Alandlikkuse eeskujud, mis väärivad jäljendamist

„Su alandus teeb mind suureks!” — LAUL 18:36.

1. Milliseid tõendeid alandlikkusest võis ühes Vahitorni Ühingu endises presidendis näha?

JOSEPH F. RUTHERFORDIL oli mõjuvõimas välimus, kuna ta oli rohkem kui 180 sentimeetrit pikk ja kaalus üle 90 kilo. Tal oli ka vägev hääl, mida ta ei kasutanud mitte ainult selleks, et Jehoova nime enneolematus ulatuses teatavaks teha, vaid ka selleks, et paljastada ristiusumaailma religioonijuhtide kahepalgelisust, nimetades nende religiooni „püüniseks ja väljapressimiseks”. Aga oma kõnede võimsusele vaatamata oli ta keskuse Beeteli peres palvet esitades nagu väike poiss, kes räägib oma armsa isaga, näidates sellega oma lähedasi suhteid Loojaga ja ka oma alandlikkust. Tõepoolest, ta oli alandlik nagu väike laps. — Matteuse 18:3, 4.

2. Millise erilise külje poolest on Jehoova sulaste ja ilmalike inimeste vahel terav kontrast?

² Kahtlemata on kõik Jehoova Jumala tõelised sulased alandlikud. Selles suhtes on nende ja ilmalike inimeste vahel terav kontrast. Tänapäeva maailm on uhkeid inimesi täis rohkem kui kunagi varem. Kõrged ja vägevad, rikkad ja haritud ning isegi paljud vaesed ja muul moel kehvas olukorras vaevlevad inimesed on uhkust täis.

3. Milliseid vilju uhkus kannab?

³ Uhkus põhjustab lõputult tülisid ja viletsust. Tegelikult on kõik universumi hädad saanud alguse sellest, et üks ingel muutus uhkeks ning tahtis, et teda kummardataks samamoodi, nagu seda väärib ainult Looja, Jehoova Jumal. (Matteuse 4:9, 10) Seejärel õnnestus sellel olendil, kes tegi ennast Kuradiks ja Saatanaks, eksitada ka esimest naist Eevat, kasutades selleks ära tema uhkust. Ta tõotas Eevale, et kui ta sööb keelatud vilja, saab ta olla Jumala enda sarnane, tundes head ja kurja. Kui Eeva oleks olnud alandlik, oleks ta öelnud: „Miks ma peaksin tahtma olla Jumala sarnane?” (1. Moosese 3:4, 5) Kui me vaatleme seda armetut olukorda, milles inimkond füüsilises, intellektuaalses ja moraalses mõttes on, siis pole inimeste uhkusele võimalik mingisugust õigustust leida! Pole ime, et me võime lugeda, et Jehoova vihkab „kõrkust ja ülbust”! (Õpetussõnad 8:13) Kõik uhked inimesed erinevad täiesti nendest alandlikkuse eeskujudest, kellest Jumala Sõna Piibel räägib.

Jehoova Jumal on alandlik

4. Millised piiblitekstid näitavad, et Jehoova on alandlik?

⁴ Jehoova Jumal — Kõigekõrgem, universumi Suverään ja igaviku Kuningas — on alandlik. (1. Moosese 14:22) Kas temal on siis võimalik alandlik olla? Tõepoolest on! Nagu on kirjas Laul 18:36, ütles kuningas Taavet: „Sa annad mulle oma päästekilbi, su parem käsi toetab mind, su alandus teeb mind suureks!” Kuningas Taavet näitas selgelt, et tema, Taavet, võib tunda ennast suurena sellepärast, et Jehoova on alandlik. Samuti loeme Laul 113:6, et Jehoova „alandub vaatama, mis taevas ja maa peal on”. Teistes tõlgetes öeldakse „kes ennast madaldab vaatama” (Suur Piibel) ja „kes on armulikult nõus nii madalale vaatama” (The New English Bible).

