Aga kas on mõistlik uskuda, et kõik, mis siin maa peal on, loodi kuue päevaga?

On religioosseid rühmitusi, kes õpetavad, et Jumal lõi kõik kuue 24-tunnise päevaga. Kuid Piibel seda ei ütle.

1. Moosese 1:3—31 räägib meile, kuidas Jumal valmistas juba olemasoleva maa inimesele eluasemeks. Seal öeldakse, et seda tehti kuuepäevase perioodi jooksul, aga seal ei öelda, et need olid 24-tunnised päevad. On täiesti tavaline, et inimene räägib näiteks oma „vanaisa päevist”, mõeldes sellega kogu tema eluaega. Nii kasutab ka Piibel väljendit „päev” sageli pikema ajaperioodi kirjeldamiseks. (Võrdle 2. Peetruse 3:8.) Niisiis on mõistlik arvata, et 1. Moosese raamatu esimeses peatükis kirjeldatud „päevad” võivad tõesti olla tuhandeid aastaid pikad.

Lähemaid üksikasju vaata lk. 201.

Kui keegi ütleb:

„Mina usun evolutsiooni”

Sa võiksid vastata: „Kas te usute, et ka Jumal oli asjaga mingil määral seotud, või arvate, et elu arenes algusest peale täiesti juhuslikult? (Siis jätka vastavalt inimese vastusele.)”

Või siis võiksid öelda: „Ei oleks ju realistlik heita kõrvale seda, mis on täiesti tõestatud teaduslik fakt. ... Mul on siin selle kohta mõned väga huvitavad teadlaste kommentaarid. (Kasuta materjali lehekülgedelt 63, 64 alapealkirja alt ’Kas evolutsioon on tegelikult teadusega kooskõlas?’ või lehekülgedelt 64, 65 alapealkirja alt ’Kas need, kes evolutsiooni kaitsevad, on kõiges ühel meelel? ... ’)”

Kolmas võimalus: „Kas pole nii, et kui miski on kindlalt tõestatud, siis me peaksime kõik seda uskuma? ... Ma mäletan oma kooliraamatutest, et evolutsiooniõpetuse toetuseks oli seal toodud fossiilide pilte. Aga hiljem olen ma fossiilide kohta lugenud mõningaid väga huvitavaid teadlaste kommentaare. Mõned neist on mul siin käepärast. (Kasuta materjali lehekülgedelt 65, 66 alapealkirja alt ’Millist seisukohta toetavad fossiilid?’.)”

Veel üks soovitus: „Kas mul on õigus, kui ma järeldan, et te olete inimene, kes tahab suhtuda ellu realistlikult? ... Mina tahan ka.” Seejärel võid ehk lisada: „Kui ma jalutan kuskil maakohas ja näen puidust ja kivist püstitatud maja, siis on mulle selge, et keegi on olnud seal enne mind ja selle ehitanud. Kas olete nõus? ... Aga kas oleks mul siis õige järeldada, et maja ümber kasvavad lilled on tekkinud juhuslikult? Kui ma nii arvaksin, siis oleks mul vaja vaadata neid lähemalt ja panna tähele nende keerulist ehitust, sest ma tean seda põhitõde, et kus on midagi kavandatud, seal peab olema kavandaja. Tekstis Heebrealastele 3:4 Piibel meile just seda ütlebki.”

Või siis võiksid vastata (vanemale inimesele): „Kas pole üks evolutsiooni põhiideid see, et tänu evolutsioonile on inimene arenenud selliseks, milline ta tänapäeval on?” Siis võiksid ehk lisada: 1) „Te olete elanud juba üsna kaua. Kas te mäletate, milline oli elu siis, kui te olite veel laps? Kas siis oli sama palju kuritegevust kui praegu? ... Kas teie kodus tuli uksi alati lukus hoida? ... Kas olete seda meelt, et siis kandsid inimesed oma naabrite ja vanemate inimeste eest rohkem hoolt kui tänapäeval? ... Niisiis, samal ajal kui tehnikavallas on tehtud suuri edusamme, näivad inimesed ise olevat kaotamas mõningaid kõige hinnalisemaid omadusi. Miks see nii on?” 2) „Mulle tundub, et need elu tõsiasjad, mida me mõlemad oleme tähele pannud, on kooskõlas sellega, mis on kirjas Piiblis Roomlastele 5:12. ... Niisiis on tegelikult mindud allamäge.” 3) „Kuid Piibel näitab, kuidas olukord tulevikus muutub. (Taan. 2:44; Ilm. 21:3, 4)”

„Mina usun, et Jumal lõi inimese evolutsiooni abil”

Sa võiksid vastata: „Olen vestelnud ka teistega, kes samamoodi arvavad. Kas mul on õigus, kui ma järeldan, et te olete inimene, kellel on tugev usk Jumalasse? ... Niisiis on usk teie elus tõesti esikohal; kas ma võin järeldada, et te püüate ka kõike muud sellest lähtudes hinnata? ... Ka mina vaatan asjadele niimoodi.” Seejärel võid ehk lisada: 1) „Ma tean, et kui see, millesse ma usun, on tegelikult tõsi, siis ei lähe see vastuollu tõestatud teaduslike faktidega. Samal ajal ma tean, et mul oleks rumal ignoreerida seda, mida ütleb Jumala Sõna, sest Jumal tunneb oma töid kaugelt paremini kui ükskõik kes meist. Mulle on avaldanud sügavat muljet see, mida Piibel, Jumala inspireeritud Sõna, ütleb 1. Moosese 1:21 (rõhuta sõnu „nende liikide järgi”).” 2) „Peale selle saame 1. Moosese 2:7 teada, et Jumal lõi inimese mullast, mitte juba varem olemasolnud loomadest.” 3) „Ja 21. ning 22. salmist me leiame, et Eevat ei loodud loomast, vaid lähtematerjaliks oli üks Aadama küljeluu.”

