Jehoova tunnistajad
Definitsioon: Ülemaailmne kristlik ühing, kuhu kuuluvad inimesed, kes annavad aktiivselt tunnistust Jehoova Jumalast ja tema eesmärkidest seoses inimkonnaga. Nende uskumused toetuvad ainult Piiblile.
Millised Jehoova tunnistajate uskumused eristavad neid teistest religioonidest?
1) Piibel: Jehoova tunnistajad usuvad, et kogu Piibel on Jumala inspireeritud Sõna, ja selle asemel et pidada kinni inimeste pärimustele toetuvatest uskumustest, võtavad nad Piibli kõigi oma uskumuste aluseks.
2) Jumal: Nad kummardavad Jehoovat ainsa tõelise Jumalana ja räägivad kartmatult ka teistele temast ja tema armastavatest eesmärkidest seoses inimkonnaga. Igaüht, kes Jehoovast avalikult tunnistust annab, tuntakse tavaliselt kui selle rühmituse — „Jehoova tunnistajad” — liiget.
3) Jeesus Kristus: Nad usuvad, et Jeesus Kristus ei ole Kolmainsuse osa, vaid on, nagu Piibel ütleb, Jumala Poeg, Jumala esimene loomistöö; et ta oli olemas enne inimeseks saamist ja et tema elu kanti taevast üle neitsi Maarja emaihusse; et tema ohvrikstoodud täiuslik inimelu võimaldab saada pääste ja igavese elu neil, kes näitavad temasse üles usku; et Kristus on juba Kuningana valitsemas meelevallaga, mille Jumal temale 1914. aastal kogu maa üle andis.
4) Jumala Kuningriik: Nad usuvad, et Jumala Kuningriik on inimkonna ainus lootus; et see on reaalne valitsus; et see hävitab varsti praeguse kurja asjadesüsteemi, kaasa arvatud kõik inimvalitsused, ja et see toob uue maailmakorra, milles valitseb õiglus.
5) Taevane elu: Nad usuvad, et 144000-l vaimuga võitud kristlasel on koos Kristusega osa tema taevases Kuningriigis ja et nad valitsevad koos temaga kuningatena. Nad ei usu, et taevane elu antakse tasuks igale „heale” inimesele.
6) Maa: Nad usuvad, et Jumala esialgne eesmärk maa suhtes läheb täide; et maa asustatakse täielikult Jehoova kummardajatega, kes saavad sellel nautida igavest elu inimlikus täiuses; et isegi surnud äratatakse üles, nii et ka neil on võimalus neist õnnistustest osa saada.
7) Surm: Nad usuvad, et surnud on täielikult teadvuseta; et nad ei ole kusagil vaimumaailmas piinades või õndsuses; et nad ei eksisteeri enam mujal kui ainult Jumala mälestuses; seega seisneb nende lootus tulevasele elule surnuist ülestõusmises.
8) Viimsed päevad: Nad usuvad, et me oleme elanud, 1914. aastast alates selle kurja asjadesüsteemi viimseil päevil; et õiglustarmastavad inimesed jäävad puhastatud maa peale elama.
9) Maailmast lahus püsimine: Nad püüavad tõsiselt mitte olla maailma osa, nagu Jeesus oma järelkäijate kohta ütles. Nad ilmutavad oma ligimeste vastu ehtsat kristlikku armastust, kuid nad ei sekku ühegi riigi poliitikasse ega sõdadesse. Nad hoolitsevad oma perekonna materiaalsete vajaduste eest, kuid hoiduvad maailma ahnetest materiaalsete asjade ja kuulsuse ning ülemääraste lõbuhimude rahuldamise taotlustest.
10) Piibli nõuannete ellurakendamine: Nad usuvad, et juba praegu on tähtis rakendada Jumala Sõna nõuandeid igapäevases elus — kodus, koolis, tööl, oma koguduses. Sõltumata inimese endisest eluviisist, võib ta saada Jehoova tunnistajaks, kui ta loobub Jumala Sõnas hukkamõistetud tegudest ja rakendab selle jumalikke nõuandeid ellu. Aga kui keegi pärast seda hakkab tegelema abielurikkumise, hooruse, homoseksualismi, narkomaania, joomarluse, valetamise või varastamisega, siis eemaldatakse ta organisatsioonist.