5. Millised sündmused kinnitavad, et Jehoova on alandlik?

⁵ Kindlasti alandus Jehoova Jumal oma tegutsemises Aabrahamiga, kui ta lubas Aabrahamil kahelda, kas Tema otsus hävitada kurjust täis Soodoma ja Gomorra linnad on õiglane.a (1. Moosese 18:23—32) Ja kui Jehoova andis teada, et ta tahab Iisraeli rahva minema pühkida — üks kord ebajumalakummardamise, teine kord mässu pärast —, arutles Mooses mõlemal korral Jehoovaga, nagu räägiks ta teise inimesega. Mõlemal korral nõustus Jehoova temaga. See, et ta võttis kuulda Moosese anumisi Tema rahva Iisraeli eest, näitas, et Ta on alandlik. (2. Moosese 32:9—14; 4. Moosese 14:11—20) Teisi näiteid selle kohta, kuidas Jehoova tegeles inimestega alandlikult otsekui mees mehega, võib näha tema suhetest Giideoni ja Joonaga, nagu on kirjas Kohtumõistjate 6:36—40 ja Joona 4:9—11.

6. Milline Jehoova iseloomujoon veel tema alandlikkust näitab?

⁶ Tegelikult öeldakse Piiblis vähemalt üheksa korda, et Jehoova on „pikaline vihale”.b See, et Jehoova on aastatuhandete jooksul olnud ebatäiuslike inimestega tegeldes pikameelne ja pikaline vihale, on lisatõend selle kohta, et ta on alandlik. Uhked inimesed on kannatamatud ja näitavad oma viha kiiresti välja, mis ei ilmuta kaugeltki pikameelsust. Kuidas küll muudab Jehoova alandlikkus ebatäiuslike inimeste uhkuse naeruväärseks! Kuna meile öeldakse, et me ’võtaksime Jumala enestele eeskujuks nagu armsad lapsed’, siis peame olema alandlikud, nagu ka tema on alandlik. — Efeslastele 5:1.

Kristuse alandlik eeskuju

7, 8. Mida Pühakiri Jeesus Kristuse alandlikkuse kohta räägib?

⁷ Teist kõige mõjuvamat alandlikkuse eeskuju, keda me peaksime jäljendama, mainitakse 1. Peetruse 2:21: „Selleks te ju olete kutsutud, sest et Kristuski kannatas teie eest ja jättis teile eeskuju, et te käiksite [„täpselt”, NW] tema jälgedes.” Kaua aega enne seda, kui ta inimesena maa peale tuli, ennustati Sakarja 9:9 tema kohta prohvetlikult: „Hõiska, Jeruusalemma tütar! Vaata, sinu kuningas tuleb sulle, õiglane ja aitaja! Tema on alandlik ja sõidab eesli seljas.” Kui Jeesus Kristus oleks olnud uhke, oleks võinud kergesti juhtuda, et ta võtab vastu Kuradi pakkumise saada ühe kummardusakti eest endale kõik maailma kuningriigid. (Matteuse 4:9, 10) Samuti ilmutas ta alandlikkust sel teel, et kandis oma õpetuste eest kogu au Jehoova arvele, öeldes: „Kui te Inimese Poja olete ülendanud, siis te mõistate, et mina see olen ja et ma ei tee midagi iseenesest, vaid räägin seda selle järgi, kuidas mu Isa mind on õpetanud.” — Johannese 8:28.

⁸ Ta võis oma kuulajatele tõesti öelda: „Võtke endi peale minu ike ja õppige minust, et mina olen tasane ja südamelt alandlik; ja te leiate hingamise oma hingedele.” (Matteuse 11:29) Ja millise suurepärase alandlikkuse eeskuju andis ta sellega, kui ta viimasel õhtul, mille ta inimesena koos oma apostlitega veetis, nende jalgu pesi! (Johannese 13:3—15) Filiplastele 2:3—8 annab apostel Paulus kristlastele väga sobivalt nõu, et nad oleksid ’alandlikud’, ning toob eeskujuks Jeesus Kristuse: „Olgu teil samasugune meel, mis oli ka Kristusel Jeesusel, kes, kuigi ta oli Jumala nägu, ei arvanud saagiks olla Jumalaga ühesugune, vaid loobus iseenese olust ning võttis orja näo, saades inimeste sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena; ta alandas iseennast, saades sõnakuulelikuks surmani, pealegi ristisurmani.” Oma elu kõige suurema kriisi ajal palus ta alandlikult oma Isa: „Mitte nõnda, kuidas mina tahan, vaid kuidas sina tahad!” (Matteuse 26:39) Pole vähimatki kahtlust, et kui me tahame Jeesus Kristust jäljendada ja täpselt tema jälgedes käia, peame olema alandlikud.

