Veri
Definitsioon: Tõeliselt imepärane vedelik, mis ringleb inimeste ja enamiku hulkraksete loomade veresoonkonnas, varustades organismi toitainete ja hapnikuga, kandes ära jääkaineid ja täites peamist osa keha kaitsmisel nakkuste eest. Veri võtab eluprotsessidest nii tihedalt osa, et Piibel ütleb, et „liha hing on veres”. (3. Moos. 17:11) Jehoova, kes on Eluallikas, on andnud vere kasutamise kohta kindlad juhised.
Kristlastel on kästud ’hoiduda vere eest’
Ap. t. 15:28, 29: „Püha Vaim ja meie [kristliku koguduse juhtiv kogu] oleme arvanud heaks, et teie peale ei tohi panna enam ühtki koormat kui aga need väga tarvilised määrused: hoiduda ebajumalate ohvriliha ja vere ja lämbunu [ehk tapetud loomade eest, kellest on veri välja laskmata] ja porduelu eest. Kui te nendest hoidute, teete hästi. Jääge Jumalaga!” (Siin on vere söömine võrdsustatud ebajumalateenimise ja hoorusega, asjadega, millega me ei tohiks tegelda.)
Süüa tohib loomade liha, kuid mitte verd
1. Moos. 9:3, 4: „Kõik, mis liigub ja elab, olgu teile roaks; kõik selle annan ma teile nagu halja rohugi. Kummatigi ei tohi te liha süüa ta hingega, see on: ta verega!”
Igast toiduks tarvitatavast loomast tuleb veri korralikult välja lasta. Lämbunud või püünises surnud või surnult leitud loom ei ole toiduks kõlblik. (Ap. t. 15:19, 20; võrdle 3. Moosese 17:13—16) Samuti ei tohiks süüa mingisugust toitu, millele on lisatud täisverd või mõnda vere koostisosa.
Jumal kiidab ainsa vere kasutamise viisina heaks ohverdamise
3. Moos. 17:11, 12: „Liha hing on veres, ja selle ma olen teile andnud altari jaoks lepituse toimetamiseks teie hingede eest; sest veri lepitab temas oleva hinge tõttu. Seepärast ma olen öelnud Iisraeli lastele: ükski teist ei tohi verd süüa, ka teie keskel asuv võõras ei tohi verd süüa!” (Kõik need Moosese seaduse all ohverdatud loomohvrid kujutasid ühtainust Jeesuse Kristuse ohvrit.)
Heebr. 9:11—14, 22: „Kristus, kui tema tuli ... ülempreestrina, ... mitte sikkude ega vasikate verega, vaid iseenese verega, läks ükskord sinna pühasse paika ning saavutas igavese lunastuse. Sest kui sikkude ja härgade veri ja lehma tuhk, mis riputatakse nende peale, kes on rüvetunud, pühitseb liha puhtuseks, kui palju enam Kristuse veri, kes igavese Vaimu läbi iseenese veatuna ohverdas Jumalale, puhastab meie südametunnistuse surnud tegudest teenima elavat Jumalat. ... ilma verd valamata ei ole andeksandmist olemas.”
Efesl. 1:7: „Kelles [Jeesuses Kristuses] meil on lunastus tema vere läbi, üleastumiste andekssaamine tema armu rikkust mööda.”
Kuidas mõistsid Piiblis vere kohta antud käske need, kes meie ajaarvamise esimestel sajanditel väitsid end olevat kristlased?
Tertullianus (u. 160—230 m.a.j.): „Häbenege oma nurjatuid kombeid kristlaste ees. Meie ei söö oma söögiaegadel isegi mitte loomade verd, vaid ainult tavalist toitu. ... Kristlaste kohtuprotsessidel te [paganlikud roomlased] pakute neile verega täidetud vorste. Te muidugi teate väga hästi, et just see asi, millega te püüate neid õigelt teelt kõrvale viia, on neile seadusevastane. Kui te olete kord kindlad, et loomaveri neile judinad peale ajab, kuidas te siis arvate, et nad inimverd himustaksid?” — Tertullian, Apologetical Works, and Minucius Felix, Octavius (New York, 1950), inglise keelde tõlkinud Emily Daly, lk. 33.
Minucius Felix (kolmas sajand m.a.j.): „Inimveri kohutab meid sedavõrd, et me ei tarvita oma toidu sees isegi mitte söödavate loomade verd.” — The Ante-Nicene Fathers (Grand Rapids, Mich.; 1956), toimetanud A. Roberts ja J. Donaldson, IV kd., lk. 192.
