Mis tähendab Jumalat armastada?
UMBES kuus tuhat aastat tagasi sündis esimene inimlaps. Tema ema Eeva ütles ta sünni järel: „Ma olen Jehoova abiga mehe ilmale toonud!” (1. Moosese 4:1). Eeva ütlusest nähtub, et kuigi tema ja ta mees Aadam olid juba mässu pärast surma mõistetud, olid nad ikkagi teadlikud, et Jehoova on Jumal. Hiljem sündis neile teine poeg. Poistele pandi nimeks Kain ja Aabel.
Sirgudes said pojad juba ainuüksi Jehoova loodut jälgides kahtlemata palju teada tema armastusest. Nad tundsid rõõmu looduse kaunitest värvidest ning loomade ja taimede mitmekesisusest. Jumal ei andnud neile mitte ainult elu, vaid ka võime elust rõõmu tunda.
Nad said teada, et nende vanemad olid loodud täiuslikena ning et Jehoova algne eesmärk oli, et inimesed elaksid igavesti. Arvatavasti kirjeldasid Aadam ja Eeva neile Eedeni aia ilu ning kuidagi tuli neil selgitada ka seda, miks nad sellisest paradiislikust kodust välja aeti. Samuti võisid Kain ja Aabel olla teadlikud Jumala prohvetiennustusest, mis on kirjas tekstis 1. Moosese 3:15. Selle prohvetiennustuse kaudu avaldas Jehoova oma eesmärgi seada õigel ajal asjad korda, nii et sellest saaksid kasu need, kes teda armastavad ja talle lojaalseks jäävad.
Kui Kain ja Aabel Jehoovat ja tema omadusi tundma õppisid, pidi see äratama neis soovi leida Jumala soosingut. Niisiis pöördusidki nad Jehoova poole, tuues talle ohvreid. Piibli jutustuses öeldakse: „Mõne aja pärast juhtus, et Kain tõi Jehoovale roaohvri maaviljast, ja ka Aabel tõi oma pudulojuste esimesest soost ning nende rasvast” (1. Moosese 4:3, 4).
Nende soov leida Jumala soosingut rajas aluse suheteks temaga. Kain hakkas lõpuks Jumala vastu mässama, samal ajal kui Aabelit ajendas edasi tegutsema ehtne armastus Jumala vastu. Aabel poleks eales arendanud selliseid suhteid Jumalaga, kui ta poleks esmalt õppinud tundma Jehoova isiksust ja tema eesmärke.
Ka sina saad Jehoovat tundma õppida. Näiteks võid sa Piiblist teada saada, et Jumal on tegelikult isik, mitte lihtsalt elutu jõud, kelle loomistööd on pelgalt juhuse asi. (Võrdle Johannese 7:28; Heebrealastele 9:24; Ilmutuse 4:11.) Samuti õpetab Piibel, et Jehoova on „halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest” (2. Moosese 34:6).
„Sõnakuulmine on parem kui tapaohver”
Nagu seda näitab kujukalt jutustus Kainist ja Aabelist, ei piisa vaid Jumala tundmisest ja soovist temaga lähedastes suhetes olla. Õige küll, need kaks venda pöördusid Jumala poole, tuues talle ohvreid. Kuid siiski „Jehoova vaatas Aabeli ja tema roaohvri peale, aga Kaini ja tema roaohvri peale ta ei vaadanud. Siis Kain vihastus väga ja lõi pilgu maha” (1. Moosese 4:3—5).
Miks lükkas Jehoova Kaini ohvri tagasi? Kas tema ohver polnud küllalt hea? Kas Jehoova oli solvunud, et Kain toob loomohvri asemel ohvri „maaviljast”? See ei pruukinud sugugi nõnda olla. Hiljem võttis Jumal meeleldi vastu paljude tema kummardajate toodud ohvreid teraviljast ja muust maaviljast (3. Moosese 2:1—16). Niisiis oli ilmselt Kaini südamega midagi korrast ära. Jehoova nägi Kaini südamesse ja hoiatas teda: „Mispärast sa vihastud? Ja mispärast sa pilgu maha lööd? Eks ole: kui sa head teed, siis on su pilk tõstetud üles? Aga kui sa head ei tee, siis luurab patt ukse ees ja himustab sind!” (1. Moosese 4:6, 7).
Ehtne armastus Jumala vastu tähendab midagi rohkemat kui vaid ohvrite toomist. Sellepärast õhutaski Jehoova Kaini ’head tegema’. Jumal soovis sõnakuulmist. Selline sõnakuulelikkus Jumalale oleks aidanud Kainil luua kindla aluse armastavateks suheteks Loojaga. Piibel rõhutab sõnakuulmise väärtust järgmiste sõnadega: „Ons Jehooval hea meel põletus- ja tapaohvreist samuti kui Jehoova hääle kuulda võtmisest? Vaata, sõnakuulmine on parem kui tapaohver, tähelepanu parem kui jäärade rasv!” (1. Saamueli 15:22).