Apostel Paulus oli suurepärane alandlikkuse eeskuju

9—12. Mil moel jättis apostel Paulus meile alandlikkuse kohta suurepärase eeskuju?

⁹ Apostel Paulus kirjutas: „Võtke mind eeskujuks, nagu minagi võtan Kristuse.” (1. Korintlastele 11:1) Kas jäljendas apostel Paulus Jeesus Kristust ka alandlikkuse ülesnäitamises, olles seega veel üheks alandlikkuse eeskujuks, kes väärib jäljendamist? Kindlasti tegi ta seda. Kõigepealt tunnustas ta alandlikult, et ta on Jeesus Kristuse ori. (Filiplastele 1:1, NW) Ta rääkis Efesose koguduse vanematele, kuidas ta oli ’teeninud [„orjanud”, NW] Issandat kõige alanduse ja pisarate ja kiusatustega, mis teda tabasid juutide salanõu tõttu’. (Apostlite teod 20:17—19) Kui ta poleks olnud alandlik, ei oleks ta iialgi kirjutanud sõnu, mille me leiame Roomlastele 7:18, 19: „Ma tean, et minus, see on minu lihas, ei ela head . . . Sest head, mida ma tahan, ma ei tee, vaid kurja, mida ma ei taha, ma teen!”

¹⁰ Pauluse alandlikkust näitab ka see, mida ta Korintose kristlastele 1. Korintlastele 2:3 kirjutas: „Mina olin teie juures nõtruses ja kartuses ja suures väristuses.” Viidates alandlikult sellele, kuidas ta enne kristlaseks saamist elas, kirjutas ta: „Enne olin pilkaja ja tagakiusaja ja vägivaldne. . . . Kristus Jeesus on tulnud maailma päästma patuseid, kelle seast mina olen suurim.” — 1. Timoteosele 1:13, 15.

¹¹ Samuti näitab tema alandlikkust see, et ta kandis kogu edu, mis tema pingutusi kroonis, Jehoova Jumala arvele. Ta kirjutas oma teenimise kohta: „Mina istutasin, Apollos kastis, aga Jumal laskis kasvada. Nõnda ei ole siis midagi see, kes istutab, ega see, kes kastab, vaid Jumal, kes laseb kasvada.” (1. Korintlastele 3:6, 7) Samuti palus ta oma vendadel tema eest palvetada, et ta võiks anda head tunnistust, nagu me loeme Efeslastele 6:18—20: „Palvetage . . . minugi eest, et minule, kui ma suu avan, antaks julgesti kuulutada . . . , et ma julgesti kõneleksin [evangeeliumi saladusest], nõnda nagu mu kohus on kõnelda.”

¹² Paulus ilmutas oma alandlikkust ka selles, kuidas ta tegi koostööd teiste apostlitega: „Jakoobus ja Keefas ja Johannes . . . andsid . . . mulle ja Barnabasele kätt osaduse täheks, et meie paganate seas ja nemad ümberlõigatute seas, kuulutaksime.” (Galaatlastele 2:9) Samuti ilmutas ta valmidust teha koostööd Jeruusalemma koguduse vanematega, minnes nelja noore mehega templisse kaasa ja makstes nende kulud, et nad saaksid täita oma tõotuse. — Apostlite teod 21:23—26.

