Piibel — raamat, mis on mõeldud selleks, et seda mõista

MÕNED inimesed usuvad, et Piibel on Jumala selge Sõna, mida tuleks järgida sõna-sõnalt. Teiste arvates „[on] Piibli sõnum täiesti ebaselge”. Nii ütleb Kanada suurima protestantliku denominatsiooni 12-liikmeline usu ja teoloogia komitee. Anglikaani kiriku vaimulik Clifford Elliott arvab, et mõnede meelest „on Piibel abstraktne, elukauge ega lähe kellelegi korda”.

Seoses eeltoodud vaadetega tekivad küsimused, mis väärivad vastamist. Tähtsamad neist küsimustest on: miks Piibel kirjutati? kas see on liiga mõistatuslik ja keeruline, et seda võidaks mõista? kas tavaline inimene võib sellest aru saada? millist abi on vaja selleks, et Pühakirja mõista? ja miks on praegustel rahututel aegadel oluliselt tähtis Piiblit täpselt tunda?

Miks Piibel kirjutati?

Jumala Sõna uurimine on alati olnud Jehoova, Kõigekõrgema Jumala soosingu ja heakskiidu saavutamise eeltingimuseks. Kuningatele, preestritele, lapsevanematele, meestele, naistele ja lastele — nii rikastele kui vaestele — anti nõu võtta igapäevaste toimetuste kõrvalt aega selleks, et tõsiselt ja palvemeelselt Jumala kirjapandud Sõna uurida. — 5. Moosese 6:6, 7; 17:18—20; 31:9—12; Nehemja 8:8; Laul 1:1, 2; 119:7—11, 72, 98—100, 104, 142; Õpetussõnad 3:13—18.

Näiteks öeldi Joosuale: „Ärgu lahkugu see käsuõpetuse raamat sinu suust, vaid mõtle sellele päeval ja öösel, et sa peaksid hoolsasti kõike, mis sinna on kirjutatud, sest siis õnnestub su teekond ja siis on sul kordaminek!” (Joosua 1:8) Selline Jumala seaduse hoolikas uurimine ning ellurakendamine toob kaasa edu ja õnne. Jehoova eesmärk oli, et „igasugused inimesed” mõistaksid tema Sõna Piiblit ja ka kuuletuksid sellele, et neil võiks olla väljavaade saada igavese elu and. — 1. Timoteosele 2:3, 4, NW; Johannese 17:3.

Kas Piibel on liiga keeruline, et seda võidaks mõista?

Enne kui Jeesus taevasse läks, andis ta teada oma soovi, et üle kogu maakera jätkuks suur piibliline haridusprogramm. (Apostlite teod 1:8) Jeesus teadis, et Piibel on mõeldud selleks, et seda mõistetaks. Pärast seda, kui ta oli selgitanud, et Jehoova on andnud talle kogu autoriteedi taevas ja maa peal, andis ta otsese käsu: „Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja neid õpetades pidama kõike, mida mina teid olen käskinud.” — Matteuse 28:19, 20.

Enne ristimist tuli uutele jüngritele anda teadmisi Jehoovast, tema Pojast ja püha vaimu tegevusest. Lisaks tuli neile anda õpetust kristliku asjadesüsteemi seaduse kohta. (1. Korintlastele 9:21; Galaatlastele 6:2) Et see oleks võimalik, pidid väärilised inimesed uskuma esiteks seda, et Piibel on Jehoovalt, ja teiseks seda, et see on mõeldud selleks, et seda mõistetaks. — Matteuse 10:11—13.

Mida sina pead tegema, et sa võiksid Piiblit mõista? Jumala Poeg tegi märkimisväärseid pingutusi selleks, et Pühakirja selgitada. Ta teadis, et Pühad Kirjutised on õiged ja et need sisaldavad Jehoova selgeltväljendatud tahet. (Johannese 17:17) Oma tööülesande kohta ütles Jeesus Kristus: „Ma olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma tõele tunnistust annaksin. Kes tõe seest on, see kuuleb minu häält!” (Johannese 18:37; Luuka 4:43) Jeesus ei hoidunud õpetamast neid, kellel oli vastuvõtlik süda ja mõistus. Luuka 24:45 öeldakse meile: „Siis ta [Kristus Jeesus] avas nende mõistuse, nõnda et nad kirjadest aru said.”