Selline käsitus leidis hiljem selget kinnitust teksti 1. Johannese 5:3 sõnade näol: „See on Jumala armastus, et me peame tema käske, ja tema käsud ei ole rasked!” Armastuse näitamiseks Jehoova vastu ei ole meil paremat teed kui alluda tema autoriteedile. See tähendab kuuletuda Piibli moraalikoodeksile (1. Korintlastele 6:9, 10). See tähendab armastada head ja vihata kurja (Laul 97:10; 101:3; Õpetussõnad 8:13).
Üks tähtis armastuseosutus Jumala vastu on see, et me armastame ligimest. Piibel ütleb meile: „Kui keegi ütleb: ’Mina armastan Jumalat’, ja vihkab oma venda, siis ta on valelik. Sest kes ei armasta oma venda, keda ta on näinud, ei või armastada Jumalat, keda ta ei ole näinud” (1. Johannese 4:20).
Lähedased suhted Jumalaga on võimalikud
Võidakse öelda: „Mina kummardan Jehoovat. Olen kuulekas tema käskudele. Olen ligimese vastu õiglane. Kõike seda ma teen. Kuid ikkagi ei tunne ma, et oleksin Jumalaga tõeliselt lähedane. Minus ei ole tugevat armastust tema vastu ning seetõttu tunnen end süüdlasena.” Mõned võivad arvata, et nad polegi väärt jõudma selliste lähedaste suheteni Jehoovaga.
Üks peaaegu 37 aastat pühendunult Jehoovat teeninud kristlane kirjutas: „Olen oma elu jooksul palju kordi tundnud, et teenin Jehoovat üsna pealiskaudselt, et võib-olla ma ei teegi seda südamest. Kuid ma teadsin, et Jehoovat teenida on õige, ega lubanud endal peatuma jääda. Ent iga kord, kui lugesin kellegi sõnu, et tema ’süda paisub armastusest Jehoova vastu’, küsisin endalt: ’Mis minuga lahti on, et ma mitte kunagi nõnda ei tunne?’ ” Kuidas me võime jõuda lähedaste suheteni Jumalaga?
Kui sa kedagi tõeliselt armastad, siis sa mõtled temale tihtilugu. Sul on tugev soov olla tema lähedal, sest sa hoolid temast. Mida rohkem sa teda näed, temaga kõneled ja temast mõtled, seda rohkem sinu armastus tema vastu kasvab. See põhimõte kehtib ka siis, kui arendad armastust Jumala vastu.
Laulus 77:13 ütleb kirjutaja inspiratsiooni mõjutusel: „Ma uurin kõiki su töid ning mõlgutan mõttes su suuri tegusid!” Et arendada armastust Jumala vastu, on väga oluline mõtiskleda. See peab eriti paika, kui pidada silmas tõsiasja, et ta on nähtamatu. Aga mida rohkem sa temale mõtled, seda tõelisemaks ta sulle saab. Ainult nõnda saad sa arendada südamlikke ja armastavaid suhteid temaga — on ju ta saanud sulle tõelisuseks.
See, kui sageli sa oled meelestatud mõtisklema Jehoova toimimis- ja suhtlemisviiside üle, sõltub sellest, kui tihti sa teda kuulad. Sa kuulad teda, kui loed ja uurid tema Sõna Piiblit korrapäraselt. Laulik räägib õnnelikust mehest, kel „on hea meel Jehoova käsuõpetusest ja kes uurib ta käsuõpetust ööd ja päevad” (Laul 1:1, 2).
Veel üks tähtis tegur on palve. Just sellepärast õhutabki Piibel ikka ja jälle meid palvetama „igal ajal”, ’pühenduma palvetamisele’, ’olema püsivad palves’ ja ’palvetama lakkamata’ (Efeslastele 6:18; 1. Korintlastele 7:5, UT; Roomlastele 12:12; 1. Tessalooniklastele 5:17). Meie lakkamatud palved Jehoovale teevad meid talle kalliks ning tema kinnitus, et ta kuuleb meid, teeb meid temaga lähedaseks. Seda kinnitas ka laulik, kes kuulutas: „Ma armastan Jehoovat, sest ta kuuleb mu häält ja mu anumist, sest ta on käänanud oma kõrva minu poole ja ma hüüan teda appi oma eluaja!” (Laul 116:1, 2).
