„Araratimaa” kõrgeima astme kohus toetab õiget kummardamist

Hallijuukseline armeenlane, kolme lapse isa, seisab oma riigi kõrgeima astme kohtu ees. Kaalul on tema enda ja paljude ta kaasusklike vabadus. Kohus kuulab, kui ta tsiteerib oma uskumuste selgitamiseks Piiblit. Et mõista, kuidas sai see istung lõppeda õige kummardamise suure võiduga sellel maal, vaadelgem sellele eelnenud sündmusi.

ARMEENIA asub Türgist idas, lõuna pool tohutut Kaukasuse ahelikku. See on koduks rohkem kui kolmele miljonile inimesele. Pealinnast Jerevanist võib nautida vapustavalt kaunist vaadet Ararati mäe kahele tipule, kuhu pärimuse järgi jäi ülemaailmse veeuputuse järel pidama Noa laev (1. Moosese 8:4).a

Jehoova tunnistajate kristlik tegevus Armeenias on kestnud alates aastast 1975. Pärast seda, kui Armeenia sai 1991. aastal iseseisvuse endisest Nõukogude Liidust, loodi religioossete organisatsioonide registreerimiseks riiklik usuasjade nõukogu. Ent see nõukogu on korduvalt keeldunud Jehoova tunnistajaid registreerimast, ja seda peamiselt nende kristliku neutraalsuse tõttu. Selle tagajärjel on alates 1991. aastast rohkem kui 100 noort Armeenia tunnistajat süüdi mõistetud ja enamikul juhtudel ka vangi pandud Piiblil põhineva seisukoha pärast sõjaväeteenistuse suhtes.

Lisaks palus see nõukogu riiklikul prokuratuuril uurida Ljova Margarjani usutegevust, kes on kristlik kogudusevanem ja teeb kohalikus aatomijõujaamas tööd tubli juristina. Viimaks süüdistati vend Margarjani ühe nõukogude ajast jäänud seaduse 244. paragrahvi rikkumises. See seadus kehtestati Hruštšovi ajal Jehoova tunnistajate ja teiste usuühenduste tegevuse takistamiseks ning nende lõplikuks elimineerimiseks.

See paragrahv nimetab kuriteoks sellise usuühenduse organiseerimist või juhtimist, mis religioossete uskumuste kuulutamise sildi all „ahvatleb noori registreerimata usuühenduse koosolekutele” ja „mõjutab oma liikmeid kodanikukohuste täitmisest keelduma”. Oma väite tõestuseks viitas prokurör alaealiste kohalolule koosolekutel, mida vend Margarjan oli juhatanud Metsamori linnas. Süüdistaja väitis ka, et vend Margarjan oli sundinud koguduse noori liikmeid sõjaväeteenistusest keelduma.

Kohtuistung algab

Kohtuistung algas reedel, 20. juulil 2001 Armaviri ringkonnakohtus kohtunik Manvel Simonjani eesistumisel. Istung venis augustikuusse. Süüdistaja tunnistajad möönsid lõpuks, et riikliku julgeolekuteenistuse (varasema KGB) agendid olid dikteerinud neile osa kirjalikest süüdistustest, mis olid vend Margarjani vastu suunatud, ja sundinud neid alla kirjutama. Üks naine näiteks tunnistas, et julgeolekuteenistuse ametnik käskis tal väita, et „Jehoova tunnistajad on meie valitsuse ja religiooni vastased”. See naine tunnistas üles, et ta ei tunne isiklikult ühtegi Jehoova tunnistajat, ning on kuulnud nendevastaseid süüdistusi ainult riiklikus televisioonis.

Kui tuli vend Margarjani kord kõnelda, tõendas ta, et Jehoova tunnistajate koosolekutel viibivad alaealised teevad seda oma vanemate loal. Ta selgitas ka, et sõjaväeteenistuse suhtes langetab igaüks isikliku otsuse. Süüdistaja ristküsitlus jätkus mitu päeva. Vend Margarjan kasutas Piiblit ja vastas rahulikult oma usku puudutavatele küsimustele, samal ajal kui süüdistaja kontrollis pühakirjaviiteid omaenese Piiblist.

18. septembril 2001 kuulutas kohtunik, et Margarjan „ei ole süüdi”, öeldes, et tema tegevuses „ei ole kuriteo koosseisu”. Associated Press avaldas juhtunu kohta kõneka reportaaži. Seal öeldi: „Üks Jehoova tunnistajate liidreid Armeenias vabastati täna süüdistustest proselütismis ja selles, et ta olevat sundinud noori sõjaväeteenistusest kõrvale hoidma. Pärast kahekuist kohtupidamist ütles kohus, et liidri Levon Markariani [Ljova Margarjani] vastu ei ole piisavalt süütõendeid. Ta oleks võidud kuni viieks aastaks vangi panna. ... Kuigi Armeenia konstitutsioon tagab usuvabaduse, on uutel rühmitustel raske end registreerida, sest eeskirjad soosivad domineerivat Armeenia apostellikku kirikut.” Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) ütles oma 2001. aasta 18. septembri pressiteates: „Kuigi me tervitame seda kohtuotsust, on kahetsusväärne, et selline juurdlus üldse algatati.”

