Lapsevanemad — kaitske oma lapsi!

ÜKS kombelõdva elu poolest tuntud keskkoolineiu Nigeerias armastas pidada teistele koolitüdrukutele seksiteemalisi loenguid. Üks tema väljapakutud rasestumise katkestamise vahend oli kange õlu, uimaaineks sekka tubli annus tubakat. Jutustused, mis ta pornokirjandusest välja oli noppinud, köitsid paljude kaasõpilaste meeli. Mõni tegigi seepeale seksiga proovi ning üks neist jäi rasedaks. Et rasedust katkestada, jõi ta toda õlu-tubaka segu. Mõne tunni pärast hakkas ta oksendama verd. Ning mõne päeva pärast ta suri haiglas.

Praegusaegses maailmas on seks ikka ja jälle paljude noorte kõneaineks ning kahju kannatavad kergeusklikud kõrvad. Kelle poole peaks noor inimene pöörduma, saamaks tõeseid teadmisi, mis teda kaitseksid? Kui tore on küll see, kui tema kõrval on jumalakartlikud vanemad, kel lasub vastutus kasvatada teda ”Jehoova distsipliinis ja vaimses suunamises” (Efeslastele 6:4, UM).

Seksuaalkasvatusse suhtumine Aafrikas

Paljud lapsevanemad, kus iganes maailma paigas nad ka elavad, leiavad, et oma lastega suguelu teemadel rääkida on raske. Iseäranis peab see paika Aafrikas. Donald, isa Sierra Leonest, täheldas: ”Peaaegu kunagi ei tehta sellest juttu. See ei kuulu aafrika kultuuri juurde.” Nigeeria naine nimega Confident ütleb eelneva toetuseks: ”Minu vanemate meelest on seks midagi, millest avalikult ealeski sõnakest paotada ei tohi; see on kultuuriline tabu.”

Mõnes aafrika kultuuris peetakse selliste seksuaalsust puudutavate sõnade nagu peenis, sperma ja menstruatsioon mainimist kohatuks. Üks kristlik ema kogunisti keelas ära oma tütrel kasutada sõna ”seks”, pannes talle ette kasutada sõna ”hoorus”. Vastupidiselt sellele räägib Jumala Sõna Piibel avameelselt seksuaalelust ja suguelunditest (1. Moosese 17:11; 18:11; 30:16, 17; 3. Moosese 15:2). Selle eesmärk pole mitte šokeerida või tekitada põnevust, vaid hoopis kaitsta ja õpetada Jumala rahvast (2. Timoteosele 3:16).

Kultuuritabud on üks tegur, mis mõningaid vanemaid end tagasi hoidma paneb, kuid teisegi teguri tõi välja üks isa Nigeeriast: ”Kui ma oma lastega intiimasju arutaksin, siis võiksin ise aidata kaasa sellele, et nad seksuaalselt ebamoraalsele teele läheksid.” Kuid kas väärikas piibliline informatsioon seksuaalvallas õhutab noori minema ja kohe järele proovima? Seda see ei tee. Õigupoolest võib olla hoopis nii, et mida vähem teadmisi noorel inimesel on, seda suurema tõenäosusega ta raskustesse satub. ’Tarkus [mis rajaneb õigetel teadmistel] on varjuks,’ kinnitab Piibel (Koguja 7:12).

Jeesuse tähendamissõnas mõistlik mees — juba ette arvestades, et tulevik võib tuua torme — ehitas oma koja kaljule, rumal mees aga liivale, kannatades seeläbi kahju (Matteuse 7:24—27). Samamoodi teevad mõistlikud kristlikud isad-emad: teades, et maailm avaldab lastele otse tormi sarnaselt survet võtta omaks selle mandunud moraalinormid, loovad nad tõepäraste teadmiste ja elupildiga oma lastele tugeva aluse sellele vastupanekuks.

On veel üks asi, miks paljud vanemad oma lastega suguelu teemat ei puuduta, ja selle tõi välja üks aafriklanna: ”Kui ma noor olin, siis minu tunnistajatest vanemad minuga seksist juttu ei teinud, seepärast ei ole tulnud mullegi pähe nendest asjadest omaenda lastega rääkida.” Paraku on nii, et tänapäeva noorele on sellelaadne surve märksa suurem, kui see oli noorele inimesele 10 või 20 aastat tagasi. See pole ka üllatav. Jumala Sõna ütles juba ette, et ”viimseil päevil .. kurjad inimesed ja petised lähevad ikka pahemaks, eksitades teisi ja eksides” (2. Timoteosele 3:1, 13).

Probleemi paisutab veel tõsiasi, et paljud lapsed ei taha või ei suuda usaldada oma vanemaid. Tihtilugu ei räägita omavahel pisiasjadestki. Üks 19-aastane nooruk kurtis: ”Ma ei aruta asju oma vanematega. Suhtlemine minu ja isa vahel on kõike muud kui hea. Talle see aga korda ei lähe.”