Jäljendagem armastuse Jumalat
Jehoova on meie vastu hea. Olles universumi Looja, on tal kindlasti palju asju, millele mõelda ja mille eest hoolitseda. Piibel aga räägib meile, et kuigi ta on nii ülev, hoolitseb ta ikkagi oma inimloodute eest. Ta armastab meid (1. Peetruse 5:6, 7). Laulik kinnitab seda järgmiste sõnadega: „Jehoova, meie Issand, kui ülev on su nimi kõiges maailmas! Sinu aukuulsus ulatub üle taevaste! Kui ma näen su taevast, su sõrmede tööd, kuud ja tähti, mis sa oled rajanud, siis mis on [„surelik”, NW] inimene, et sa temale mõtled, ja inimese poeg, et sa tema eest hoolitsed?” (Laul 8:2, 4, 5).
Kuidas on Jehoova surelikule inimesele mõelnud? Piibel vastab: „Selles on Jumala armastus meie vastu avalikuks saanud, et Jumal oma ainusündinud Poja on läkitanud maailma, et me tema läbi elaksime. Selles on armastus — ei mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid selles, et tema meid on armastanud ja on läkitanud oma Poja lepituseks [„lepitusohvriks”, UT] meie pattude eest” (1. Johannese 4:9, 10).
Mil moel on see lepitusohver suurim tõend Jumala armastuse kohta? Vaadelgem, mis juhtus Eedeni aias. Aadamal ja Eeval tuli langetada otsus, kas kuuletuda Jehoova seadusele väljavaatega elada täiuses igavesti või mässata Jehoova vastu ning selle tagajärjel surra. Nemad otsustasid mässu tõsta (1. Moosese 3:1—6). Seda tehes mõistsid nad kogu inimkonna surma (Roomlastele 5:12). Nad röövisid meilt jultunult võimaluse ise enda eest otsustada. Mitte keegi meist ei saanud sõna sekka öelda.
Ometi on Jehoova armastavalt mõelnud surelikule inimesele ning mõistnud tema täbarat olukorda. Oma Poja Jeesuse Kristuse ohvrisurma kaudu on Jehoova rajanud õigusliku aluse, nii et igaüks meist saab valida kas elu või surma, sõnakuulmise või mässamise (Johannese 3:16). Jehoova otsekui pakuks meile võimalust ise kohtuotsuse suhtes kaasa rääkida — piltlikus mõttes võimalust minna tagasi Eedenisse ja langetada ise otsus. See on kõigi aegade suurim armastuseosutus.
Kujutle, millist valu Jehoova talus, nähes, kuidas tema esmasündinut solvatakse, piinatakse ja otsekui kurjategijat posti lüüakse. Ja Jumal talus seda meie pärast. Me teame, et Jehoova astus esimesena samme, sest ta on meid enne armastanud, ning see ajendab meid teda armastama ja õhutab teda otsima (Jakoobuse 1:17; 1. Johannese 4:19). Piibel kutsub meid üles: „Nõudke Jehoovat ja tema võimsust, otsige alati tema palet! Meenutage tema tehtud imetegusid, tema imetähti ja tema huulte kohtuotsuseid” (Laul 105:4, 5).
Olla Jumalasse kiindunud ja armastavates suhetes temaga, olla tema sõber, ei ole ebarealistlik. See on võimalik. On tõsi, et me ei saa oma armastust Jumala vastu rangelt võrdsustada inimsuhetega. Armastus, mida me tunneme oma abikaasa, vanemate, vendade-õdede, laste või sõprade vastu, erineb meie armastusest Jumala vastu (Matteuse 10:37; 19:29). Armastada Jehoovat tähendab seda, et me oleme talle andunud, kummardame teda ning oleme talle täielikult pühendunud (5. Moosese 4:24, NW). Mitte mingitele teistele suhetele ei saa sellist tähendust anda. Kuid me saame arendada tugevaid ja sügavaid tundeid Jumala vastu aupaklikult, ilmutades aukartust (Laul 89:8).
Kuigi sa oled ebatäiuslik, on sul nagu Kainil ja Aabelil võimalik oma Loojat armastada. Kain tegi oma valiku, ühines Saatanaga ning sai esimeseks inimmõrtsukaks (1. Johannese 3:12). Vastupidi sellele peab Jehoova meeles Aabelit kui meest, keda iseloomustas usk ja õiglus ning kes saab tasuks elu tulevases paradiisis (Heebrealastele 11:4).
Ka sina saad teha valiku. Jumala vaimu ja Sõna abil saad sa hakata Jumalat tõeliselt armastama „kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma väest” (5. Moosese 6:5). Jehoova omalt poolt armastab sind ikka, sest ta „annab palga neile, kes teda otsivad” (Heebrealastele 11:6).
[Pilt lk 7]
Aabeli ohver oli Jumalale meelepärane