Nad täitsid Jehoova tahet

Maarja valib ”hea osa”

JEESUSE päevil kammitsesid juudi naisi rabide pärimused. See takistas neil Seadust uurida. Mišna tsiteerib ühte levinud arvamust: ”Kui keegi mees õpetab oma tütrele Seadust, on see sama, kui õpetada talle kiimalust” (Sota 3:4).

Selle tulemusena oli paljude esimese sajandi Juudamaa naiste haridustase madal. ”Pole mingeid tõendeid, et enne Jeesuse teenistust oleks juudi naistel kunagi lubatud mõne suure õpetaja jünger olla, veel vähem sellise õpetajaga reisida või peale laste kedagi teist õpetada,” märgib ”The Anchor Bible Dictionary”. Et naisi veelgi alandada, kehtestasid mõned religioonijuhid reegli, mis keelas mehel naisega avalikult rääkida.

Jeesus ignoreeris sellist jumalakartmatut suhtumist. Ta õpetas nii naisi kui ka mehi ning tema järgijate hulgas oli mõlema soo esindajaid (Luuka 8:1—3). Ühel korral oli Jeesus Marta ja Maarja külaliseks (Luuka 10:38). Need kaks naist olid Laatsaruse õed ning kõik kolm õde-venda olid Jeesuse jüngrid ja head sõbrad (Johannese 11:5). Arvestades rahvahulka, kes tuli Martat ja Maarjat Laatsaruse surma puhul lohutama, võib oletada, et tegemist oli tuntud perekonnaga. Igatahes oli see, mis nende kodus Jeesuse külaskäigu ajal toimus, nendele väärtuslikuks õppetunniks, kuid ka meil on sellest midagi õppida.

Õppides Jeesuse jalgade ees

Võib arvata, et Martal ja Maarjal oli suur soov pakkuda Jeesusele rikkalikku pidusööki, mida nad arvatavasti endale ka lubada võisid. (Võrdle Johannese 12:1—3.) Ent kui nende külaline saabus, istus Maarja ’Issanda jalge ette ja kuulas tema kõnet’ (Luuka 10:39). Mitte ükski inimeste pärimus ei takistanud Jeesusel õpetada seda siirast naist, kes oli nii innukas õppima. Võime kujutada Maarjat Jeesuse ees istumas nagu õpilast, kes kogu tähelepanuga oma Isanda õpetust kuulab. (Võrdle 5. Moosese 33:3; Apostlite teod 22:3.)

Vastupidiselt Maarjale tegi Marta ”tegemist mitmesuguse talitusega”. Kuna Marta valmistas uhket einet, oli ta kibedasti ametis selleks vajalike töödega. Varsti muutus Marta ärritunuks, kuna ta pidi kõik tööd üksinda ära tegema, samal ajal kui tema õde istus Jeesuse jalgade ees. Niisiis katkestas Marta Jeesuse jutu Maarjale, võimalik et järsult, öeldes: ”Issand, kas sa ei hooli sellest, et mu õde laseb mind üksi talitada? Ütle ometi temale, et ta mind aitaks!” (Luuka 10:40).

Iseenesest ei olnud Marta palves midagi väära. On ju grupile inimestele toidu valmistamine raske töö ning seda ei peaks tegema sugugi üks inimene. Kuid Jeesus nägi Marta ütluses võimalust anda väärtuslik õppetund. ”Marta, Marta,” ütles ta, ”sa muretsed ja teed enesele tüli paljude asjadega; kuid tarvis on vähe, õigupoolest üht! Maarja on selle hea osa valinud ja seda ei võeta temalt ära!” (Luuka 10:41, 42).

Jeesus ei väitnud, et Martal puudub huvi vaimsete asjade vastu. Vastupidi, ta teadis teda kui naist, kes on sügavalt Jumalale andunud.a Kindlasti ajendas Martat eelkõige just see Jeesust endale külla kutsuma. Kuid oma leebe noomitusega juhtis Jeesus tähelepanu sellele, et muretsedes toidu pärast, jääb Marta ilma ainulaadsest võimalusest saada isiklikku juhatust Jumala Pojalt.

On tõsi, et tolle aja kultuurile võis olla omane arvamus, et mida osavam on naine majapidamistöödes, seda suurem on tema väärtus. Kuid Jeesuse sõnad näitasid, et nii nagu mehed, võisid ka naised istuda Jumala Poja jalgade ees ning võtta vastu elu sõnu (Johannese 4:7—15; Apostlite teod 5:14). Seega oleks Martale olnud palju parem, kui ta oleks piirdunud vaid mõne või isegi ainult ühe roaga, kuna see oleks võimaldanud tal istuda oma Isanda jalgade ees ning saada temalt õpetust. (Võrdle Matteuse 6:25.)

Õppetund meile

Tänapäeval on nende hulgas, kes vastavad Jeesuse kutsele ”võt[ta] eluvett ilma hinnata”, nii mehi kui ka naisi (Ilmutuse 22:17). Ajendatuna armastusest teevad mõned sarnaselt Martaga oma parima, et hoolitseda kaaskristlaste vajaduste eest. Nad on head organiseerijad ja kiired tegutsejad, ning Jehoova lubab tasuda nende armastuse teod (Heebrealastele 6:10; 13:16). Teised sarnanevad ehk jällegi rohkem Maarjaga. Nad on rahulikud ja mõtisklevad. Nende ind Jumala Sõna üle mõtisklemisel aitab neil jääda kindlalt juurdununa tõesse (Efeslastele 3:17—19).

Neil mõlemat tüüpi isikutel on kristlikus koguduses oma tähtis osa täita. Lõpuks peaksid aga kõik valima ”hea osa”, pannes peamise rõhu vaimsetele asjadele. Kui teeme kindlaks, mis on peaasi, siis kogeme Jehoova soosingut ja õnnistust (Filiplastele 1:9—11).

[Allmärkus]