13. Millepärast oli Pauluse alandlikkus eriti märkimisväärne?

¹³ Pauluse alandlikkus muutub veelgi märkimisväärsemaks, kui mõtleme sellele, kui võimsalt Jehoova Jumal teda kasutas. Näiteks me loeme, et „Jumal tegi iseäralikke imetegusid Pauluse käte läbi”. (Apostlite teod 19:11, 12) Peale selle anti talle üleloomulikke nägemusi ja ilmutusi. (2. Korintlastele 12:1—7) Samuti ei tohiks me jätta kahe silma vahele seda, et ta kirjutas inspiratsiooni all 14 raamatut (ehk tegelikult kirja) Kristlike Kreeka Kirjade 27 raamatust. Kõige selle juures ei ajanud ta nii-öelda nina püsti. Ta jäi alandlikuks.

Kaasaja eeskujud

14—16. a) Kuidas andis Vahitorni Ühingu esimene president alandlikkuses suurepärast eeskuju? b) Kellega võrreldes loob tema eeskuju terava kontrasti?

¹⁴ Heebrealastele 13:7 loeme apostel Pauluse nõuannet: „Mõelge oma juhatajaile, kes teile on rääkinud Jumala sõna, pannes tähele nende eluotsa järgige nende usku!” Kooskõlas selle põhimõttega võime kaasaja eeskujuks võtta Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühingu esimese presidendi Charles Taze Russelli, kelle usk väärib jäljendamist. Kas ta oli alandlik mees? Oli tõesti! Nagu võib kergesti näha, ei viidanud ta oma Kirjauurimuste kuues köites, milles on kokku umbes 3000 lehekülge, kordagi iseendale. Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühingu väljaannetes järgitakse tänapäeval sama põhimõtet ja ei pöörata tähelepanu inimestele, vaid jäetakse artiklite kirjutajate nimed märkimata.

¹⁵ Kord kirjutas Russell Vahitornis, et ta ei tea, mida tähendavad terminid „russellism” ja „russellased”, mida tema vastased kasutasid, kuid mille ta resoluutselt tagasi lükkas. Ta kirjutas: „Meie töö . . . on tuua kokku tõe üksikosi, mis on olnud pikka aega laiali pillutatud, ning anda need Issanda rahvale — mitte kui uus, mitte kui meie, vaid kui Issanda tõde. . . . See töö, milles Issandal on olnud hea meel meie alandlikke andeid kasutada, ei ole olnud mitte niivõrd algatustöö, kuivõrd taasloomise, parandamise ja kooskõlastamise töö.” Tegelikult esitas ta sellega apostel Pauluse mõtted, mis on toodud 1. Korintlastele 3:5—7.

¹⁶ Tema suhtumine oli täiesti vastupidine Charles Darwini suhtumisele. Oma raamatu The Origin of Species (Liikide tekkimine) esimeses väljaandes, mis ilmus aastal 1859, viitas Darwin korduvalt „minu” teooriale, eirates seda, mida teised olid evolutsiooni kohta enne teda öelnud. Üks tolle sajandi nimekas kirjanik, Samuel Butler, mõistis Darwini sellepärast hukka ning osutas sellele, et paljud teised on evolutsiooniteooria hüpoteesi temast varem arendanud ja et kindlasti ei algatanud seda Darwin.

