Arvestage pika meele eeskujudega

„Jumal . . . [on] suure pikameelega sallinud vihaastjaid, mis olid valmistatud hukatuseks.” — ROOMLASTELE 9:22.

1. a) Kuidas on Jumala inspireeritud Sõna meile kasuks? b) Miks on sellega seoses siin vaadeldud pika meele omadust?

MEIE Looja, Jehoova Jumal, andis meile oma inspireeritud Sõna, Püha Piibli. See on ’meie jalale lambiks ja valguseks me jalgteel’. (Laul 119:105) Jumala Sõna aitab meil ka olla „täielik ja kõigele heale tööle valmistunud”. (2. Timoteosele 3:16, 17) Üheks abinõuks, millega Piibel meid varustab, on heade pika meele eeskujude andmine. See omadus on üks Jumala vaimu viljadest ja see on meile tema heakskiidu saamiseks ning kaasinimestega harmooniliseks läbisaamiseks hädavajalik. — Galaatlastele 5:22, 23.

2. Mis tähendus on kreekakeelsel sõnal, millest on tõlgitud „pikk meel”, ja kes seda omadust kõige rohkem ilmutab?

² Kreekakeelne sõna, mis on tõlgitud „pikk meel”, tähendab sõnasõnalt „pikaldast vaimu”. Pikka meelt on defineeritud kui „enesepiiramise omadust, mis kiirustavalt ei vasta samaga või viivitamatult ei karista, kui seistakse ärritava väljakutse ees”. (Vine’s Expository Dictionary of Old and New Testament Words, W. E. Vine, 3. köide, lehekülg 12) Olla pika meelega tähendab ilmutada enesevalitsemist ja olla pikaline vihale. Ja kes on kõige tähtsam nende seas, kes on pikalised vihale ja pikka meelt üles näitavad? Ei keegi muu kui Jehoova Jumal. Niisiis 2. Moosese 34:6 loeme, et Jehoova on „halastaja ja armuline Jumal, pika meelega [„pikaline vihale”, NW] ja rikas heldusest ning tõest”. Tegelikult on Jehoova kohta Pühakirjas veel kaheksa korda öeldud, et ta on „pikaline vihale”. — 4. Moosese 14:18; Nehemja 9:17; Laul 86:15; 103:8; 145:8; Joel 2:13; Joona 4:2; Nahum 1:3; NW.

3. Millised omadused selgitavad, miks Jehoova on pika meelega?

³ Olla pika meelega või pikaline vihale on just see, mida me Jehoova Jumalalt ootame, sest tema jõud ja tarkus on piiritud, tema õigus täiuslik ning ta ise on armastuse kehastus. (5. Moosese 32:4; Iiob 12:13; Jesaja 40:26; 1. Johannese 4:8) Ta omadused on tema kontrolli all ja ta hoiab neid kõigil aegadel täiuslikus tasakaalus. Mida on tema Sõna ilmutanud selle kohta, miks ja kuidas on ta oma pikka meelt ebatäiuslike inimeste vastu üles näidanud?

Pikk meel oma nime pärast

4. Millistel headel põhjustel on Jumal patustajate vastu pikka meelt üles näidanud?

⁴ Miks Jehoova on pika meelega? Miks ta patustajaid viivitamatult ei karista? Mitte ükskõiksuse pärast või seetõttu, et tal puuduks agarus õigluse pärast. Ei, vaid Jehoova on pikaline vihale heal põhjusel ja ta ei kiirusta inimesi karistama. Üks põhjus on see, et tema nimi peab saama tuntuks. Teine põhjus on, et Jumala suveräänsuse ja inimkonna laitmatuse vaidlusküsimuste, mis Eedeni mässuga üles kerkisid, lahendamine nõudis aega. Jumala pika meele üheks põhjuseks on veel see, et ta annab patustajatele võimaluse endi teguviise parandada.

5, 6. Miks Jehoova seoses inimese mässuga pikka meelt ilmutas?