Vereülekanded
Kas Piibli keeld käib ka inimvere kohta?
Jah käib. Apostlite teod 15:29 on kästud ’hoiduda verest’. Seal ei öelda, et tuleb hoiduda ainult loomade verest. (Võrdle 3. Moosese 17:10, mis keelas söömast „mingisugustki verd”.)
Kas vereülekanne on tegelikult sama mis vere söömine?
Kui patsient ei saa haiglas süüa suu kaudu, siis toidetakse teda veenisiseselt. Kas isik, kes kunagi verd suhu ei võtaks, kuid nõustuks vereülekandega, oleks tegelikult kuulekas ’verest hoidumise’ käsule? (Ap. t. 15:29) Võrdluseks mõtle mehele, kellel arst on käskinud hoiduda alkoholist. Kas ta täidaks seda käsku, kui ta alkoholi enam ei jooks, küll aga laseks seda viia otse oma veenidesse?
Kas juhul, kui patsient keeldub verest, on olemas mingisuguseid alternatiivseid raviviise?
Sageli võib plasmamahu suurendajana kasutada füsioloogilist lahust, Ringeri lahust ja dekstraani ning neid leidub peaaegu igas kaasaegses haiglas. Nende ainete tarvitamisega välditakse tegelikult vereülekandega kaasnevaid ohte ja riske. Canadian Anaesthetists’ Society Journal (jaanuar 1975, lk. 12) ütleb: „See, mis muudab vereülekanded riskantseks, annab vereplasma asendajatele järgmised eelised: välditakse bakter- või viirusnakkust, vereülekande vastureaktsiooni ja reesussobimatust.” Jehoova tunnistajatel ei ole veretute plasmamahu suurendajate vastu ühtki religioosset vastuväidet.
Kuna Jehoova tunnistajad ei võta vastu verd, saavad nad tegelikult paremat ravi. Üks arst, kes kirjutas ajakirjale American Journal of Obstetrics and Gynecology (1. juuni 1968, lk. 395), kinnitas: „Pole kahtlustki, et juhtum, kus [kirurgil] pole võimalik operatsiooni käigus vereülekannet teha, parandab kirurgi oskusi. Siis ollakse iga veritseva soone sulgemisel pisut hoolikamad.”
Ilma vereülekandeta on võimalik edukalt teha igasuguseid operatsioone. See hõlmab ka lahtisi südameoperatsioone, peaajukirurgiat, jäsemete amputatsiooni ning vähkkasvajatest kahjustatud organite täielikku eemaldamist. Dr. Philip Roen kirjutas ajakirjas New York State Journal of Medicine (15. oktoober 1972, lk. 2527): „Verest keeldumise puhul pole me kõhelnud teha ükskõik millist vajalikku operatsiooni.” Dr. Denton Cooley Texase Südameinstituudist ütles: „Meile avaldasid Jehoova tunnistajate juures [veretute plasmamahu suurendajate kasutamisel] saadud tulemused nii sügavat muljet, et me hakkasime seda kõigi oma südamehaigete opereerimisel kasutama.” (San Diego Union, 27. detsember 1970, lk. A-10) „Lahtiste südameoperatsioonide ilma vereülekandeta tegemise metoodika, mis alguses arendati välja Jehoova tunnistajate sekti täisealiste liikmete jaoks, kuna nende religioon keelab vereülekanded, on nüüd kindlalt võetud kasutusse imikute ja laste raskete südameoperatsioonide puhul.” — Cardiovascular News, veebruar 1984, lk. 5.
Kui keegi ütleb:
„Te lasete oma lastel vereülekandest keeldumise tõttu surra. Minu arvates on see kohutav”
Sa võiksid vastata: „Aga me lubame neile teha ülekandeid, mis ei ole nii ohtlikud. Me nõustume selliste ülekannetega, millega ei kaasne risk haigestuda AIDSi, hepatiiti ja malaariasse. Me soovime oma lastele kõige paremat ravi ja ma olen kindel, et seda tahaks iga armastav lapsevanem.” Seejärel võid ehk lisada: 1) „Kui tegemist on tõsise verekaotusega, siis on kõige tähtsam korvata vedelikukadu. Te kahtlemata teate, et meie veres on tegelikult üle 50 protsendi vett; peale selle puna- ja valgelibled ja nii edasi. Kui on kaotatud palju verd, siis saadab keha ise vereringesse suured vererakkude varud ja kiirendab uute teket. Kuid on vaja säilitada vedelikumaht. Selle vajaduse katmiseks võib kasutada veretuid plasmamahu suurendajaid ja neid me laseme endale üle kanda.” 2) „Plasmamahu suurendajaid on kasutatud tuhandete inimeste juures ja see on toonud suurepäraseid tulemusi.” 3) „Meile on veelgi tähtsam see, mida ütleb Piibel Apostlite teod 15:28, 29.”