(Eeltoodud loetelus on lühidalt mainitud mõned Jehoova tunnistajate peamised uskumused, kuid kaugeltki mitte kõik punktid, milles nende uskumused teiste rühmituste omadest erinevad. Ülaltoodud uskumuste piiblilise aluse võib leida selle raamatu aineregistri abil.)
Kas Jehoova tunnistajad on ameerika religioon?
Nad toetavad Jumala Kuningriiki, mitte aga mingi selle vana maailma riigi poliitilist, majanduslikku või sotsiaalset korda.
On õige, et Jehoova tunnistajate nüüdisaegne tegevus sai alguse Ameerika Ühendriikidest. Tänu nende sealsele ülemaailmsele keskusele on saadud trükkida Piibli kirjandust ja saata seda peaaegu kõikjale maailmas. Kuid tunnistajad ei eelista üht riiki teisele; neid leidub peaaegu igas riigis ja neil on bürood paljudes maailma osades, et oma tegevust neis piirkondades juhtida.
Mõtle järele: Jeesus sündis juudina Palestiinas, aga kas kristlus on seepärast palestiina religioon? See koht, kus Jeesus inimesena sündis, ei ole kõige tähtsam asjaolu, mida silmas pidada. See, mida Jeesus õpetas, oli pärit tema Isalt, Jehoova Jumalalt, kes on kõigist rahvastest inimestega tegeldes erapooletu. — Joh. 14:10; Ap. t. 10:34, 35.
Kuidas Jehoova tunnistajate tööd finantseeritakse?
Seda tehakse vabatahtlike annetustega nagu algkristlaste päevilgi. (2. Kor. 8:12; 9:7) Nende koosolekutel ei ole kunagi tehtud ühtki korjandust; nad ei korralda kunagi avalikke korjandusi. Kõiki annetusi, mida huvitatud inimesed teevad, kasutatakse tunnistajate poolt läbiviidava ülemaailmse piiblilise haridustöö edendamiseks.
Tunnistajatele ei maksta majast majja käimise või tänavatel piiblilise kirjanduse pakkumise eest palka. Armastus Jumala ja ligimeste vastu ajendab neid rääkima Jumala armastavatest korraldustest inimkonna heaks.
Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühing, mis on seaduslik religioosne korporatsioon, mida Jehoova tunnistajad kasutavad, registreeriti 1884. aastal Pennsylvanias kooskõlas USA Pennsylvania osariigi mittetulundusühingute seadusega. Seega ei või ta seaduse järgi olla ega olegi kasumit taotlev ettevõte, ning samuti ei saa üksikisikud selle ühingu kaudu kasumit. Ühingu põhikirjas öeldakse: „See [ühing] ei taotle oma liikmetele, direktoritele või ametnikele rahalist tulu või kasumit ei juhuslikult ega muud moodi.”
Kas Jehoova tunnistajad on sekt?
Mõned defineerivad sekti kui kindlakskujunenud religioonist lahku löönud rühmitust. Teised kasutavad seda terminit mingi rühmituse kohta, kes järgib oma juhi või õpetajana konkreetset inimest. Seda terminit kasutatakse tavaliselt halvustavas tähenduses. Jehoova tunnistajad ei ole mingi kiriku kõrvalharu, vaid neid on kõiksugustest sotsiaalsetest kihtidest ja nad on mitmesuguse religioosse taustaga. Nad ei pea oma juhiks ühtki inimest, vaid hoopis Jeesust Kristust.
Õige usu mõõdupuu peaks olema Jumala Sõna, ja Jehoova tunnistajad peavad Piiblist täpselt kinni. Nende jumalakummardamine on eluviis, aga mitte rituaalne kultus. Nad ei järgi ühtki inimest ega eralda end ülejäänud ühiskonnast. Nad elavad ja töötavad teiste inimeste hulgas.
Kui vana on Jehoova tunnistajate religioon?