⁵ Jehoova oli Eedenis esimese inimpaariga tegeledes pikameelne. Kui nad hea ja kurja tundmise puust söömisega tema käsust üle astusid, oleks ta võinud viivitamatult hävitada nii nemad kui ka selle langenud ingli, kes Eevat pettis. Ei olnud kahtlust, et Jehoova õigus- ja õiglustunnet oli solvatud, et ta oli kolme mässaja peale vihane. Õigus oleks olnud täielikult tema poolel, kui ta oleks nad otsekohe hävitanud. Jumal oli esimest meest Aadamat hoiatanud: „Hea ja kurja tundmise puust sa ei tohi süüa, sest päeval, mil sa sellest sööd, pead sa surma surema!” (1. Moosese 2:17) Samal päeval, mil Aadam patustas, päris Jumal üleastujatelt aru ja langetas surmaotsuse. Kohtulikust seisukohast Aadam ja Eeva surid samal päeval. Kuid meie pika meelega Looja lasi Aadamal elada 930 aastat. — 1. Moosese 5:5.

⁶ Sel juhul olid Jumalal head põhjused olla pika meelega või pikaline vihale. Kui ta oleks need mässajad otsekohe hävitanud, ei oleks see vastanud Kuradi kavatsetud pilkele, et Jehoova Jumal ei vääri kummardamist ja et tal ei saa olla inimeste hulgas sulaseid, kes olukordadele vaatamata endi laitmatuse tema ees säilitavad. Pealegi oleksid jäänud vastamata ka need küsimused: kelle süü oli see, et Aadam ja Eeva patustasid? Kas Jehoova lõi nad moraalselt nii nõrkadena, et nad ei suutnud kiusatusele vastu seista, ja karistas siis neid nende ebaõnnestumise pärast? Vastus kõigele sellele on selgesti näha Iiobi raamatu 1. ja 2. peatüki kirjelduses. Olles lubanud inimsool paljuneda, andis Jehoova inimestele võimaluse tõestada, et Saatana süüdistused on valed.

7. Miks Jehoova vaaraod otsekohe ei hävitanud?

⁷ Kui Jehoova hakkas oma rahvast, iisraellasi, Egiptuse orjusest vabastama, oli ta jällegi pika meelega. Jehoova oleks võinud vaarao ja tema sõjaväe otsekohe ära hävitada. Selle asemel Jumal siiski sallis neid teatud aja. Millised head põhjused tal selleks olid? Oma keeldumises lasta iisraellastel Jehoova vaba rahvana Egiptusest lahkuda muutus vaarao aja jooksul ikka kangekaelsemaks. Niiviisi ta näitas, et ta oli „vihaastja”, kes oli Jehoovale vastuhakkamise pärast ära teeninud hävingu. (Roomlastele 9:14—24) Kuid selleks, miks Jumal oli sel juhtumil pika meelega, oli suurem põhjus. Moosese kaudu ta ütles vaaraole: „Kui ma nüüd oma käe välja sirutasin ja sind ja su rahvast lõin katkuga, siis oleksid sa maa pealt kaotatud olnud, aga ma jätsin sind alles just selleks, et näidata sulle oma väge ja teha kuulsaks oma nime kogu maailmas.” — 2. Moosese 9:15, 16.

8. Mis põhjusel Jumal mässulisi iisraellasi kõrbes ei hävitanud?

⁸ Jehoova näitas oma pikka meelt heal põhjusel ka siis, kui iisraellased olid kõrbes. Kuidas nad küll kuldvasika kummardamisega ja usu puudumisega, kui kümme maakuulajat halva teatega tagasi tulid, Jumala kannatlikkuse katsele panid! Oma nime ja hea maine pärast Jumal ei hävitanud neid ära, sest nad olid tema rahvas. Jah, Jehoova ilmutas pikka meelt oma nime pärast. — 2. Moosese 32:10—14; 4. Moosese 14:11—20.

