Õpi armastuse ülimat teed

Kosovo, Liibanon ja Iirimaa. Need nimed on uudistes viimaste aastate jooksul tihti kõlanud. Neid kuuldes tekivad inimeste meeltes kujutluspildid verevalamisest, pommitamisest ja tapmisest. Loomulikult pole vägivaldsetes kokkupõrgetes, mis on alguse saanud religioossetest, rassilistest, etnilistest ja muudest erinevustest, midagi uut. Õigupoolest võib neid ajaloo lehekülgedelt küllaga leida ja need on toonud inimkonnale sõnulseletamatuid kannatusi.

KUNA sõdu on olnud läbi kogu ajaloo, on paljud inimesed järeldanud, et sõjad on tegelikult paratamatud ja et üksteise vihkamine on loomulik. Taoline suhtumine on siiski täielikus vastuolus sellega, mida õpetab Jumala Sõna Piibel. Pühakiri kuulutab selgesõnaliselt: ”Kes ei armasta, ei ole Jumalat ära tundnud; sest Jumal on armastus” (1. Johannese 4:8). Ilmselgelt tahab Looja, et inimesed üksteist armastaksid.

Piiblis antakse ka teada, et inimene on loodud Jumala näo järgi (1. Moosese 1:26, 27). See tähendab seda, et inimesed on võimelised peegeldama Jumala omadusi, millest tähelepanuväärseim on armastus. Kui see on nii, siis miks on inimesed ajaloo vältel üksteisele nii vähe armastust osutanud? Jällegi aitab Piibel meil olukorda mõista. Põhjus on selles, et esimesed inimesed, Aadam ja Eeva, mässasid Jumala vastu ja langesid pattu. Selle tagajärjel pärisid kõik nende järeltulijad patu ja ebatäiuse. Roomlastele 3:23 selgitab: ”Kõik on pattu teinud ja on Jumala aust ilma.” Päritud patt ja ebatäius on moonutanud Jumala antud võimet armastada. Kas see tähendab seda, et inimesed pole enam võimelised üksteist armastama? Kas on mingit lootust tunda kunagi rõõmu rahumeelsetest ja armastavatest suhetest oma kaasinimestega?

Meil tuleb õppida armastama Jumalat

Jehoova Jumal teab, et vaatamata kõigele on inimesed ikkagi võimelised armastust väljendama. Sel põhjusel nõuab ta kõigilt, kes talle meeldida tahavad, et nad ilmutaksid armastust nii hästi, kui nad seda suudavad. Selle nõude tegi selgeks Jumala Poeg Jeesus Kristus, kui tal paluti nimetada suurim käsk Iisraeli rahvale antud Seadusest. Jeesus ütles: ”Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest. See on suur ja esimene käsk.” Ning ta lisas seejärel: ”Aga teine on selle sarnane: armasta oma ligimest nagu iseennast. Neis kahes käsus on kogu käsuõpetus ja prohvetid koos!” (Matteuse 22:37—40).

Siiski tunnevad paljud inimesed, et on väga raske armastada kedagi, keda nad ei näe, ja meie, inimesed, ei saa Jehoova Jumalat näha, sest ta on Vaim (Johannese 4:24). Kuid siiski mõjutab iga päev meid see, mida Jumal teeb, sest meie kõigi elu sõltub paljudest headest asjadest, mis ta meie kasuks loonud on. Apostel Paulus rõhutas seda fakti, kui ta ütles: ”[Jumal] ei ole jätnud andmata enesest tunnistust, vaid on meile head teinud, ja on taevast meile andnud vihma ja head viljalist aega ja rooga ning on täitnud meie südame rõõmuga!” (Apostlite teod 14:17).

Kuigi igaüks saab ühel või teisel moel Looja hoolitsusest kasu, on suhteliselt vähe neid, kes teda selle eest hindavad või tänavad. Niisiis tuleks meil tähelepanelikult uurida kõike seda head, mida Jumal meile teinud on, ning mõtiskleda nende imeliste omaduste üle, mis peegelduvad kõigis tema tegudes. Nii tehes võime saada aimu meie Suure Looja aukartustäratavast tarkusest ja jõust (Jesaja 45:18). Eelkõige peaks see aitama meil näha seda, kui armastav Jumal ta on, sest peale selle, et ta on kinkinud meile elu, on ta võimaldanud meil ka mitmesuguseid elumõnusid nautida.