Ka võib noor peljata seda, et seksi kohta pärimine ei lõpe hästi. Üks 16-aastane tütarlaps lausus: ”Põhjus, miks ma seksuaalküsimusi oma vanematega ei aruta, on selles, kuidas nad taolistele asjadele reageerivad. Mõni aeg tagasi küsis mu vanem õde ema käest mõnda suguelu kohta. Ema aga, selle asemel et teda kimbatuses aidata, seadis tema kavatsused küsimärgi alla. Alatasa kutsub ema mu enda juurde ja pommitab mind küsimustega õe kohta, tehes aeg-ajalt ka halvustavaid märkusi tema moraali pihta. Mina ema armastust minu vastu kaalule panna ei taha, seepärast hoian oma probleemid temast eemal.”

Miks anda õpetust?

Anda oma järelkasvule vajalikul määral seksuaalalast õpetust on õige ja ka armastav. Kui isa-ema oma last seksi vallas ei hari, teevad seda teised — tavaliselt varem, kui vanemad seda oodata oskavad, ning et see rajaneks jumalakartlikel põhimõtetel, ei juhtu peaaegu kunagi. Üks 13-aastane tüdruk hooras, kuna üks koolikaaslane oli talle rääkinud seesugust, et kui ta süütuks jääb, kannatab ta tulevikus kohutavat valu. ”Nad lõikavad su neitsinaha kääridega katki,” oli talle räägitud. Kui siis hiljem tema käest päriti, miks ta kuuldust oma kristlasest emale ei rääkinud, vastas tüdruk, et polnud ealeski arutanud taolisi asju täiskasvanuga.

Tütarlaps Nigeeriast lausus: ”Mu koolisõbrad püüdsid veenda mind selles, et seks on iga normaalse inimese elu vältimatu osa. Nad ütlesid mulle, et kui ma ei ela seksuaalelu praegu, olles 21 aastat vana, jään ma hiljem haigeks, mis saab aga hukatuslikuks mu naiseksolemisele. Et aga taolist hirmsat asja ei juhtuks, oleks nende sõnutsi hea olla sekssuhetes enne abielu.”

Kuna aga ta suhtlemine vanematega oli olnud hea, tabas ta kohe ära vastuolu kodus õpituga. ”Nagu ikka, läksin koju ja rääkisin emale sellest, mis nad mulle koolis olid öelnud.” Ema suutis selle valeinformatsiooni kummutada. (Võrdle Õpetussõnad 14:15.)

Kui vanemad jagavad oma lastele õpetust, mis aitab neil seksuaalküsimustes jumalakartlikku eluvaadet omandada, oskavad lapsed näha läbi ohtlikke olukordi ja ära tunda inimesi, kel on nende suhtes kurje kavatsusi. See kaitseb neid ka südamevalu eest, mida toovad sugulisel teel levivad haigused ja soovimatu rasedus. Selle tulemusel on nad lugupidamist väärt nii enda kui teiste silmis. See vabastab neid väärkäsitustest ja murest. See innustab suhtuma kohastesse intiimsuhetesse mõistlikult ja positiivselt, tuues neile õnne siis, kui nad hiljem abielluvad. See võib ka aidata Jumala soosingus püsida. Ja nähes oma isa-ema armastavat hoolt, võib lapse austus ja armastus nende vastu aiva kasvada.

Hea suhtlemine

Et isa-ema teaksid anda lapsele nõu, mida see ka tõepoolest vajab, on tarvis vastastikku suhelda. Kui vanem ei tea, mis on lapse meeles ja südames, ei pruugi ka mõistlikust nõuandest suurt abi olla, just nagu on olukord siis, kui arst püüab välja kirjutada ravimit, teadmata sealjuures patsiendi ihuvaeva iseloomu. Et olla tõhus nõuandmises, peab lapsevanem teadma, mida tema laps tegelikult mõtleb ja tunneb. On vaja mõista, mis teda painab ja talle raskusi valmistab, ka tema mureküsimusi. Tähtis on last hoolega kuulata, olla ”nobe kuulma, pikaline rääkima” (Jakoobuse 1:19; Õpetussõnad 12:18; Koguja 7:8).

Nõuab aega, kannatlikkust ja pingutusi, et vanema ja lapse vahel tekiksid ning ka säiliksid lähisuhted — suhted, kus laps julgesti oma sisimadki tunded teatavaks teeb. Ent kui meeldiv see on, kui sellised suhted saavutatakse! Üks viie lapse isa Lääne-Aafrikast räägib: ”Ma olen isa ja usaldussõber ühes isikus. Lapsed räägivad minuga vabalt kõigist asjadest, ka seksist. Isegi tüdrukud usaldavad mind. Võtame üheskoos nende murede arutamiseks aega. Nende rõõmudki ei lähe minust mööda.”

