„Rahu Jumal” hoolitseb vaevatute eest
PIIBEL näitab, et vanaaja mehele Taavetile polnud vaev sugugi tundmatu. Mitu aastat elas ta põgenikuelu, sest teda jälitas järjepanu üks kuri ja kangekaelne kuningas, kelle eesmärk oli ta ära tappa. Sel vaevarikkal ajal varjas Taavet end kõrvalistes paikades. Ent ta tegi veel midagi: ta otsis oma kitsikuses Jehoovalt harda palve kaudu abi. „Oma häält tõstes ma karjun Jehoova poole ..! Ma valan välja oma kaebuse tema ette, ma annan temale teada oma ahastuse!” kirjutas ta hiljem seoses oma katsumustega (Laul 142:2, 3).
Praegusajal võivad mõned inimesed Taaveti toetumist Jumalale naeruväärseks pidada. Nad võivad väita, et palve on vaid psühholoogiline abinõu ega muuda tegelikku olukorda. Ometi ei pidanud Taavet Jumalat usaldades pettuma, sest tema vaenlased said viimaks lüüa. Oma läbielamusi meenutades kirjutas Taavet: „Siin see hädaline hüüdis, ja Jehoova kuulis ning päästis tema kõigest ta kitsikusest!” (Laul 34:7). Tõelist Jumalat, kelle poole Taavet pöördus, nimetab Piibel „rahu Jumalaks” (Filiplastele 4:9; Heebrealastele 13:20). Kas ta kaotab vaevad ning annab meile rahu?
Jehoova hoolitseb sinu eest
Jehoova ei ole oma rahva kitsikuste suhtes ükskõikne (Laul 34:16). Ta paneb hoolsasti tähele, millised vajadused on tema sulastel kui grupil ja ka igal üksikisikul, kes teda kardab. Muistses Jeruusalemmas templi pühitsemise ajal anus Saalomon Jehoovat, et see kuulaks „igat palvet, igat anumist, mis iganes tuleb mõne inimese või kogu su Iisraeli rahva poolt, kui nad igaüks tunnevad oma häda ja valu” (2. Ajaraamat 6:29; meie kursiiv). Nagu Saalomongi tunnistas, on igal inimesel omad vaevad taluda. Üht võib rõhuda füüsiline haigus. Teist hingehäda. Mõnda rusub lähedase inimese surm. Ka töötus, majandusraskused ja perekonnaprobleemid on meie raskel ajal tavalised vaevad.
Mõtle hetkeks „oma häda ja valu” peale. Tõenäoliselt oled sa vahetevahel tundnud samamoodi kui laulik Taavet, kes kirjutas: „Ma ootasin kaastunnet, aga ei olnud — ja lohutajaid, ega leidnud neid.” Siiski võid sa kindel olla, et Jumal ei vaata sinu olukorrast mööda, sest hiljem samas laulus kirjutas Taavet: „Jehoova kuuleb vaeseid ega pea halvaks oma vange!” (Laul 69:21, UT; 69:34).
Laias laastus kinnitavad Taaveti sõnad meile seda, et inimese Looja kuulab palveid, mida esitavad need, kes on nii-öelda oma vaeva vangistuses. Ta teeb veel enamat: ta tuleb neile appi. Mõtiskle järgmiste sõnade üle, mis näitavad, et Jehoova tunneb vaevatuile kaasa:
„Te ei tohi halvasti kohelda ühtki lesknaist ega vaestlast! Kui sa neid halvasti kohtled, nõnda et nad mind appi hüüavad, siis ma kuulen tõesti nende hüüdu, mu viha süttib põlema” (2. Moosese 22:21—23).
„Kas .. Jumal ei peaks muretsema õigust oma äravalituile, kes tema poole kisendavad ööd ja päevad, ja kas ta peaks viivitama neid aidates?” (Luuka 18:7).
„Tema kisub hädast välja vaese, kes kisendab, ja viletsa ja selle, kel pole abimeest! Ta säästab nõrka ja vaest ja päästab vaeste hinge! Ta lunastab nende hinged kavalusest ja vägivallast, ja nende veri on kallis tema silmis!” (Laul 72:12—14).
„Kes puudutab teid [Jumala maiseid teenijaid], see puudutab tema silmatera” (Sakarja 2:12).
Juba need vähesedki read näitavad, et meie Looja on oma rahva heaolust sügavalt huvitatud. Seega on meil mõjuv põhjus järgida apostel Peetruse manitsust: „Heitke kõik oma mure tema peale, sest tema peab hoolt teie eest!” (1. Peetruse 5:7). Mismoodi siis Jumal meid vaevarikastel aegadel aitab?