Või siis võiksid öelda (pärast ülaltoodud moel ühise aluse rajamist): „Mõned ütlevad, et Piibli jutustus Aadamast on allegooriline. Aga kui see on õige, siis millise järelduseni see viib?” 1) „Pange tähele, mida öeldakse läkituses Roomlastele 5:19: „Otsekui tolle ühe inimese [Aadama] sõnakuulmatuse läbi paljud on saanud patuseks, nõnda saavad ka selle ühe inimese [Jeesuse Kristuse] sõnakuulelikkuse läbi paljud õigeks.” Samamoodi on öeldud ka 1. Korintlastele 15:22: „Nõnda nagu kõik surevad Aadamas, nõnda tehakse ka kõik elavaiks Kristuses.” Aga kui „ühte inimest” nimega Aadam tegelikult olemas ei olnud, siis ei saanud see inimene ka kunagi pattu teha. Kui ta aga ei patustanud ega andnud patu pärandit edasi oma järglastele, siis ei olnud Kristusel tarvis inimkonna eest oma elu anda. Kui Kristus tõesti ei andnud meie eest oma elu, siis ei ole meil mingit väljavaadet elada kauem kui oma praegused vähesed aastad. See tähendaks, et kristlusest ei jääks tegelikult mitte midagi järele.” 2) „Kuid kristlusega on seotud üllaimad moraalipõhimõtted, mida üldse võib leida. Kas on võimalik, et kõige õilsamad tõde ja ausust puudutavad õpetused võiksid lähtuda millestki, mis oma põhiolemuselt on vale?” (Vaata ka lk. 25—27 peateema „Aadam ja Eeva” alt.)

„Aga kõrgelt haritud inimesed usuvad seda”

Sa võiksid vastata: „See on tõesti nii, kuid ma olen tähele pannud, et isegi need, kes ütlevad, et nad evolutsiooni usuvad, võivad olla täiesti eri arvamusel teiste sellesse uskujatega. (Maini näiteid lehekülgedel 64, 65 toodud materjalist.) Niisiis peame ise tõendeid uurima, et jõuda selgusele, mida peaksime uskuma — kas evolutsiooni või loomist.”

Või siis võiksid öelda: „See on õige. Ent ma olen siiski tähele pannud, et on ka selliseid kõrgelt haritud inimesi, kes seda ei usu.” Seejärel võid ehk lisada: 1) „Mispärast nende arvamused lahku lähevad? Nad kõik on tuttavad samade tõenditega. Kas võiksid olla asjaga seotud ka teatud motiivid? Võib-olla.” 2) „Kuidas otsustada, keda uskuda? Kui vaadelda neid rühmi tervikuna (kritiseerimata üksikisikuid), siis milline rühm on teie arvates ausam — kas see, kes usub, et inimene on Jumala loodud ja seega vastutab tema ees, või see, kes ütleb, et inimene on juhuse tulemus ja seetõttu vastutab ta ainult iseenda ees?” 3) „Niisiis on meil tarvis tõendeid isiklikult uurida, et näha, mis annab elu puudutavatele küsimustele kõige rahuldavama vastuse — kas loomine või evolutsioon.”

Filosoofia

Definitsioon: Sõna filosoofia on tuletatud kreekakeelsetest tüvisõnadest tähendusega „tarkusearmastus”. Filosoofia, millest siin jutt on, ei rajane usul Jumalasse, vaid see püüab anda inimestele ühtse maailmapildi ning panna nad kriitiliselt mõtlema. Tõeotsinguil kasutab see peamiselt teoretiseeringut, mitte aga vaatlusi.

Kuidas võib inimene omandada tõeseid teadmisi ja tarkust?

Õpet. 1:7; Laul 111:10: „Jehoova kartus on tunnetuse [ja tarkuse] algus.” (Kas oleks võimalik saada mingisugust ühtset maailmapilti, kui universumit poleks loonud mitte intelligentne Looja, vaid mingisugune pime mõistuseta jõud? Kas võiks jõuda tarkuseni millegi sellise uurimisel, mis pole mõistuslik? Need, kes püüavad mõista universumit või elu ennast, arvestamata seejuures Jumalat ja tema eesmärke, pettuvad alailma. Nad tõlgendavad õpitut valesti ja teevad enda kogutud faktide põhjal valesid järeldusi. Kui hüljatakse usk Jumalasse, kaotatakse täpse tundmise võti ning muutub võimatuks jõuda välja tõeliselt kooskõlaliste mõtteseosteni.)