Oma teenistuse ajal tsiteeris Jeesus sageli kirjapandud Sõna, selgitades kirjakohti „Moosese käsuõpetuses ja Prohveteis ja Lauludes” ning viidates neile. (Luuka 24:27, 44) Need, kes kuulsid, kuidas ta Pühakirja selgitas, olid väga liigutatud sellest, kui selge oli tema arusaamine ja kui oskuslikult ta õpetas. (Matteuse 7:28, 29; Markuse 1:22; Luuka 4:32; 24:32) Temale oli Pühakiri mõistetav raamat.

Piibel ja Jeesuse järelkäijad

Apostel Paulus, Jeesuse Kristuse jäljendaja, mõistis vajadust õpetada Pühakirjas sisalduvaid teadmisi teistele. Ka tema teadis, et Piibel on mõeldud selleks, et seda mõistetaks. Just sellepärast õpetas ta avalikult ja kindlasti ka selgitas Pühakirja nende inimeste kodus, kes sellest aru tahtsid saada. Paulus tegi oma seisukoha teatavaks, kui ta ütles: „[Te teate,] kuidas ma teie eest ei pidanud salajas midagi, mis teile tarvis oli, et oleksin selle jätnud teile kuulutamata ega oleks teid õpetanud avalikult ja kodasid mööda [„teie kodudes”, Today’s English Version].” (Apostlite teod 20:20) Ta arutles oma kuulajatega veenvalt Pühakirja põhjal, selgitades ja tõestades esitatavaid mõtteid viidete abil. (Apostlite teod 17:2, 3, NW) Ta oli huvitatud sellest, et aidata teistel Pühakirja mõista.

Kas sina igatsed mõista seda, mida Jeesus ja tema jüngrid õpetasid? (1. Peetruse 2:2, UT) Iidse Beroia elanikel oli selline soov, ja nad olid valmis uskuma seda, mida apostel Paulus neile Kristuse kohta õpetas. Seega julgustati neid Pühakirja iga päev uurima, et nad võiksid olla kindlad, et hea sõnum, mida nad kuulsid, on tõesti tõde. Kuna nende mõistus oli vastuvõtlik, „uskusid nüüd paljud neist”. — Apostlite teod 17:11, 12.

Et Piiblit mõista, peab inimesel olema õige südameseisund ja siiras soov õppida ning ta peab olema ’teadlik oma vaimsetest vajadustest’. (Matteuse 5:3, NW) Kui Jeesuselt küsiti: „Mispärast sa räägid neile tähendamissõnadega?”, vastas ta: „Teile on antud mõista taevariigi saladusi, neile aga ei ole antud.” Tema kohta oli ennustatud, et ta ’avab oma suu tähendamissõnades ja kuulutab, mis on olnud salajas’. (Matteuse 13:10, 11, 35) Niisiis rääkis Jeesus tähendamissõnadega selleks, et eraldada ükskõikseid ja uudishimulikke kuulajaid siirastest tõeotsijatest. Jeesuse jüngrid ilmutasid oma siirust näiteks sel korral, kui nad läksid temaga kaasa ühte majja ja ütlesid: „Seleta meile tähendamissõna põllulustest.” — Matteuse 13:36.

On ilmselge, et Piibli mõistmiseks on meil vaja abi. Vaimulik Hal Llewellyn, anglikaani kiriku teoloogia, usu ja oikumeenika sekretär ütles: „On väga tähtis selgitada, mida Piibel meile tähendab ning kuidas seda lugeda ja tõlgendada.” Isegi kui kõik inimesed ei jaga seda arvamust, on siiski fakt see, et me ei suuda Piiblist iseseisvalt aru saada. Meil on vaja abi.

Millist abi on võimalik saada?