Bola, üks ta tütreist, ütleb: ”Ma ei hoia isa eest midagi saladuses. Isa on hoolitsev ja empaatiline. Ta ei tõrele meiega ega kohtle meid karmilt, kui me ehk olemegi miskit valesti teinud. Ta ei lähe põlema, vaid hoopis kaalub asja ühe ja teise külje pealt ning näitab, mida tegema peaksime ja mida teha ei oleks tohtinud. Sagedasti viitab ta ka ”Nooruse” [”Youth”] raamatule või ”Perekonnaõnne” [”Family Happiness”] raamatule.”a

Võimaluse korral oleks vanematel lastega seksiteemadel hea juttu teha juba siis, kui lapsed on alles suhteliselt väikesed. See paneb aluse sellele, et suhtlemine jätkuks ka murdeea-aastatel, mis tihti on täis raskusi. Kui vestlustega varakult algust ei tehta, on hiljem neid teemasid valgustama hakata vahel ehk üsnagi piinlikkusttekitav, kuigi mitte ka võimatu. Üks viie lapse ema märkis: ”Pingutasin end, et sellest rääkida, ning lõpuks polnud see ühtigi nii ebamugav ei mulle ega lapsele.” Kuna kaalul on sedavõrd palju, tasuvad taolised pingutused end kindlasti ära.

Kaitstud ja õnnelikud

Lapsed peavad kalliks vanemaid, kes neile armuga jagavad teadmisi, mis neid kaitsevad. Pane tähele, mida on öelnud mõned Aafrika Jehoova tunnistajad.

24-aastane Mojisola rääkis: ”Olen oma emale ilmlõpmata tänulik. Ta andis mulle vajalikku õpetust seksi kohta just õigel ajal. Ehkki tundsin end ebamugavalt, kui ta neid asju juba kaua aja eest selgitas, mõistan ma nüüd, kui palju head ema sellega mulle tegi.”

Iniobong lisas: ”Olen õnnelik alati, kui vaatan tagasi ja mõtlen sellele, mida kõike ema minu heaks küll tegi, andes mulle asjalikku seksuaalkasvatust. Sellest oli mulle naisekssaamise teel ütlemata suur abi. Olen endale tõotanud, et oma laste puhul tulevikus teen sedasama.”

Üheksateistkümneaastane Kunle jutustas: ”Mu vanemad on aidanud mul vastu seista ilmalike naiste survele olla nendega seksuaalsuhetes. Ilma õpetuseta, mida vanematelt sain, oleksin olnud patuteel. Hindan ikka ja alati seda, mida nad tegid.”

Christiana rääkis: ”Mulle on palju olnud kasu sellest, et saime emaga omavahel intiimasjadest kõnelda. Olen olnud kaitstud surmatoovate haiguste ja soovimatu raseduse eest, samuti olen saanud olla heaks eeskujuks oma noorematele vendadele-õdedele. Samuti olen pälvinud teiste austuse ning mu tulevane abikaasagi võib minust lugu pidada. Mis aga veelgi tähtsam, mul on head suhted Jehoova Jumalaga, kuna olen pidanud ta käsku.”

Bola, kellest oli juttu juba varem, märkis: ”Üks mu klassikaaslane väitis, et suguelu elamiseks ei pea veel tingimata abielus olema. Temale tähendas see vaid lõbu. Ent siis, kui ta rasedaks jäi ja koos meiega koolilõpueksamit sooritada ei saanud, mõistis ta, kui kaugel lõbust asi tegelikult oli. Kui mul poleks olnud mu head isa mulle juhtnööre jagamas, oleks ehk minagi nagu tema ränga õppetunni saanud.”

Kas pole see õnnistus, kui kristlikud vanemad aitavad oma lastel selles seksihullus maailmas saada ”targaks pääsema”! (2. Timoteosele 3:15, UT.) Juhatus, mis nad Piiblile rajanedes annavad, on otsekui hinnaline kaelakee, mis lapsed Jumala silmis kauniks teeb (Õpetussõnad 1:8, 9). Lapsed saavad kindlustunde, vanemad omakorda sügava rahuldustunde. Üks isa Aafrikas, kes püüab vestlussidet oma noorperega ikka alal hoida, lausus: ”Meil on meelerahu. Oleme kindlad, et meie lapsed teavad, mis on Jehoovale meelepärast; teised kõrval neid eksiteele viia ei saa. Oleme kindlad, et midagi sellist nad ei tee, mis pereliikmetele meelehärmi tooks. Ma tänan Jehoovat selle eest, et nad on õigustanud meie lootusi.”

[Allmärkus]

[Pilt lk 10]

Kristlikud noored võivad vanematelt saadava piiblilise informatsiooni abil hüljata selle moonutatud pildi seksist, mis teised noored neile maalivad