Mõtle näiteks lõputule hulgale ilusatele lilledele, mis Jumal lõi. Kui tore, et ta andis meile ka võime seda ilu näha ning sellest suurt rõõmu tunda! Samuti andis Jumal meile eluspüsimiseks kõiksugust kosutavat toitu. Kui hoolitsev temast, et ta lõi meile ka maitsmismeele, tänu millele võime söömisest mõnu tunda! Kas pole need kõnekad tõendid sellest, et Jumal meid tõesti armastab ning peab silmas meie parimaid huve? (Laul 145:16, 17; Jesaja 42:5, 8.)

Peale selle et Looja ilmutab end ”looduseraamatu” kaudu, näitab ta ka oma Sõna Piibli abil, milline Jumal ta on. Piiblisse on kirja pandud palju armastavaid tegusid, mida Jehoova Jumal minevikus on teinud, ning arvukalt õnnistusi, mida ta lubab lasta inimkonnal lähitulevikus kogeda (1. Moosese 22:17, 18; 2. Moosese 3:17; Laul 72:6—16; Ilmutuse 21:4, 5). Ja mis kõige tähtsam, Piibel teeb meile teatavaks Jumala armastuse suurima väljenduse inimkonna vastu — selle, kuidas ta andis oma ainusündinud Poja meie Lunastajaks, et võiksime saada vabaks patu ja surma orjusest (Roomlastele 5:8). Tõepoolest, mida rohkem me oma armastava Looja kohta teada saame, seda enam me hakkame teda armastama.

Õpi armastama oma kaasinimesi

Nagu Jeesus rõhutas, tuleb meil lisaks sellele, et armastame Jumalat kõigest oma südamest, hingest ja meelest, armastada oma ligimest nagu iseennast. Tegelikult seab Jumala armastus meile kohustuse armastada oma kaasinimesi. Apostel Johannes selgitas: ”Armsad, kui Jumal meid nõnda on armastanud, siis peame ka meie üksteist armastama.” Edasi rõhutas ta: ”Kui keegi ütleb: ”Mina armastan Jumalat”, ja vihkab oma venda, siis ta on valelik. Sest kes ei armasta oma venda, keda ta on näinud, ei või armastada Jumalat, keda ta ei ole näinud. Ja meil on temalt see käsk, et kes armastab Jumalat, see armastab ka oma venda” (1. Johannese 4:11, 20, 21).

Praegu me elame maailmas, kus enamik inimesi on minakeskse hoiakuga ehk ”enesearmastajad”, nagu Piibel ennustas (2. Timoteosele 3:2). Seetõttu, kui me tahame õppida armastuse ülimat teed, tuleb meil teha tõsiseid pingutusi, uuendamaks oma meelt ja jäljendamaks armastavat Loojat, selle asemel et käituda isekal viisil, nagu see inimestel üldiselt on kombeks (Roomlastele 12:2; Efeslastele 5:1). Jumal on ”lahke ka tänamatute ja kurjade vastu” ning ”laseb oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ja laseb vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale”. Et meie taevane Isa annab meile sellist suurepärast eeskuju, peaksime ka meie püüdma kõigi vastu head ja abivalmid olla. Nii tehes võime näidata, et oleme oma armastava taevase Isa lapsed (Luuka 6:35; Matteuse 5:45).

Mõnikord aitavad need armastavad teod inimestel tõelise Jumala kummardajateks saada. Mõni aasta tagasi üritas üks Jehoova tunnistajast koduperenaine rääkida Piibli sõnumit ka oma naabrile, kuid ta katsed lükati alati järsult ja kindlalt tagasi. Siiski ei lasknud ta end sellest heidutada. Ta oli tema vastu ikka lahke ja abivalmis. Ükskord aitas ta naabril kolida teise majja. Teine kord korraldas ta nii, et keegi läks naabriga kaasa, kui see pidi minema lennujaama oma sugulastega kohtuma. Hiljem oli naaber nõus Piiblit uurima ja temast sai innukas kristlane, vaatamata sellele et mees teda ägedalt taga kiusas. Jah, niisugune armastuse väljendamine rajas vundamendi igavestele õnnistustele.

