Eesmärgikindel haridus

„Õpeta õiglast, ja ta võtab veelgi enam õpetust!” — ÕPETUSSÕNAD 9:9.

1. Mida ootab Jehoova oma sulastelt seoses teadmistega?

JEHOOVA on „kõikteadja Jumal”. (1. Saamueli 2:3) Ta õpetab oma sulaseid. Mooses ennustas, et Iisraeliga samaaegselt elavad rahvad ütlevad Iisraeli kohta: „See suur rahvas on tõesti tark ja mõistlik rahvas!” (5. Moosese 4:6) Tõelised kristlased peaksid samamoodi teadlik rahvas olema. Nad peavad olema tublid Jumala Sõna uurijad. Taolise uurimise eesmärgile osutades kirjutas apostel Paulus: „Meie . . . pole lakanud palvetamast teie eest ja palumast, et teid täidetaks tema tahtmise täpse tundmisega kõiges tarkuses ja vaimulikus arusaamises, et käia Jehoovale vääriliselt, et temale täielikult meeldida, kandes jätkuvalt vilja kõiges heas töös ning kasvades Jumala täpses tundmises.” — Koloslastele 1:9, 10, NW.

2. a) Mis on vajalik, et omandada täpne tundmine Jumalast? b) Kuidas on Jehoova Tunnistajate Juhtiv Kogu seda küsimust käsitlenud?

² Uurimine eesmärgiga omandada täpset tundmist Jumalast ja ta eesmärkidest nõuab vähemalt minimaalsel hulgal haridust. Kuid paljud inimesed, kes on hakanud õppima Jumala Sõna tõde, elavad maades, kus neil korraliku ilmaliku hariduse saamise võimalused on napid või puuduvad täielikult. Nad on olnud ebasoodsas olukorras. Sellest probleemist ülesaamiseks on Jehoova Tunnistajate Juhtiv Kogu nüüd juba aastaid juhtnööre andnud, et vajaduse korral tuleks kogudustes kirjaoskuse kursusi organiseerida. Üle 30 aasta tagasi avaldas Brasiilia ajaleht Diário de Mogi artikli pealkirjaga „Jehoova tunnistajad peavad sõda kirjaoskamatusega”. Seal teatati: „Selleks kõlblik õpetaja asub . . . kannatlikult teistele lugemist ja kirjutamist õpetama. . . . Õpilasi, kes on Jumala teenijad, ajendab just asjaolu, et kõnede esitamiseks peavad nad arendama keele tundmist.” Nõnda on tuhandetel inimestel üle kogu maailma võimaldatud saada headeks Jumala Sõna uurijateks. Nad omandasid selle põhihariduse, meeles ülev eesmärk.

Oskused, mida on vaja, et olla tõhusad teenijad

3, 4. a) Miks on tõelised kristlased haridusest huvitatud? b) Milline olukord valitses Iisraelis, ja milline põhiharidus on tänapäeva kogudustes hädavajalik?

³ Tõelised kristlased on haridusest huvitatud mitte ainult iseenda pärast, vaid sellepärast, et saada tõhusamateks Jehoova sulasteks. Kristus andis kõigile kristlastele eluülesande teha „jüngreiks inimesi kõigist rahvaist, . . . õpetades neid pidama kõike, mida mina teid olen käskinud”. (Matteuse 28:19, 20, NW) Et teisi õpetada, peavad nad kõigepealt ise õppima, ja see nõuab häid õppimismeetodeid. Nad peavad oskama hoolsalt Pühakirja uurida. (Apostlite teod 17:11) Et neile antud volitust täita, peavad nad ka soravalt lugeda oskama. — Vaata Habakuk 2:2; 1. Timoteosele 4:13.

⁴ Nagu me eelmisest artiklist nägime, võime põhjendatult uskuda, et üldkokkuvõttes oskasid muistses Iisraelis isegi lapsed lugeda ja kirjutada. (Kohtumõistjate 8:14; Jesaja 10:19) Tänapäeva kristlikel teenijatel on tarvis teha korralikke märkmeid, kui nad majast majja tunnistust annavad. Nad kirjutavad kirju, teevad koosolekutel märkmeid ja teevad märkmeid ka oma uurimismaterjalile. Kõik see nõuab loetavat käekirja. Kristliku koguduse raamatupidamine nõuab vähemalt põhiteadmisi matemaatikas.

Kohase koolituse eelised

5. a) Milline on sõna „kool” algupära? b) Millisest võimalusest peaksid lapsed kinni haarama?