Piibli järgi ulatub Jehoova tunnistajate ajalugu tagasi kuni ustava Aabelini. Heebrealastele 11:4—12:1 on öeldud: „Usu läbi tõi Aabel Jumalale parema ohvri kui Kain ... Usu kaudu sai Noa ilmutuse sellest, mida veel ei olnud näha, ja ehitas pühas kartuses laeva ... Usu läbi kuulas Aabraham sõna, kui teda kutsuti välja minema paika, mille ta pidi saama pärandiks ... Usu läbi keeldus Mooses, kui ta suureks sai, kandmast vaarao tütrepoja nime, pidades paremaks ühes Jumala rahvaga kannatada viletsust kui üürikest aega nautida paturõõmu ... Sellepärast meiegi, et nii suur pilv tunnistajaid on meie ümber, pangem maha kõik koorem ja meid nii hõlpsasti takerdav patt ning jookskem kannatlikkusega meile määratud võidujooksmist.” (Meie kursiiv.)
Piiblis öeldakse Jeesuse Kristuse kohta: „Nõnda ütleb Aamen, ustav ja tõeline tunnistaja, Jumala loodu algus.” Kelle tunnistaja ta oli? Ta ise ütles, et ta tegi teatavaks oma Isa nime. Ta oli kõige tähelepanuväärsem Jehoova tunnistaja. — Ilm. 3:14; Joh. 17:6, meie kursiiv.
On huvitav, et mõned juudid küsisid, kas Jeesuse Kristuse tegevus kujutab endast ’uut õpetust’. (Mark. 1:27) Hiljem mõned kreeklased arvasid, et apostel Paulus tutvustab „uut õpetust”. (Ap. t. 17:19, 20) See oli uus nende kõrvadele, kes seda kuulsid, aga eelkõige oli see tõde, mis on Jumala Sõnaga täielikus kooskõlas.
Jehoova tunnistajate nüüdisajalugu algas ühe piibliuurimisrühma moodustamisega USA-s Pennsylvanias Alleghenys 1870-ndate aastate algul. Algul tunti neid ainult piibliuurijatena, aga 1931. aastal võtsid nad endale Pühakirjale vastava nime — Jehoova tunnistajad. (Jes. 43:10—12) Nende usk ja teod ei ole midagi uut, see on vaid esimese sajandi kristluse taastamine.
Kas Jehoova tunnistajad usuvad, et nende religioon on ainuõige?
Piibel ei ole nõus tänapäevase vaatega, et on olemas palju Jumala kummardamise viise, mis kõik on temale vastuvõetavad. Efeslastele 4:5 ütleb, et on „üks Issand, üks usk”. Jeesus ütles: „Kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, ja pisut on neid, kes selle leiavad. Mitte igaüks, kes minule ütleb: Issand, Issand, ei saa taevariiki, vaid kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas.” — Matt. 7:13, 14, 21; vaata ka 1. Korintlastele 1:10.
Pühakiri viitab korduvalt õigete kristlike õpetuste kogule kui „tõele” ja kristlusest räägitakse kui „tõe teest”. (1. Tim. 3:15; 2. Joh. 1; 2. Peetr. 2:2) Kuna Jehoova tunnistajate kogu usk, käitumisnormid ja organisatsioonisisesed toimimisviisid rajanevad Piiblil, annab nende usk Piiblisse kui Jumala Sõnasse neile veendumuse, et neil on tõesti tõde. Nii ei ole nende seisukoht egoistlik, vaid näitab nende usaldust selle vastu, et Piibel on õige mõõdupuu, millega saab religiooni hinnata. Nad ei ole enesekesksed, vaid jagavad agaralt oma usulisi tõekspidamisi teistega.
Kas siis teised religioonid ei järgi Piiblit?