Kui me oleme ausad, siis tunnistame, et Jumal ei armasta meid mitte sellepärast, et meil on külluslikult imetlusväärseid omadusi. Otse vastupidi, ta armastab meid, vaatamata meie paljudele vigadele ja puudustele. Sellest lähtudes peaksime ka meie õppima armastama oma kaasinimesi, vaatamata nende paljudele puudustele. Kui õpime märkama ja hindama teiste häid omadusi, selle asemel et otsida neis vigu, siis võime leida, et niiviisi on palju lihtsam nende vastu armastust tunda. Nii võime lisaks armastusele, mida juhivad põhimõtted, tunda nende vastu ka südamlikku, hella kiindumust, mis valitseb lähedaste sõprade vahel.

Lase oma armastusel kasvada

Armastust ja sõprust tuleb toita ja arendada ning tähtis roll on seejuures siirusel ja aususel. Mõned inimesed püüavad varjata oma puudusi, et jätta head muljet inimestele, kellega nad tahavad sõbrustada. Kuid niisugune käitumine annab sageli tagasilöögi, kui teised viimaks tõele jälile saavad ja taolise ebaaususe pärast nendest eemale tõmbuvad. Seepärast ei peaks me kartma lasta teistel näha, millised me tegelikult oleme — isegi kui meil on puudusi, millest püüame jagu saada. See võib aidata nendega sõprussidemeid sõlmida.

Ühes Kaug-Ida koguduses teeniv eakas Jehoova tunnistajast õde on saanud väga vähe haridust. Kuid ta ei ürita seda fakti kunagi teiste eest varjata. Näiteks tunnistab ta ausalt, et ei oska teistele näidata, kuidas Piibli prohvetikuulutuste ja ajaloo abil kindlaks teha, et paganate ajad lõppesid aastal 1914.a Ometi on ta nii heaks eeskujuks innukas kuulutamises ning armastuse ja heldekäelisuse osutamises vendade vastu, et teised nimetavad teda hellitavalt koguduse pärliks.

Mõnes kultuuris suhtutakse halvakspanuga sellesse, kui armastust avalikult väljendatakse; inimesi on õpetatud üksteisega suheldes olema formaalselt viisakad. Kuigi alati on hea olla kombeline ja teisi arvestav, ei tohiks me lasta viisakusel lämmatada või varjata meie tundeid üksteise vastu. Jehoova ei häbenenud näidata avalikult kiindumust oma väljavalitud rahva, muistse Iisraeli vastu, kui ta ütles: ”Ma olen sind armastanud igavese armastusega” (Jeremija 31:3). Samamoodi ütles apostel Paulus Tessaloonika usukaaslastele: ”Meie, teid ihaldades, olime valmis teile andma mitte ainult Jumala evangeeliumi, vaid ka oma hinged, sest te olite meile armsaks saanud” (1. Tessalooniklastele 2:8). Niisiis, kui me püüame arendada ehtsat kiindumust kaasinimeste vastu, on palju rohkem Piibli õpetusega kooskõlas see, kui väljendame loomulikult taolisi tundeid, selle asemel et neid maha suruda.

Tuleb jätkuvalt pingutada

Õppida teisi armastama ja armastust ka väljendama tähendab lakkamatut tööd. See nõuab meilt palju pingutusi, sest peame kõvasti vaeva nägema, et saada jagu oma ebatäiusest ja ka seista vastu selle armastusetu maailma tugevale mõjule. Kuid rikkaliku tasu pärast, mida see endaga kaasa toob, pole need pingutused tõesti asjatud (Matteuse 24:12).

Me võime isegi selles väga ebatäiuslikus maailmas oma suhteid kaasinimestega paremaks muuta ning tuua sellega palju rõõmu, rahu ja heaolu nii endale kui ka teistele. Selliseid pingutusi tehes saame näidata, et me väärime imepärast lootust elada igavesti Jumala uues maailmas. Ja mis kõige tähtsam, õppides armastuse ülimat teed, võime saada oma armastava Looja heakskiidu ja õnnistuste osaliseks nüüd ja igavesti!

[Allmärkus]

[Pildid lk 10]

Kristlikku armastust saab väljendada heade tegudega

[Pildi allikaviide lk 8]

UN PHOTO 186226/M. Grafman