17. Milliseid näiteid võib vend Rutherfordi alandlikkuse kohta veel tuua?

¹⁷ Üks teine kaasaja ustav sulane, keda Jehoova Jumal võimsalt kasutas, oli Joseph F. Rutherford, keda artikli alguses juba mainiti. Ta kuulutas julgelt Piibli tõde ning eriti Jehoova nime. Kuigi teda tunti laialdaselt kohtunik Rutherfordina, oli ta südamelt alandlik mees. Näiteks esitas ta kord selle kohta, mida kristlased peaksid 1925. aastal ootama, teatud dogmaatilisi mõtteid. Kui sündmused tema ootusi ei kinnitanud, ütles ta Brooklyni Beeteli perele alandlikult, et ta pidas ennast liiga targaks. Üks võitud kristlane, kes temaga üsna lähedaselt läbi käis, kinnitas, et ta kuulis korduvalt, kuidas vend Rutherford Matteuse 5:23, 24 toodud sõnade vaimus nii kõigi ees avalikult kui ka kellegi ees isiklikult andeks palus, kui ta oli mõnda kaaskristlast mõtlematute sõnadega haavanud. Kui keegi on sellisel autoriteetsel positsioonil, peab ta tõesti olema alandlik, et paluda andeks neilt, kes temale alluvad. Vend Rutherford jättis hea eeskuju kõikidele ülevaatajatele, ükskõik kas nad on koguduse ülevaatajad, reisivad ülevaatajad või teenivad mõnes Ühingu harubüroos.

18. Millised Ühingu kolmanda presidendi sõnad näitavad tema alandlikku meelelaadi?

¹⁸ Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühingu kolmas president Nathan H. Knorr näitas samuti, et kuigi ta oli Jehoova rahva seas nii väljapaistval kohal, ei pidanud ta end oma positsiooni pärast teistest ülemaks. Kuigi ta oli organiseerimises ja avalikus kõnepidamises teistest võimekam, pidas ta teiste tööst väga lugu. Nii tuli ta kord ühe Kirjutuskomitee liikme kabinetti ja ütles: „Just siin tehakse kõige tähtsamat ja ka kõige raskemat tööd. Sellepärast teengi ma seda nii vähe.” Tõepoolest, ta rakendas alandlikult Filiplastele 2:3 toodud nõuannet, et ’ta arvaks alanduses teisi ülemaks kui iseennast’. Ta mõistis, et kuigi Ühingu presidendina teenimine on tähtis töö, on ka teised ülesanded tähtsad. Ta pidi tõesti olema alandlik, et niimoodi arvata ja seda nii selgelt välja öelda. Ta oli üks neist paljudest, kelle suurepärast eeskuju me kõik, eriti need, kellel on väljapaistev ülevaatajapositsioon, peaksime jäljendama.

19, 20. a) Millise eeskuju jättis alandlikkuses Ühingu neljas president? b) Millist abi järgmine artikkel meile alandlikkuse ülesnäitamiseks annab?

¹⁹ Ühingu neljas president, Fred W. Franz, oli samuti suurepärane alandlikkuse eeskuju. Ligi 32 aasta jooksul, mil ta Ühingu asepresidendina teenis, kirjutas ta enamuse ajakirjade ning konvendiprogrammide osi, kuid jäi selle juures alati meelsasti tagaplaanile ega tahtnud kunagi tähelepanu keskmes olla. Selle kohta võiks vanast ajast ühe sarnase näite tuua. Kui Joab lõi Rabbas ammonlasi, kandis ta hoolt selle eest, et kuningas Taavet selle võidu eest au endale saaks. — 2. Saamueli 12:26—28.

²⁰ Nii möödunud kui käesolevast ajast on tõepoolest olemas palju suurepäraseid eeskujusid, mis annavad meile võimsaid põhjusi olla alandlik. Kuid on olemas palju teisi põhjusi, miks me peaksime olema alandlikud, ja neid põhjusi kui ka seda, millised abinõud aitavad meil alandlikud olla, vaadeldakse järgmises artiklis.

[Allmärkused]

Kas sa mäletad?

◻ Millised on uhkuse viljad?

◻ Kes on alandlikkuses kõige suurepärasemat eeskuju andnud?

◻ Millest võib näha, kes oli teine suur alandlikkuse eeskuju?

◻ Millist suurepärast eeskuju apostel Paulus alandlikkuses andis?

◻ Milliseid väljapaistvaid eeskujusid meil kaasajal alandlikkuse kohta on?

[Pilt lk 15]

Jeesus andis suurepärase näite sellest, kuidas alandlikkust ilmutada

[Pilt lk 16]

Paulus andis alandlikkuses suurepärast eeskuju

[Pilt lk 17]

Vend Russell ei võtnud endale au selle eest, mis ta kirjutas