Piiblis on mõistatuslikke ütlusi, keerulisi küsimusi ja sügavamõttelisi väiteid, mida on vaja lahti mõtestada. Need võivad teadlikult olla esitatud nii, et neid on raske mõista, kuna neis kasutatakse tähendusrikkaid võrdlusi, mis ei olnud mõeldudki selleks, et neid nende kirjutamise ajal mõista võiks. Kuid siiski käsitlesid need Jehoova eesmärke. Näiteks Ilmutuse 13:18 ütleb, et „metsalise arv” on „kuussada kuuskümmend kuus”. Kuigi see salm ütleb, et „siin on tarkus”, ei selgitata seal selle arvu tähendust. Kuid Jehoova on oma organisatsiooni kaudu aidanud oma lojaalseil sulaseil tänapäeval selle tähendust mõista. (Vaata kasti „Kanal, mille abil mõista Piiblit”.) Sinagi võid omandada Piibli mõistmise nende abiga, kellel on kogemusi ’tõesõna õigesti jagamises’. — 2. Timoteosele 2:2, 15, 23—25; 4:2—5; Õpetussõnad 2:1—5.

Jeesus kasutas piltlikke näiteid mõnikord selleks, et teha selgeks, kes tunneb Kuningriigi sõnumi vastu huvi ja kes mitte. Ta näitas, et mõned ei edene sellepärast, et nad kardavad sõprade ja sugulaste vastuseisu. Teised lasevad „viletsusel või tagakiusamisel” (NW) hävitada oma hindamise Kuningriigi sõnumi vastu. Mõned teised lasevad igapäevastel asjadel, „sellesinase ajastu muretsemistel ja rikkuse petlikul veetlusel” (UT), lämmatada armastuse, mis neil hea sõnumi vastu ehk on. Teisest küljest on ka neid, kes võtavad selle hinnalise sõna rõõmsalt vastu ja kuulavad seda meeleldi ning saavad sellest aru. Nad „ohkavad ja ägavad kõigi jäleduste pärast, mida . . . tehakse” ristiusumaailmas väidetavasti Jeesuse Kristuse nimel. Need inimesed ihkavad seda, et neile õpetataks Jehoova teid, ja nad tahavad seepärast Piiblist loetut mõista. — Matteuse 13:3—9, 18—23; Hesekiel 9:4; Jesaja 2:2—4.

Jehoova võib hoolitseda selle eest, et neile, kes tahavad tema eesmärkidest paremini aru saada, antaks selleks vajalikku abi. Näiteks räägib Piibel, et Jehoova vaim juhtis evangelist Filippuse appi ühele Etioopia mehele. See mees uuris Jeruusalemmast tõllaga koju sõites Piiblist Jesaja raamatut. Kuuletudes Jehoova püha vaimu juhtimisele, jooksis Filippus tõlla kõrvale ja küsis: ’Kas sa mõistad, mida sa loed?’ See mees oli piisavalt alandlik ja aus, tunnistamaks, et ta vajab abi. Filippus andis rõõmuga juhatust sellele vaimselt näljasele inimesele, kes oli valmis õpetust vastu võtma. See õpetus aitas tal Pühakirja mõista. Ta sai teada, mida tal nüüd tuleb teha selleks, et tunda rõõmu heakskiidetud seisundist Jehoova ees, mis võimaldab saada igavese elu. Temast sai rõõmus ristitud Jehoova sulane, kes elas Jumalale meelepärast elu. — Apostlite teod 8:26—39.

Sul on ehk kodus Piibel ja sa oled seda võib-olla palju kordi lugenud. Väga tõenäoliselt on sul ette tulnud seesama probleem, millega puutus kokku see siiras ja alandlik etiooplane. Ta ei mõistnud seda, mida ta luges. Ta ei kõhelnud vastu võtmast abi, mida ta vajas ja mida Jehoova Jumal talle meeleldi pakkus. Samasuguse rõõmuga nagu Filippus aitavad Jehoova tunnistajad ka sinul mõista Jumala kohta käivaid tõdesid, mis on kirja pandud tema Sõnasse Piiblisse. Nad teavad, et Piibel on Jehoovalt ja et Tema eesmärgiks oli, et seda mõistetaks. — 1. Korintlastele 2:10; Efeslastele 3:18; 2. Peetruse 3:16.

Miks on Piibel nii vajalik?

Me elame kogu inimajaloo kõige pakilisemal ajal. Piibel räägib sellest kui „asjadesüsteemi lõpetamisest”. (Matteuse 24:3, NW) Paljud sündmused, mis leiavad aset alates 1914. aastast ja viivad täide Piibli prohvetiennustusi, näitavad, et üsna peagi hävitab Jumala taevane Kuningriik ’kõik teised valitsused’. — Taaniel 2:44.