⁵ On huvitav, et sõna „kool” tuleneb kreeka sõnast skho·leʹ, mis algselt tähendas „jõudeaega” ehk jõudeaja kasutamist tõsiseks tegevuseks, näiteks õppimiseks. Hiljem hakkas see tähistama paika, kus taolist õpetamist läbi viidi. See näitab, et omal ajal oli vaid eesõigustatud klassil — Kreekas ja enamikus teistes maades — jõudeaega, et õppida. Töölisklass oli üldiselt harimatu. Tänapäeval antakse enamikus maades lastele ja noortele aega õppimiseks. Noortel tunnistajatel tuleks kindlasti osta välja sobivat aega, et saada teadlikeks ja võimekateks Jehoova sulasteks. — Efeslastele 5:15, 16, NW.

6, 7. a) Millised on mõned kohase koolituse eelised? b) Mil moel võib võõrkeele õppimine kasulik olla? c) Milline olukord valitseb paljude tänapäeva noorte hulgas, kui nad kooli lõpetavad?

⁶ Põhiteadmised ajaloost, geograafiast, loodusteadustest ja teistest ainetest võimaldavad noortel tunnistajatel saada tasakaalukateks teenijateks. Nende koolitus ei õpeta nendele mitte ainult paljusid aineid, vaid ka õppimist ennast. Tõelised kristlased ei lõpeta õppimist ja uurimist, kui nad koolist lahkuvad. See, kui palju nad uurimisest kasu saavad, sõltub siiski suurel määral teadmisest, kuidas uurida. Nii ilmalik kui ka koguduses antav koolitus võib aidata neil arendada mõtlemisvõimet. (Õpetussõnad 5:1, 2, NW) Lugemise ajal on nad võimelised paremini mõistma, mis on tähtis, mis väärib tähelepanu ja meeldejätmist.

⁷ Näiteks võõrkeele õppimine ei arenda mitte ainult noorte inimeste mõtlemisvõimet, vaid võimaldab neil ka Jehoova organisatsioonile abiks olla. Mõnedes Vahitorni Ühingu harubüroodes on paljud noored vennad leidnud, et on kasulik, kui nad oskavad inglise keeles soravalt rääkida ja lugeda. Lisaks peaksid kõik kristlikud teenijad püüdma end oma emakeeles selgesti väljendada. Hea sõnum Kuningriigist väärib selget, grammatiliselt korrektset väljendamist. Tõsiasjad osutavad, et tänapäeva maailmas on paljudel noortel pärast kooli lõpetamist ikka veel raskusi õigesti kirjutamise ja kõnelemisega ning lihtsaimate matemaatikatehete sooritamisega; peale selle on neil ajaloost ja geograafiast õige ähmased teadmised.

Küllaldane haridus

8. Millised kirjakohad käivad arutlusaine kohta ilmalikust koolitusest ja võimest end ülal pidada?

⁸ Seepärast näib, et on kohane aeg arutleda kristlase hoiaku üle ilmaliku hariduse suhtes. Millised Piibli põhimõtted selle arutlusaine kohta käivad? Esiteks nõuab kohane kuuletumine „keisrile” paljudes maades, et kristlikud lapsevanemad oma lapsed kooli saadaksid. (Markuse 12:17; Tiitusele 3:1) Mis puutub noortesse tunnistajatesse, siis peaksid nad koolitööd tehes meeles pidama Koloslastele 3:23, kus öeldakse: „Mida te iganes teete, seda tehke südamest, nõnda nagu Issandale ja mitte nagu inimestele.” Teine sellega seotud põhimõte on see, et kristlased peaksid olema võimelised end ise ülal pidama isegi siis, kui nad on täisaegsed pioneerteenijad. (2. Tessalooniklastele 3:10—12) Kui mees on abielus, peaks ta olema võimeline muretsema korraliku ülalpidamise oma naisele ja lastele, kes neile sündida võivad, kusjuures tal peaks olema veidi lisasummasid abivajajatele andmiseks ja kohaliku ning ülemaailmse kuulutustöö toetamiseks. — Efeslastele 4:28; 1. Timoteosele 5:8.

9, 10. a) Milline suund paistab paljudes maades valitsevat? b) Millist tasu võiks pioneerteenija küllaldseks pidada?