Pikk meel inimeste pärast

9. Miks Jehoova ilmutas pikka meelt Noa päevil?

⁹ Jehoova on olnud inimeste pärast pika meelega sellest ajast alates, kui Aadam kõigile oma võimalikele järeltulijaile halba tegi, tehes neile oma patustamisega suurt ülekohut. Jumala pikk meel tegi võimalikuks, et see ülekohus saaks heastatud sellega, et ta andis kahetsevatele inimestele aega saada temaga lepitatud. (Roomlastele 5:8—10) Samuti näitas Jehoova Jumal inimeste vastu pikka meelt Noa päevil. Sel ajal „Jehoova nägi, et inimese kurjus maa peal oli suur ja kõik ta südame mõtlemised iga päev üksnes kurjad”. (1. Moosese 6:5) Kuigi Jumal oleks võinud niipea, kui ta seda olukorda nägi, inimsoo ära hävitada, otsustas ta sellele olukorrale 120 aasta pärast lõpu teha. (1. Moosese 6:3) See pika meele väljendus andis Noale aega saada kolm poega, neil poegadel suureks kasvada ja abielluda ning kogu perekonnal ehitada laev endi hingede päästmiseks ning loomade elushoidmiseks. Niiviisi oli võimalik Jumala algset eesmärki maa suhtes täide viia.

10, 11. Miks oli Jehoova Iisraeli rahva suhtes nii kaua pika meelega?

¹⁰ Teine pika meele definitsioon käib eriti selle kohta, kuidas Jumal kohtleb oma rahvast. See on „ebaõigluse ja väljakutse kannatlik talumine koos sellise seisukohaga, mis ei loobu lootmast rikutud vahekorra paranemisele”. (Insight on the Scriptures, 2. köide, lehekülg 262 välja antud New Yorgi Vahitorni ja Traktaatide Ühingu poolt) See osutab lisapõhjusele, miks Jumal oli iisraellaste vastu pika meelega. Nad pöördusid Jehoovast korduvalt ära ja sattusid mittejuudi rahvaste orjusse. Kuid ta ilmutas pikka meelt sellega, et ta vabastas iisraellased ja andis neile võimaluse kahetseda. — Kohtumõistjate 2:16—20.

¹¹ Enamik Iisraeli kuningaid viis oma alamad vale kummardamise teele. Kas Jumal heitis oma rahva otsekohe kõrvale? Ei, ta ei loobunud kiiresti lootusest, et rikutud vahekord paraneb. Selle asemel oli Jehoova pikaline vihale. Pikka meelt üles näidates andis Jumal neile korduvalt võimaluse kahetseda. Me loeme 2. Ajaraamatust 36:15, 16: „Jehoova, nende vanemate Jumal, läkitas neile korduvalt sõna oma käskjalgade läbi, sest ta tahtis säästa oma rahvast ja oma eluaset. Aga nad pilkasid Jumala käskjalgu, põlgasid tema sõnu ja tegid nalja tema prohvetitega, kuni Jehoova viha tõusis oma rahva vastu, nõnda et enam ei olnud abi [„parandamist”, VP]!”

12. Millise tunnistuse annavad Kristlikud Kreeka Kirjad sellest, miks Jehoova on pika meelega?

¹² Ka Kristlikud Kreeka Kirjad tõestavad, et Jehoova ilmutab pikka meelt oma eksiva rahva aitamiseks. Näiteks apostel Paulus küsib patustavatelt kristlastelt: „Või põlgad sa tema helduse ja kannatlikkuse ja pika meele rohkust ega saa aru, et Jumala heldus sind ajab meelt parandama?” (Roomlastele 2:4) Sama mõte on Peetruse sõnadel: „Issand ei viivita tõotust täitmast, nõnda nagu mõned peavad seda viivituseks, vaid tema on pika meelega teie vastu; sest ta ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik tuleksid meeleparandusele!” (2. Peetruse 3:9) Meile on väga sobivalt öeldud, et me ’arvaks Issanda pikka meelt päästeks’. (2. Peetruse 3:15, NW) Niisiis näeme, et Jehoova on pika meelega mitte sentimentaalsuse või lõtvuse pärast, vaid seepärast, et tegemist on tema nime ja eesmärkidega ning ta on halastav ja armastav.

