võivad olla täiesti eri arvamusel teiste sellesse uskujatega. (Maini näiteid lehekülgedel 64, 65 toodud materjalist.) Niisiis peame ise tõendeid uurima, et jõuda selgusele, mida peaksime uskuma — kas evolutsiooni või loomist.”
Või siis võiksid öelda: „See on õige. Ent ma olen siiski tähele pannud, et on ka selliseid kõrgelt haritud inimesi, kes seda ei usu.” Seejärel võid ehk lisada: 1) „Mispärast nende arvamused lahku lähevad? Nad kõik on tuttavad samade tõenditega. Kas võiksid olla asjaga seotud ka teatud motiivid? Võib-olla.” 2) „Kuidas otsustada, keda uskuda? Kui vaadelda neid rühmi tervikuna (kritiseerimata üksikisikuid), siis milline rühm on teie arvates ausam — kas see, kes usub, et inimene on Jumala loodud ja seega vastutab tema ees, või see, kes ütleb, et inimene on juhuse tulemus ja seetõttu vastutab ta ainult iseenda ees?” 3) „Niisiis on meil tarvis tõendeid isiklikult uurida, et näha, mis annab elu puudutavatele küsimustele kõige rahuldavama vastuse — kas loomine või evolutsioon.”