⁹ Kui palju haridust vajab noor kristlane, et neist Piibli põhimõtetest lugu pidada ja kristlikke kohustusi täita? Erinevates maades on see erinev. Kuid laias laastus paistab, et paljudes maades valitseb suund, et korraliku tasu teenimiseks on praegu tarvis rohkem koolitust kui mõned aastad tagasi. Maailma eri osadest Vahitorni Ühingu harubüroodest saabunud teated osutavad, et paljudes paikades on raske leida korralikult tasustatavat tööd, kui on omandatud vaid seadusega nõutav miinimumharidus või mõnedes maades isegi siis, kui on lõpetatud keskkool või ametikool.

¹⁰ Mida mõeldakse „korraliku tasu” all? See väljendus ei viita kõrgepalgalisele ametile. Selles kontekstis määratleb sõnaraamat Webster’s Dictionary sõna „korralik” sõnadega „küllaldane, rahuldav”. Mida võiks nimetada „küllaldaseks” näiteks nende jaoks, kes soovivad olla hea sõnumi pioneerteenijad? Üldiselt vajavad need inimesed osaajatööd, hoidumaks panemast „kulukat koormat” oma vendade või perekonna õlule. (1. Tessalooniklastele 2:9, NW) Nende tasu võiks nimetada „küllaldaseks” või „rahuldavaks”, kui see, mida nad teenivad, võimaldab neil korralikult ära elada, jättes neile samal ajal piisavalt aega ja jõudu kristlikuks teenimiseks.

11. Miks on mõned noored pioneerteenistusest loobunud, ja milline küsimus siin esitatakse?

¹¹ Milline olukord valitseb sageli tänapäeval? On saabunud teateid, et mõnedes maades on noored, täis häid kavatsusi, pärast nõutava miinimumhariduse kättesaamist koolist lahkunud, et saada pioneeriks. Neil pole mingit ametit ega ilmalikku erialast ettevalmistust. Kui vanemad ei ole neid aidanud, on nad pidanud leidma osaajatööd. Mõned on olnud sunnitud vastu võtma ameti, mis nõuab neilt väga pikki tööpäevi, et ots otsaga kokku tulla. Olles füüsiliselt kurnatud, loobusid nad pioneerteenistusest. Mida võivad sellised inimesed ette võtta, et end elatada ja alustada jälle pioneerteenistust?

Tasakaalukas vaade haridusele

12. a) Millist kahte äärmuslikku vaadet seoses haridusega kristlane väldib? b) Millist eesmärki peaks teenima haridus Jehoova pühendunud sulaste ja nende laste puhul?

¹² Abi võib olla tasakaalukast vaatest haridusele. Paljude maailma noorte jaoks on haridus sotsiaalse seisundi sümbol, miski, mis aitab neil sotsiaalsel redelil tõusta, õitsva materialistliku elustiili võti. Teiste jaoks on kooliskäimine ebameeldiv töö, millest tuleb lahti saada nii ruttu kui võimalik. Kumbki neist vaadetest pole kohane tõeliste kristlaste jaoks. Mis siis võiks olla „tasakaalukas vaade”? Kristlased peaksid vaatama haridusele kui soovitud lõpptulemuse saavutamise abinõule. Neil viimseil päevil on nende eesmärk teenida Jehoovat nii palju ja nii tõhusalt kui võimalik. Kui maal, kus nad elavad, ei võimalda minimaalne kooliharidus või isegi edasine haridus leida tööd, mis tagab piisava sissetuleku, et end pioneerina elatada, võiks kaaluda täiendava hariduse või väljaõppe omandamist. Selle konkreetne eesmärk oleks täisaegne teenistus.

13. a) Kuidas oli ühel õel Filipiinidel võimalik pioneerteenistust jätkata ja samal ajal perekonnakohustusi täita? b) Milline hoiatus on ajakohane?

¹³ Mõned on käinud väljaõppekursustel, mistõttu neil on avanenud võimalus leida tööd, mis võimaldab neil astuda täisaegsesse teenistusse või seda uuesti jätkata. Üks õde Filipiinidel oli perekonna toitja, kuid ta soovis astuda pioneerteenistusse. Harubüroost teatatakse: „Tal oli võimalik seda teha, sest ta oli saanud kvalifitseeritud arveametniku lisakoolituse.” Sellessamas harubüroo teates öeldakse: „Meil on üsna palju neid, kes õpivad ja on olnud samal ajal võimelised korraldama oma ajakava, et olla pioneerteenistuses. Üldiselt on neist saanud paremad kuulutajad, kuna nad on usinamad, muidugi kui nad liigselt ilmalikke eesmärke ei hakka taotlema.” Viimane märkus peaks andma meile põhjust mõtisklemiseks. Kui lisakoolitus paistab vajalik olevat, ei tohi selle eesmärki silmist kaotada ega vahetada seda materialistlike püüdluste vastu.