Jeesuse pika meele eeskuju

13. Millised Pühakirja tõendid on olemas, et Jeesus Kristus oli pika meelega?

¹³ Teine Jumala antud pika meele eeskuju on tema Poeg, Messias Jeesus Kristus. Ta on suurepärane enesepiiramise eeskuju, kes ärritavale väljakutsele vaatamata ei püüa kiiresti kätte maksta.a Et Messias on pika meelega, seda oli prohvet Jesaja järgmiste sõnadega ette kuulutanud: „Teda piinati ja ta alistus ega avanud suud nagu tall, keda viiakse tappa, nagu lammas, kes oma niitjate ees on vait, nõnda ei avanud ta oma suud!” (Jesaja 53:7) Tunnistades sedasama tõde, ütleb Peetrus: „Kes ei sõimanud vastu, kui teda sõimati, kes ei ähvardanud, kui ta kannatas, vaid jättis selle hooleks, kes mõistab kohut õigesti.” (1. Peetruse 2:23) Kuidas küll Jeesuse jüngrid võisid teda proovile panna endi korduvate vaidlustega selle üle, kes on neist kõige suurem! Siiski oli ta nende vastu pika meelega ja kannatlik! — Markuse 9:34; Luuka 9:46; 22:24.

14. Mida tegema peaks meid ajendama Jeesuse pika meele eeskuju?

¹⁴ Me peaksime järgima Jeesuse antud pika meele eeskuju. Paulus kirjutas: „Jookskem kannatlikkusega meile määratud võidujooksmist, vaadates usu alustajale ja täidesaatjale Jeesusele, kes risti kannatas temale oodatava rõõmu asemel, häbist hoolimata, ja on istunud Jumala aujärje paremale käele. Kujutlege ometi teda, kes niisugust vastuhakkamist enese vastu on saanud kannatada patustelt, et te ei väsiks ega läheks araks oma hinges.” — Heebrealastele 12:1—3.

15. Kuidas me teame, et Jeesus oli pika meelega ja valmis katsetes vastu pidama?

¹⁵ Et Jeesus oli pika meelega ja valmis katsetes vastu pidama, seda võib näha tema hoiakust, mida ta vangistamise ajal üles näitas. Pärast Peetruse noomimist, kui see oli oma Isanda kaitseks mõõga haaranud, ütles Jeesus: „Või arvad sa, et ma ei või oma Isa paluda, ja ta läkitab mulle kohe enam kui kaksteist leegioni ingleid? Kuidas siis läheksid kirjad täide, et see nõnda peab sündima?” — Matteuse 26:51—54; Johannese 18:10, 11.

Teised pika meele eeskujud

16. Kuidas Pühakiri näitab, et Jaakobi poeg Joosep oli pika meelega?

¹⁶ Isegi ebatäiuslikud, patused inimesed võivad pikka meelt üles näidata. Heebrea Kirjad sisaldavad ebatäiuslike inimeste eeskujusid, kes olid ülekohut kannatades vastupidavad. Näiteks on seal heebrea patriarh Jaakobi poeg Joosep. Kui kannatlikult ta pidas vastu ülekohtule, mida olid temale põhjustanud tema poolvennad ja Pootifari naine! (1. Moosese 37:18—28; 39:1—20) Joosep ei lasknud neil katsetel ennast kibestada. See oli ilmne, kui ta oma vendadele ütles: „Aga nüüd ärge kurvastage ja ärgu süttigu teil isekeskis viha, et müüsite mind siia, sest elu säilitamiseks läkitas Jumal mind teie eele.” (1. Moosese 45:4, 5) Millise hea pika meele eeskuju on küll Joosep sellega andnud!

17, 18. Millised tõendid on meil Taaveti pika meele kohta?