Kuidas Jumal vaevatuid aitab
Nagu nägime, palus Taavet vaevas olles Jumala käest hardalt juhatust. Samal ajal asus ta oma olukorra kergendamiseks ka ise tegutsema: ta võttis appi kavaluse, et oma jälitajate eest pääseda. Seega aitasid Jehoovale toetumine ja omapoolsete pingutuste tegemine Taavetil enda viletsust taluda. Mida meie sellest õppida võime?
Kui kogeme vaeva, pole sugugi vale asuda probleemi lahendamiseks mõistlikul viisil tegutsema. Näiteks, kui kristlane jääb töötuks, eks ta asu kogu väest tööd otsima? Kui tal on füüsiline vaevus, eks ta otsi arstiabi? Isegi Jeesus, kel oli vägi ravida igat haigust, tunnistas, et ’haiged vajavad arsti’ (Matteuse 9:12; võrdle 1. Timoteosele 5:23). Muidugi pole võimalik kõrvaldada kõiki hädasid; mõned neist tuleb lihtsalt välja kannatada. Kuid igal juhul ei suhtu tõeline kristlane kannatamisse kui omaette voorusesse nagu mõned. (Võrdle 1. Kuningate 18:28.) Ta teeb kõik mis võimalik, et oma probleemidega toime tulla.
Samal ajal on tark tuua see asi palves Jehoova ette. Miks? Esiteks sellepärast, et Loojale toetudes saame abi, tegemaks kindlaks, „mis on peaasi” (Filiplastele 1:10). Näiteks tööotsinguil võib palvemeelne toetumine Jumalale aidata meil keelduda vastu võtmast tööd, mis läheb vastuollu meie piibliliste põhimõtetega. Jumalale toetumine aitab vältida ka rahaarmastusest tulenevat ’usust ära eksimist’ (1. Timoteosele 6:10). Tehes kaalukaid otsuseid kas siis tööd või mõnda muud eluvaldkonda puudutavais asjus, on meil tõesti vaja järgida Taaveti manitsust: „Heida Jehoova peale oma koorem, ja tema hoolitseb sinu eest; ta ei lase iialgi kõikuda õiget!” (Laul 55:23).
Palve aitab meil säilitada ka hingelist tasakaalu, tänu millele raskused ei mata meid enda alla. Apostel Paulus kirjutas: „Ärge muretsege ühtigi, vaid laske kõiges oma palumised palve ja anumisega ühes tänuga saada Jumalale teatavaks.” Mis see meile annab? „Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses” (Filiplastele 4:6, 7). Jah, rahu — Jumala rahu. See rahu „on ülem kõigest mõistusest”, niisiis võib see anda meile kindluse siis, kui meid valdavad rõhuvad tunded. See rahu valvab meie südant ja mõistust ning aitab meil vältida tormakat ja ebatarka reageerimist, mis võiks vaeva veelgi suurendada (Koguja 7:7).
Palve võib teha veel enamatki. See võib asjadekulgu muuta. Mõtle ühele Piibli näitele. Roomas vangistuses olles palus apostel Paulus, et kaaskristlased tema eest palvetaksid. Miks? „Eriti ma palun seda teha selleks, et mind rutemini antaks teile tagasi,” kirjutas ta (Heebrealastele 13:19). Paulus teadis, et tema kaasusklike sagedad palved võivad mõjutada seda, millal ta vabaks saab (Fileemonile 22).
Kas palve muudab midagi seoses sinu vaevaga? Võib-olla. Samas peaksime aga arvestama seda, et Jehoova ei vasta meie palvetele alati sel viisil, nagu me ehk ootame. Paulus näiteks palvetas korduvalt oma „liha sisse antud vaia” pärast, milleks võis olla nägemishäire. Selle asemel et Pauluse viletsust lõpetada, ütles Jumal talle: „Sulle saab küllalt minu armust; sest vägi saab nõtruses täie võimuse!” (2. Korintlastele 12:7—9).