14, 15. a) Miks ei tohiks hariduse suhtes rangeid reegleid kehtestada? b) Millise ilmaliku hariduse on mõned vastutavad vennad saanud, kuid mis on selle korvanud?

¹⁴ Mõnedes maades võivad noored kristlased koos keskkooli lõpetamisega saada ka kutse- või ametialase väljaõppe. Isegi kui see nõnda pole, leiavad mõnede maade ettevõtlikud noored, kes on saanud vaid põhihariduse, osaajatööd, mis võimaldab neil piisavalt teenida, et olla pioneerteenistuses. Niisiis ei tohiks lisahariduse poolt või vastu rangeid reegleid kehtestada.

¹⁵ Paljudel, kes teenivad nüüd vastutavatel kohtadel reisivate ülevaatajatena, Ühingu keskuses või mõnes harubüroos, on vaid põhiharidus. Nad olid ustavad pioneerid, kes ei lakanud kunagi õppimast, kes said väljaõppe ja kelle hooleks usaldati suurem vastutus. Nad ei kahetse, et tegid sellise valiku. Teisest küljest otsustasid mõned nende eakaaslased ülikoolihariduse kasuks ja jäid usust kõrvale, kuna neid ikestasid usku hävitavad filosoofiad ja „selle maailma tarkus”. — 1. Korintlastele 1:19—21; 3:19, 20; Koloslastele 2:8.

Kulude kokku arvamine

16. a) Kes otsustab, kas lisaharidus on soovitatav, ja mida tuleks eelkõige silmas pidada? b) Mida peaks arvesse võtma?

¹⁶ Kes otsustab, kas noor kristlane peaks omandama lisaharidust või —väljaõpet? Siin tuleb arvesse Piibli põhimõte perekonnapea seisundi kohta. (1. Korintlastele 11:3; Efeslastele 6:1) Selle põhjal soovivad lapsevanemad kindlasti oma last elukutse- või ametivaliku ja järelikult ka vajaliku hariduse määra suhtes juhendada. Paljudes maades tuleb hariduse ja ametiga seotud valik teha juba varakult keskkoolis õppimise ajal. See on aeg, mil kristlikel lapsevanematel ja noortel on tarvis otsida Jehoova juhatust, et teha tark valik, pidades silmas eelkõige Kuningriigi huve. Noortel on erinevad kalduvused ja võimed. Targad vanemad võtavad seda arvesse. Igasugune aus töö on auväärne, olgu see vabriku- või kontoritöö. Kuigi maailm võib õilistada kontoritööd või halvaks panna rasket käsitsitööd, ei tee Piibel seda kindlasti. (Apostlite teod 18:3) Kui siis lapsevanemad ja kristlikud noored tänapäeval pärast hoolikat ning palvemeeles heade ja halbade külgede kaalumist otsustavad peale keskkooli õpingute jätkamise poolt või vastu, ei peaks teised koguduseliikmed neid kritiseerima.

17. Millise otsuse mõned Jehoova tunnistajatest lapsevanemad oma laste eest langetavad?

¹⁷ Kui kristlikud lapsevanemad otsustavad vastutustundeliselt anda oma lastele peale keskkooli veel lisaharidust, siis neil on selleks õigus. Nende õpingute kestvus varieerub, sõltudes sellest, milline amet valitakse. Majanduslikel põhjustel ja selleks, et nende lapsed saaksid niipea kui võimalik täisaegset teenistust alustada, on paljud kristlikud lapsevanemad valinud neile lühiajalise õppeprogrammi kutse- või tehnikakoolis. Mõningatel juhtudel on noortel vaja tööandja juures õpipoisiks olla, kuid alati on sihiks Jehoovat täiel määral teenida.