Või siis võiksid öelda: „Ma mõistan teie seisukohta. Ilmselt kujutlete, mis saaks, kui teie oma laps sellises olukorras oleks. Lapsevanematena teeksime ju oma lapse heaolu nimel kõik, mis on võimalik, kas pole nii? Ja kui keegi meist keelaks oma lapsele mingisugust ravi, siis peaks selleks järelikult kindlasti olema mingi väga mõjuv põhjus.” Seejärel võid ehk lisada: 1) „Mis te arvate, kas mõningaid lapsevanemaid võiks selles küsimuses mõjutada see, mida Jumala Sõna ütleb Apostlite teod 15:28, 29?” 2) „Seega seisneb küsimus selles, kas meil jätkub usku, et teha seda, mida käsib Jumal.”
„Teil ei ole vereülekannetesse usku”
Sa võiksid vastata: „Ajalehtedes on avaldatud lugusid juhtumitest, mille puhul arvati, et Jehoova tunnistaja võib surra, kui ta verd vastu ei võta. Kas te peate seda silmas? ... Miks me oleme võtnud sellise seisukoha?” Seejärel võid ehk lisada: 1) „Kas teie armastate oma naist (meest) nii palju, et oleksite valmis tema pärast oma eluga riskima? ... Samuti on olemas mehi, kes riskivad oma eluga oma kodumaa pärast, ja neid peetakse kangelasteks, kas pole nii? Kuid on olemas keegi, kes on suurem kui ükskõik kes või mis siin maa peal, ja see on Jumal. Kas te riskiksite oma eluga selle pärast, et te armastate teda ja tahate olla lojaalne tema valitsusele?” 2) „Tegelikult on siin küsimuse all lojaalsus Jumalale. Jumala Sõna käsib meil verest hoiduda. (Ap. t. 15:28, 29)”
Või siis võiksid öelda: „On palju asju, mis on tänapäeval üsna levinud ja millest Jehoova tunnistajad hoiduvad — näiteks valetamine, abielurikkumine, varastamine, suitsetamine ja, nagu te mainisite, vere kasutamine. Miks? Sellepärast, et me juhindume oma elus Jumala Sõnast.” Seejärel võid ehk lisada: 1) „Kas te teate, et Piibel ütleb, et me peame ’verest hoiduma’? Tahaksin seda teile näidata. (Ap. t. 15:28, 29)” 2) „Võib-olla mäletate, et Jumal ütles Eedenis meie esivanematele Aadamale ja Eevale, et nad võivad süüa kõigist aia puudest peale ühe. Aga nad olid sõnakuulmatud, sõid seda keelatud vilja ning kaotasid kõik. Kui arutu see oli! Nüüd muidugi ei ole mingit keelatud viljaga puud. Aga pärast Noa aja veeuputust andis Jumal inimkonnale jälle ühe keelu. Seekord käis see vere kohta. (1. Moos. 9:3, 4)” 3) „Niisiis seisneb küsimus tegelikult selles, kas meil on Jumalasse usku. Kui me oleme temale kuulekad, on meil väljavaade tema Kuningriigi alluvuses täiuslikult igavesti elada. Isegi kui me sureme, kindlustab ta meile surnuist ülestõusmise.”
„Aga mida teha, kui arst ütleb: ’Ilma vereülekandeta te surete’?”
Sa võiksid vastata: „Kui olukord on tõesti nii tõsine, siis kas võib arst garanteerida, et patsient ei sure, kui talle verd antakse?” Seejärel võid ehk lisada: „Kuid on olemas keegi, kes võib inimesele elu tagasi anda, ja see on Jumal. Kas pole nii, et surmaga silmitsi seistes langetaksime kehva otsuse, kui pööraksime Jumalale selja ja rikuksime tema seadust? Ma tõesti usun Jumalasse. Kas teie usute? Tema Sõna tõotab surnuist ülesäratamist neile, kes usuvad tema Pojasse. Kas te usute seda? (Joh. 11:25)”
Või siis võiksid öelda: „Võib-olla ta ei tea, kuidas seda olukorda verd kasutamata lahendada. Kui võimalik, siis püüame teda viia kokku mõne arstiga, kellel on selleks vajalikke kogemusi, või kasutame mõne teise arsti teeneid.”