Paljud religioonid kasutavad seda mingil määral. Aga kas nad tegelikult õpetavad seda ja tegutsevad selle sisule vastavalt? Mõtle järele: 1) Nad on enamikust oma piiblitõlgetest jätnud välja tõelise Jumala nime, mis esineb seal tuhandeid kordi. 2) Kolmainsuse õpetus, nende käsitus Jumalast endast, on pärit paganlusest ja see sai oma praeguse kuju alles sajandeid pärast Piibli kirjutamise lõpetamist. 3) Nende usk inimhinge surematusse, mille alusel elu edasi kestab, ei ole pärit Piiblist; selle juured on muistses Babüloonias. 4) Jeesuse kuulutustöö teemaks oli Jumala Kuningriik ja ta läkitas oma jüngreid sellest teistele isiklikult rääkima; kuid kirikud mainivad seda Kuningriiki tänapäeval harva ja nende liikmed ei kuuluta „seda kuningriigi evangeeliumi”. (Matt. 24:14) 5) Jeesus ütles, et tema tõelisi järelkäijaid võib selgelt ära tunda nende ohvrimeelsest armastusest üksteise vastu. Kas see käib ka ristiusumaailma religioonide kohta, kui rahvad sõtta lähevad? 6) Piibel ütleb, et Kristuse jüngrid ei ole maailma osa, ja hoiatab, et kes iganes tahab olla maailma sõber, see teeb ennast Jumala vaenlaseks; aga ristiusumaailma kirikud ja nende liikmed on riikide poliitiliste asjadega tihedalt seotud. (Jak. 4:4) Kas võib selliseid fakte silmas pidades ausalt öelda, et nad tõesti Piiblist kinni peavad?
Milliste põhimõtete järgi Jehoova tunnistajad Piiblit tõlgendavad?
Võtmeteguriks on see, et tunnistajad usuvad tõepoolest, et Piibel on Jumala Sõna ja et selle sisu on meile õpetuseks. (2. Tim. 3:16, 17; Rooml. 15:4; 1. Kor. 10:11) Seepärast ei otsi nad abi filosoofilistest väitlustest, et Piibli tõe selgete avalduste eest kõrvale põigelda või õigustada nende inimeste eluviisi, kes on tema moraalinormid kõrvale lükanud.
Piibli sümboolse keele tähenduse väljatoomiseks lasevad nad Piiblil iseennast selgitada ja nad ei esita Piiblis kirjapandu tähenduse seletamiseks oma teooriaid. (1. Kor. 2:13) Viiteid sümboolsete väljendite tähenduste kohta võib tavaliselt leida Piibli teistest osadest. (Näiteks vaata Ilmutuse 21:1 ja siis loe „mere” tähenduse kohta Jesaja 57:20. Ilmutuse 14:1 mainitud „Talle” äratundmiseks vaata Johannese 1:29 ja 1. Peetruse 1:19.)
Mis puutub prohvetiennustuste täitumisse, siis järgivad nad Jeesuse sõnu ja jälgivad hoolega sündmusi, millega ennustused täituvad. (Luuka 21:29—31; võrdle 2. Peetruse 1:16—19.) Nad tõstavad hoolikalt esile neid sündmusi ja juhivad tähelepanu sündmuste Piiblis näidatud tähendusele.
Jeesus ütles, et tal on maa peal „ustav ja mõistlik ori” (NW) (tema vaimuga võitud järelkäijad kui rühm), kelle vahendusel ta varustab vaimse toiduga neid, kes moodustavad usupere. (Matt. 24:45—47) Jehoova tunnistajad tunnustavad seda korraldust. Nagu esimese sajandi kristlased, nii ootavad ka nemad, et selle „orja”-klassi juhtiv kogu vastaks rasketele küsimustele — mitte inimtarkusega, vaid ammutades teadmisi Jumala Sõnast ja sellest, kuidas Jehoova oma sulaseid on kohelnud, ning paludes selleks tõsiselt Jumala vaimu abi. — Ap. t. 15:1—29; 16:4, 5.
Miks on Jehoova tunnistajate õpetustes aastate jooksul muudatusi tehtud?