¹⁷ Taavet on teine näide ustavast Jehoova sulasest, kes kannatlikult talus ebaõiglust ning näitas üles pikka meelt. Olles kadeda kuninga Sauli poolt taga aetud nagu koer, oleks Taavet võinud teda kahel juhtumil kättemaksuks surmata. (1. Saamueli 24:1—22; 26:1—25) Aga Taavet lootis Jumala peale, nagu võib näha tema sõnadest Abisaile: „Nii tõesti kui Jehoova elab, lööb Jehoova kindlasti ise teda [Sauli]: kas saabub ta surmapäev või läheb ta sõtta ja saab otsa! Jehoova pärast jäägu see minust kaugele, et pistaksin oma käe Jehoova võitu külge!” (1. Saamueli 26:10, 11) Jah, Taavetil oli võim Sauli tagaajamisele lõpp teha. Selle asemel valis Taavet olla pika meelega.

¹⁸ Arvesta ka seda, mis juhtus, kui kuningas Taavet oli põgenemas oma reeturliku poja Absalomi eest. Simei, benjaminlane Sauli suguvõsast, viskas Taavetit kividega ja hüüdis teda sajatades: „Mine ära, mine ära, sina veremees ja kõlvatu!” Abisai tahtis Simei surmata, aga Taavet keeldus kättemaksust. Selle asemel ta pigem näitas üles pikka meelt. — 2. Saamueli 16:5—13.

Vaatle Pauluse eeskuju

19, 20. Kuidas apostel Paulus näitas, et ta oli pika meelega?

¹⁹ Kristlikes Kreeka Kirjades on meil üks teine hea pika meele eeskuju ebatäiusliku inimese näol — apostel Paulus. Ta näitas üles kannatlikku vastupidamist ja pikka meelt seoses nii oma religioossete vaenlastega kui ka üksikisikutega, kes väitsid end olevat kristlased. Jah, Paulus ilmutas pikka meelt, kuigi mõned Korintose koguduses ütlesid: „Tema kirjad on küll ranged ja võimsad, kuid ihulikult meie juures olles on ta nõrk ja ta kõne on kõhn!” — 2. Korintlastele 10:10; 11:5, 6, 22—33.

²⁰ Seepärast oli Paulusel hea põhjus korintlastele öelda: „Kõiges me näitame endid kui Jumala abilised [„teenijad”, NW]: suures kannatuses, viletsustes, hädades, kitsikustes, hoopide all, vangis, mässudes, vaevanägemistes, valvamistes, paastumistes, puhtuses, tunnetuses, pikas meeles, helduses, Pühas Vaimus, silmakirjatsematus armastuses.” (2. Korintlastele 6:4—6) Samasuguse meelelaadiga võis apostel kirjutada oma kaastöölisele Timoteosele: „Sina oled järginud mind minu õpetuses, eluviisis, nõuandes, usus, pikas meeles, armastuses, kannatlikkuses, tagakiusamistes, kannatamistes, . . . millest kõigist mind päästis Issand.” (2. Timoteosele 3:10, 11) Millise hea eeskuju on küll meile andnud apostel Paulus pika meele ilmutamises!

21. Kuidas võib järgmine artikkel meile abiks olla?

²¹ Kindlasti on Pühakirjas rohkesti häid pika meele eeskujusid. Jehoova ja tema armastatud Poeg on kõige tähtsamad eeskujud. Aga kui julgustav on märkida, et seda omadust on üles näidanud ka ebatäiuslikud inimesed, nagu Joosep, Taavet ja apostel Paulus! Järgmine artikkel on kavandatud selleks, et aidata meil neid häid eeskujusid jäljendada.

[Allmärkus]

Kuidas sa vastaksid?

◻ Mida tähendab olla pika meelega?

◻ Mis on peamised põhjused, miks Jehoova on olnud pika meelega?

◻ Kuidas Jeesus näitas, et ta on pika meelega?

◻ Millised Pühakirja tõendid on olemas, et ka ebatäiuslikud inimesed võivad pikka meelt üles näidata?

[Pilt lk 10]

Joosep, Jeesus, Taavet, Paulus ja Hiiob olid pika meele eeskujud

[Pilt lk 13]

Jeesus näitas oma jüngrite vastu üles pikka meelt