See liigutas tema südant

”Meie peres oli kolmteist last,” kirjutas Gloria Adame, ”neli poissi ja üheksa tüdrukut. Oli aasta 1984. Isa tuli tagasi Mehhikosse ning sai teada, et samal ajal kui tema Ameerika Ühendriikides töötas, oli meie pere hakanud Jehoova tunnistajatega Piiblit uurima. See ei rõõmustanud teda mitte sugugi ning ta hakkas meile vastupanu osutama. Näis, et iga päevaga muutus tema süda aina kõvemaks.

Me armastasime oma isa väga ning soovisime, et ka tema võiks saada kasu nendest eluandvatest teadmistest, mida meie omandasime. Päevast päeva palvetasime tungivalt Jehoova poole, et ta avaks meile võimaluse rääkida isale Jehoova eesmärkidest. Jehoova võttis meie palvet kuulda, sest ta andis meile julguse koguneda õhtuti elutuppa, kus isa samal ajal telerit vaatas. Seal lugesime meie tüdrukud koos emaga päevateksti.

Ema viis läbi arutelu ning pärast kommentaaride lugemist esitasime meie kordamööda palve. Kui palve esitas meie noorim õde Marie, kes oli alles viiene, palus ta alati tungivalt: ”Jehoova, palun tee meie issi süda pehmeks, nii et tema ka tunnistajaks saaks.” Tundus, et isa ei kuulanud meid, sest alati pani ta teleri kõvemaks. Kuid aja möödudes hakkas ta häält aina vaiksemaks keerama, kuni ta ühel õhtul teleri üldse kinni pani.

Nagu alati, küsis ema ka tol õhtul, kelle kord on teksti lugeda. Meie suureks üllatuseks ütles isa: ”Nüüd on minu kord.” Olime hämmeldunud, kuid ei lausunud sõnakestki. Ema ei puigelnud vastu ega küsinud midagi ning ulatas talle brošüüri ”Uuri Pühakirja iga päev”. Pärast seda, kui isa oli päevateksti arutelu läbi viinud, küsis ema, kelle kord on palvetada. ”Minu kord,” ütles isa.

Olime sõnatud. Palve ajal ei suutnud me enam pisaraid tagasi hoida. Ka isa hakkas nutma ning palus Jehoovalt andeks selle eest, et oli teda teotanud. Ta palus andeks ka emalt, et oli meile vastu pannud.

Nii et aastal 1986 ei avaldanud isa meile enam vastupanu. Aastal 1990 kolis meie pere Ameerika Ühendriikidesse Texasesse. Peagi pühendas isa oma elu Jehoovale ning sümboliseeris seda veeristimisega, nagu seda ka meist õdedest seitse. 1997 määrati isa kogudusevanemaks. Tänase päevani on päevateksti arutelu meie perele väga tähtis ning Jehoova poole palvetamine on meie perekonnaelu aluseks.”

[Pilt lk 31]

1. Neli tütart, kes on pioneerid Mehhikos. Ees on Marie

2. Juanita ja Isaac Adame koos mõnede oma lastega. Gloria on paremal pool ääres