18. Mida peaks meeles peetama, kui minnakse lisakursustele?

¹⁸ Kui minnakse lisakursustele, ei peaks kindlasti ajendiks olema õpetatusega hiilgamine või mõjuka ilmaliku karjääri rajamine. Kursusi peaks valitama hoolega. See ajakiri on asetanud rõhu kõrghariduse ohtudele, ja seda õigusega, sest tihti on kõrgharidus vastu Piibli „tervele õpetusele”. (Tiitusele 2:1; 1. Timoteosele 6:20, 21) Lisaks on paljud kõrgemad õppeasutused alates 1960-ndatest aastatest muutunud seadusetuse ja ebamoraalsuse taimelavaks. „Ustav ja mõistlik ori” on valjult hoiatanud taolisse keskkonda minemise eest. (Matteuse 24:12, 45, NW) Ent tuleb tõdeda, et nüüdseil päevil kohtavad noored neidsamu ohte keskkoolides ja tehnikumides ning isegi töökohal. — 1. Johannese 5:19.a

19. a) Millised ettevaatusabinõud peaksid tarvitusele võtma need, kes otsustavad lisakursustele minna? b) Kuidas on mõned oma haridust hästi ära kasutanud?

¹⁹ Kui otsustatakse, et kristlik noor hangib lisaharidust, siis, kui vähegi võimalik, oleks hea, et ta käiks kodunt koolis ja võiks nõnda kinni pidada normaalsetest kristlikest uurimisharjumustest, käia koosolekutel ja osaleda kuulutustegevuses. Algusest peale peaks õigesti suhtutama Piibli põhimõtetesse. Peaks meeles pidama, et Taaniel ja ta kolm heebrealasest kaaslast olid pagenduses vangid, kui neid sunniti omandama Babüloni kõrgharidust, kuid nad säilitasid järjekindlalt laitmatuse. (Taaniel, 1. peatükk) Pannes vaimsed huvid esikohale, on noored tunnistajad paljudes maades käinud kursustel, et endid ette valmistada osaajatöö jaoks kas arvepidajana, käsitöölisena, õpetajana, tõlgina või mõne muu elukutse esindajana, mis pakub küllaldast tuge tähtsaimale pioneerteenistuse karjäärile. (Matteuse 6:33) Paljudest nendest noortest on hiljem saanud reisivad ülevaatajad või Beeteli vabatahtlikud töölised.

Üksmeelne ja haritud rahvas

20. Millisel ilmalikul vahetegemisel pole kohta Jehoova rahva seas?

²⁰ Kõik, kes kuuluvad Jumala rahva hulka, peavad olema head Piibli uurijad ja võimekad õpetajad, olgu nad ametnikud või vabrikutöölised, töötagu nad põllumajanduses või teeninduses. Kõigilt nõutavad lugemis-, uurimis- ja kirjutamisoskused aitavad hajutada vahet, mida maailm esile tõstab füüsilise töö tegijate ja kontoriametnike vahel. See soodustab ühtsust ja vastastikust lugupidamist, mida võib näha eriti Beeteli kodudes ja Vahitorni Ühingu ehitusplatsidel vabatahtlike tööliste keskel, kus kõige tähtsamad on vaimsed omadused, mida kõigilt nõutakse. Siin on kogenud kontoritöölised rõõmsad, et võivad töötada koos vilunud füüsilise töö tegijatega, ja kõik nad väljendavad hindavat armastust üksteise vastu. — Johannese 13:34, 35; Filiplastele 2:1—4.

21. Milline peaks olema noorte kristlaste siht?

²¹ Lapsevanemad, suunake oma lapsi taotlema eesmärki saada uue maailma ühiskonna kasulikuks liikmeks! Noored kristlased, kasutage hariduse saamise võimalusi abivahendina, mis võimaldab teil täiemal määral kinni haarata Jehoova teenimise eesõigustest! Osutugem kõik õpetatutena teokraatliku ühiskonna hea ettevalmistusega liikmeteks nii nüüd kui ka igavesti Jumala tõotatud „uuel maal”. — 2. Peetruse 3:13; Jesaja 50:4, VP; 54:13, VP; 1. Korintlastele 2:13.

[Allmärkus]

Kontrolli oma mälu

◻ Miks on tõelised kristlased haridusest huvitatud?

◻ Millistest äärmuslikest vaadetest haridusele tõelised kristlased hoiduvad?

◻ Milliste lisaharidusega seotud ohtudega tuleb arvestada ja millised ettevaatusabinõud tuleks tarvitusele võtta?

◻ Millisel ilmalikul vahetegemisel pole kohta Jumala rahva seas?

[Pilt lk 16]

Kui noored kristlased hoolsasti õpivad, võivad nad olla veelgi kasulikumad uue maailma ühiskonna liikmed

[Pilt lk 19]

Kui otsustatakse saada lisaharidust, peaks selle ajendiks olema soov teenida paremini Jehoovat