Võiksid ka ise lugeda, mida on ennustatud Piiblis Matteuse 24., Markuse 13. ja Luuka 21. peatükis. Sa märkad, et sündmused, millest seal räägitakse, teevad muret kogu maailmas. Nende hulgas on maailmasõjad — kõigist teistest sõdadest täiesti erinevad sõjad. Esimesest maailmasõjast alates oleme olnud ettekuulutatud toidupuuduse, maaväringute ja erakordse seadusetuse poolest silmapaistva ajajärgu tunnistajaiks. Ja näib, et nüüd väidavad rahvad peagi midagi, mis on selge märguanne selle kohta, et ülemaailmne häving on kohe käes. Selle kohta kirjutas apostel Paulus: „Issanda [„Jehoova”, NW] päev tuleb nagu varas öösel. Kui nad ütlevad: ’Nüüd on rahu ja julgeolek!’, tabab neid äkiline hukatus . . . ja nad ei pääse mitte pakku.” (1. Tessalooniklastele 5:2, 3) Kes need on, kes ei pääse? Paulus selgitab: „[Need], kes ei tunne Jumalat ja kes ei alistu meie Issanda Jeesuse Kristuse evangeeliumile.” (2. Tessalooniklastele 1:7—9) Osa sellest koondtundemärgist pidid viima täide need, kes kuuletuvad Matteuse 24:14 antud käsule, et „kuningriigi evangeeliumi peab kuulutatama kogu maailmas”.

Miljonid Jehoova tunnistajad täidavad seda käsku 231 maal ja meresaarel. Nad külastavad inimesi nende kodudes ja esitavad neile isikliku kutse omandada teadmisi Jehoova Kuningriigi valitsuse kohta. Nad näitavad igaühele lahkelt, millise tegevussuuna peavad inimesed valima, et jääda ellu selle asjadesüsteemi lõpus ja elada paradiisliku maa peal, kus ei ole leinamist, ohkamist, valu ega surma. — Ilmutuse 21:3, 4.

Selle kurja maailma aeg on kiiresti lõppemas ja kõik, kes tahavad selle maailma lõpus ellu jääda, peavad saama teada, kuidas ’alistuda heale sõnumile’, ja seega pääsevad nad hävingust. Miks mitte võtta vastu pakkumine alustada iganädalast piibliuurimist juba järgmisel korral, kui Jehoova tunnistajad sind külastavad? Ja mis veel parem, miks mitte paluda neid, et nad uuriksid koos sinuga Piiblit, kuna sa tahad seda mõista?

[Kast lk 8]

KANAL, MILLE ABIL MÕISTA PIIBLIT

JEESUS kinnitas, et pärast oma surma ja ülestõusmist seab ta ametisse „ustava ja mõistliku orja”, kes teenib tema suhtlemiskanalina. (Matteuse 24:45—47, NW) Apostel Paulus tegi Efesose kristlastele selgeks, kes see kanal on, kui ta kirjutas, „et Jumala mitmesugune tarkus nüüd saaks teatavaks koguduse kaudu . . . ajastute ettemääramise järgi, mille ta teostas Kristuses Jeesuses, meie Issandas”. (Efeslastele 3:10, 11) See oli 33. aasta nelipühil sündinud võitud kristlaste kogudus, kelle kätte usaldati asjad, „mis on ilmutatud”. (5. Moosese 29:28) Võitud kristlased kui grupp teenivad ustava ja mõistliku orjana. (Luuka 12:42—44, NW) Jumal on määranud neile ülesandeks aidata vaimselt mõista asju, „mis on ilmutatud”.

Nii nagu Piibli prohvetiennustus osutas tulevasele Messiale, nii suunab see meid ka tihedasti kokkuliidetud võitud kristlike Jehoova tunnistajate kogu juurde, kes praegu ustava ja mõistliku orjana teenib.a See aitab meil Jumala Sõna mõista. Kõik, kes tahavad Piiblit mõista, peaksid nõustuma sellega, et „Jumala mitmesugune tarkus” võib saada teatavaks ainult Jehoova suhtlemiskanali, ustava ja mõistliku orja kaudu. — Johannese 6:68.

[Allmärkus]