Seega alati meie raskusi ei kõrvaldata. Selle asemel saame hoopis võimaluse tõestada, et toetume oma Loojale (Apostlite teod 14:22). Lisaks võime olla kindlad, et isegi kui Jehoova meie viletsust ei kõrvalda, ’valmistab ta väljapääsu, et suudaksime seda kanda’ (1. Korintlastele 10:13). Tõepoolest, Jehoovat ei kutsuta mitte asjata „kõige troosti Jumalaks, kes meid trööstib kõigis meie viletsusis” (2. Korintlastele 1:3, 4). Ta annab meile kõik, mida vajame selleks, et pidada vastu ja säilitada seejuures märkimisväärselt suur rahu.
Varsti saabub vaevadeta maailm!
Looja tõotab inimkonna viletsused oma Kuningriigi kaudu peagi minema pühkida. Mismoodi ta seda teeb? Kõrvaldades Kurat-Saatana, kes on vaeva peamine allikas ja rahu suurim vaenlane, „selle maailma jumal”, nagu Piibel teda nimetab (2. Korintlastele 4:4). Kuid varsti tema valitsus inimeste üle lõpeb. Tema eemaldamisega tehakse neile, kes kardavad Jumalat, kättesaadavaks lõputud õnnistused. Piibel tõotab, et Jehoova „pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam. Sest endised asjad on möödunud” (Ilmutuse 21:1—4).
Kas vaevadeta maailm kõlab liiga kenasti, et olla tõsi? Me oleme viletsusega niivõrd harjunud, et me ei suuda teistsugust olukorda ette kujutadagi. Ometi oli Jumalal inimest luues eesmärgiks just see, et inimpere elaks hirmu, murede ja õnnetusteta maailmas, ja ta viib oma eesmärgi täide (Jesaja 55:10, 11).
Sellise lootuse leidsidki esiartiklis mainitud Sonia, Fabiana ja Ana. Sonia, kelle mõlemad pojad surid AIDSi, on ammutanud palju hingerahu Piibli lootusest, et tuleb õigete ja ülekohtuste ülestõusmine (Apostlite teod 24:15). Ta lausub: „Üks on kindel: ükskõik kui tugev meie valu ka ei oleks, meie lootus on sellest suurem.”
Ajal, mil Ana elas veel orbudekodus, külastas teda üks Jehoova tunnistaja. Ana räägib: „Ta näitas mulle Piiblist nime Jehoova ja ma hakkasin suurest rõõmust nutma. Vajasin meeleheitlikult abi ja korraga sain teada, et on olemas Jumal, kes meie eest hoolitseb!” Kui Ana orbudekodust lahkus, võttis ta vastu Jehoova tunnistajate ettepaneku uurida koos Piiblit ning omandas Jehoova tõotuste kohta rohkem teadmisi. Hiljem pühendas ta oma elu Jehoovale ning lasi selle sümboliseerimiseks end ristida. „Sestsaadik olen alati palves Jehoovale toetunud ja tema lubadus mind aidata lohutab mind.”
Ka Fabiana on oma viletsuses leidnud palju lohutust ja meelerahu, sest ta on omandanud teadmisi selle kohta, mida Jumal on tulevikuks tõotanud. „Piibli tõde teada saades otsekui jätad maha väga pimeda ja sünge paiga ning sisened kaunisse puhtasse valgesse tuppa.” (Võrdle Laul 118:5.)
Kuidas ja millal aga saabub kogu maakeral sõnasõnaline rahu? Seda saame teada järgmistest artiklitest.
[Kast lk 6]
Mitmesugused hädad
▪ Umbes neljandik maailma elanikkonnast elab äärmises vaesuses ja miljonid elavad ebainimlikes, lausa eluohtlikes tingimustes.
▪ Üle 200 miljoni lapse kannatab alatoitluse käes.
▪ Igal aastal tapab kõhulahtisus umbes kolm miljonit alla viie aasta vanust last.
▪ Ainuüksi 1993. aastal tapsid nakkushaigused umbes 16,5 miljonit inimest. Kuna haiguste klassifikatsioon on maati erinev, võib tegelik arv olla veelgi suurem.
▪ Rehkenduste kohaselt on umbes 500 miljonil inimesel mingi psüühiline häire.
▪ Enesetappude suhtarv kasvab noorte hulgas kiiremini kui üheski teises vanusegrupis.
▪ „Nälg ja tööpuudus on saanud maailma häbiplekkideks,” teatab „The Unesco Courier”. „Maailma seitsmes rikkaimas riigis on 35 miljonit töötut ning ainuüksi Brasiilias on 20 miljonit töölist, kelle töö ei võimalda neil kõhtugi täis süüa.”
[Pildid lk 7]
Palve võib aidata meil keskendada mõtted Jumala tõotatud maailmale, kus puudub vaev