Piibel näitab, et Jehoova aitab oma sulastel tema eesmärki järk-järgult mõista. (Õpet. 4:18; Joh. 16:12) Nii ei mõistnud ka prohvetid, keda Jumal Piibli osi kirjutama inspireeris, kõige selle tähendust, mida nad kirjutasid. (Taan. 12:8, 9; 1. Peetr. 1:10—12) Jeesuse Kristuse apostlid mõistsid oma ajal, et on veel palju, millest nad aru ei saa. (Ap. t. 1:6, 7; 1. Kor. 13:9—12) Piibel näitab, et „lõpuajal” kasvab tõe tundmine suuresti. (Taan. 12:4) Kasvanud tundmine nõuab sageli mõtteviisi kohandamist. Jehoova tunnistajad on alandlikult valmis selliseid kohandusi tegema.
Miks Jehoova tunnistajad käivad majast majja kuulutamas?
Jeesus kuulutas ette, et meie ajal tehakse järgmist tööd: „Seda head sõnumit kuningriigist kuulutatakse kogu asustatud maal, tunnistuseks kõigile rahvaile; ja siis tuleb lõpp.” Ta andis ka oma järelkäijaile juhendi: „Minge ... ja tehke jüngriteks kõik rahvad.” — Matt. 24:14 NW; 28:19.
Kui Jeesus oma esimesed jüngrid välja läkitas, andis ta neile juhendi minna inimeste kodudesse. (Matt. 10:7, 11—13) Apostel Paulus ütles oma teenistuse kohta: „Kuidas ma teie eest ei pidanud salajas midagi, mis teile tarvis oli, et oleksin selle jätnud teile kuulutamata ega oleks teid õpetanud avalikult ja kodasid mööda [„majast majja”, NW].” — Ap. t. 20:20, 21, meie kursiiv; vaata ka Ap. t. 5:42.
Tunnistajate poolt kuulutatav sõnum puudutab inimeste elu; nad tahavad olla hoolsad, et keegi ei jääks vahele. (Sef. 2:2, 3) Nende külastused on ajendatud armastusest — kõigepealt Jumala ja seejärel oma ligimese vastu.
Ühel Hispaanias peetud religioonijuhtide konverentsil tehti selline tähelepanek: „Võib-olla [kirikud] on liiga unarusse jätnud selle, mille tegemiseks tunnistajad just kõige rohkem aega kulutavad — kodudes käimise, mis kuulus algkiriku apostelliku metoodika hulka. Samal ajal kui kirikud enamikul juhtudel piirduvad oma templite ehitamisega, kellade helistamisega inimeste ligitõmbamiseks ja oma kummardamispaikades jutluste pidamisega, kasutavad [tunnistajad] apostlite eeskujul majast majja käimise ning igal võimalusel tunnistuse andmise taktikat.” — El Catolicismo, Bogotá, Kolumbia, 14. september 1975, lk. 14.
Aga miks külastavad tunnistajad korduvalt isegi nende inimeste kodusid, kes nende usku ei poolda?
Nad ei suru oma sõnumit teistele peale. Aga nad teavad, et paljud kolivad uude elukohta ning et inimeste olukorrad muutuvad. Ühel päeval võib inimene sõnumi kuulamiseks olla liiga hõivatud; teinekord võib ta selleks hea meelega aega võtta. Üks perekonnaliige ehk ei ole huvitatud, kuid teised võib-olla on. Ka inimesed ise muutuvad: tõsised eluprobleemid võivad panna inimesi oma vaimseid vajadusi tunnetama. — Vaata ka Jesaja 6:8, 11, 12.
Miks Jehoova tunnistajaid taga kiusatakse ja laimatakse?
Jeesus ütles: „Kui maailm teid vihkab, siis teadke, et ta mind on enne teid vihanud. Kui te oleksite maailmast, siis maailm armastaks oma. Aga et te ei ole maailmast, vaid mina olen teid ära valinud maailmast, sellepärast vihkab teid maailm!” (Joh. 15:18, 19; vaata ka 1. Peetruse 4:3, 4.) Piibel näitab, et kogu maailm on Saatana kontrolli all; tema on tagakiusamise peamine õhutaja. — 1. Joh. 5:19; Ilm. 12:17.
Jeesus ütles oma jüngritele ka seda: „Teid vihatakse kõigilt poolt minu nime pärast.” (Mark. 13:13) Siin tähendab sõna „nimi” seda, kes Jeesus ametlikult on — Messias-Kuningat. Tagakiusamine tuleneb sellest, et Jehoova tunnistajad seavad tema käsud kõikide maapealsete valitsejate käskudest ettepoole.
Kui keegi ütleb:
„Miks te ei tegele millegi sellisega, mis aitaks maailma (meie ühiskonda) paremaks muuta?”
Sa võiksid vastata: „Meie ühiskonna seisund on teile ilmselt tähtis ja seda on see ka minule. Kas tohiksin küsida, millisele probleemile peaks teie arvates esmajoones tähelepanu pöörama?” Seejärel võid ehk lisada: „Miks on see teie arvates nii suureks probleemiks muutunud? ... Muidugi võib kohesest tegutsemisest kasu olla, aga ma olen kindel, et te olete nõus, et me tahaksime näha püsivat lahendust. Selliselt tahamegi meie, Jehoova tunnistajad, asjale läheneda. (Selgita, mida me teeme selleks, et aidata inimestel Piibli põhimõtteid ellu rakendada, et igaüks probleemi juurteni jõuaks; samuti seda, mida Jumala Kuningriik teeb ja miks just see antud probleemi inimkonna heaks jäädavalt lahendab.)”
Või siis võiksid öelda: „(Pärast mõnda eelmises vastuses toodud mõtet . . . ) Mõned inimesed toetavad ühiskonna parandamist rahaliselt; teised pakuvad vabatahtlikult oma teeneid. Jehoova tunnistajad teevad mõlemat. Lubage mul selgitada.” Seejärel võid ehk lisada: 1) „Selleks, et olla Jehoova tunnistaja, peab inimene kohusetundlikult maksma oma makse; see annab valitsusele raha vajalike teenistuste organiseerimiseks.” 2) „Meie teeme veel rohkemgi: külastame inimesi nende kodudes, pakkudes neile tasuta piibliuurimist. Kui nad tutvuvad Piibli sõnumiga, õpivad nad rakendama ellu Piibli põhimõtteid ja seega lahendama oma probleeme.”
Kolmas võimalus: „Mul on hea meel, et te selle küsimuse kõne alla võtsite. Paljud inimesed ei ole kunagi küsinud, mida tunnistajad ühiskonna probleemide lahendamiseks tegelikult teevad. Ilmselt on abi osutamiseks rohkem kui üks moodus.” Seejärel võid ehk lisada: 1) „Mõned osutavad seda abi haiglate, vanadekodude, narkomaanide taastuskeskuste jms. asutamisega. Teised lähevad vabatahtlikult otse inimeste kodudesse ja pakuvad võimetekohast abi. Jehoova tunnistajad just seda teevadki.” 2) „Oleme märganud, et on olemas midagi, mis võib inimese ellusuhtumist täielikult muuta, ja selleks on selle teadmine, mis on Piiblile vastavalt elu tõeline eesmärk ja mida toob tulevik.”
Veel üks soovitus: „Ma mõistan, miks te selle küsimuse üles tõstsite. Me ju tahaksime näha olukordade paranemist. Kas ma tohin küsida, kuidas te suhtute sellesse, mida Jeesus Kristus tegi? Kas teie meelest aitas ta inimesi praktilisel moel? ... Meie püüame tema eeskuju järgida.”
„Kristlased peaksid olema Jeesuse, aga mitte Jehoova tunnistajad”
Sa võiksid vastata: „Te esitasite huvitava mõtte. Ja teil on õigus, kui ütlete, et me peame olema Jeesuse tunnistajad. Seepärast rõhutataksegi meie väljaannetes Jeesuse osa Jumala eesmärgis. (Võiksid selle demonstreerimiseks kasutada üht parajasti pakutavat raamatut või ajakirja.) Aga siin on midagi, mis võib olla teile uus mõte. (Ilm. 1:5) ... Kelle „ustav tunnistaja” oli Jeesus? (Joh. 5:43; 17:6) ... Kas ei jätnud Jeesus meile eeskuju, mida me peaksime järgima? ... Miks on nii tähtis õppida tundma nii Jeesust kui ka tema Isa? (Joh. 17:3)”