Juurdlus jätkub

Sellest hoolimata kaebasid süüdistajad otsuse edasi ja apellatsiooni arutamine võttis veel neli kuud. Istungi alguses, kui tuli vend Margarjani kord tunnistusi anda, esitas üks kohtunik talle esimese küsimuse. Ja kui vend Margarjan hakkas vastama, katkestas eesistuja tema vastuse ja esitas talle vastuväiteid. Pärast seda ei lubanud eesistuja vend Margarjanil mitte ainsalgi korral oma vastust lõpetada. Ta lasi protokollist kõrvaldada ka enamiku advokaadi esitatud küsimustest, toomata ära mingit põhjendust. Kohtuistungi ajal külvasid kohtusaali täitnud tunnistajatevastased usufanaatikud korduvalt vend Margarjani üle sõimusõnadega. Istungi järel levitati televisioonis rohkesti vääraid ja moonutatud teadaandeid, mis väitsid näiteks ka seda, et vend Margarjan olevat süü omaks võtnud.

Kui kohtupidamine oli umbes poole peal, üllatas kolmeliikmelise kohtunikekogu eesistuja pealtvaatajaid, lugedes ette riiklikult usuasjade nõukogult tulnud kirja, milles nõuti, et prokuratuur võtaks vend Margarjani vastu tarvitusele meetmed. See samm rabas istungil viibivaid rahvusvahelisi vaatlejaid, sest Euroopa Nõukogu liikmeks astumise avalduses võttis Armeenia endale kohustuse „tagada, et kõik kirikud ja usuühingud, eriti sellised, mida peetakse „mittetraditsioonilisteks”, võivad oma usku praktiseerida, ilma et neid diskrimineeritaks”.

Järgmistel nädalatel kohtuistungi jätkudes muutus õhkkond üha pingelisemaks. Vastased jätkasid Jehoova tunnistajate ahistamist ja ründamist nii kohtuhoones kui ka sellest väljaspool. Naistunnistajatele löödi vastu sääri. Ühte tunnistajat rünnati ja kui ta keeldus samaga vastamast, sai ta hoobi selga ning vajas haiglaravi.

Vahepeal määrati uus kohtu eesistuja. Kuigi mõned kuulajaskonnast püüdsid advokaati hirmutada, säilitas uus eesistuja olukorra üle kontrolli ja isegi käskis politseil ühe naise, kes advokaadile ähvardusi karjus, kohtusaalist välja viia.

Edasi Armeenia kõrgeima astme kohtusse

Lõpuks, 7. märtsil 2002, kinnitas apellatsioonikohus alama astme kohtu otsuse. On huvitav, et päev enne selle otsuse väljakuulutamist saadeti riiklik usuasjade nõukogu laiali. Süüdistaja kaebas kohtuotsuse jälle edasi – seekord Armeenia kõrgeima astme kohtusse, kassatsioonikohtusse. Prokuratuur palus nüüd kohtul anda otsus taasläbivaatamisele, et „saaks määrata süüdimõistva kohtuotsuse”.

Kuueliikmeline kohtukogu kohtunik Mher Hatšatrjani eesistumisel kogunes 19. aprillil 2002 kell 11.00. Oma avasõnades väljendas üks süüdistaja tohutut nördimust selle üle, et eelmised kohtud ei suutnud vend Margarjani süüdi mõista. Seekord oli aga süüdistaja see, keda neli kohtunikku katkestasid ja teravalt küsitlesid. Üks kohtunikest mõistis hukka süüdistaja katse tekitada kohtus eelarvamust, kuna ta oli nimetanud oma esildises vend Margarjani vastu ka kuulutustööd ja Jehoova tunnistajate registreerimata staatust, mis kumbki pole paragrahv 244 järgi kuritegu. Seejärel iseloomustas kohtunik süüdistaja tegevust kui „tagakiusamist kriminaalasja algatamise teel”. Teine kohtunik nimetas mitmeid Euroopa kohtu käsitletud kohtuasju, milles Jehoova tunnistajaid tunnustati kui „tuntud religiooni”, mis kuulub Euroopa inimõiguste konventsiooni kaitse alla. Sel ajal karjus üks kohtusaalis viibiv preester vahele, et Jehoova tunnistajad tekitavad rahva seas lõhenemisi. Kohus kutsus ta korrale.

Seejärel kutsusid kohtunikud Ljova Margarjani kuulajaskonna seast välja, mis oli selle kõrgeima astme kohtu jaoks pretsedenditu samm. Vend Margarjan andis Jehoova tunnistajate kristliku vaate kohta mitmes valdkonnas hea tunnistuse (Markuse 13:9). Pärast väikest arupidamist kohus naasis ja teatas, et toetab õigeksmõistvat otsust ühehäälselt. Vend Margarjan tundis silmanähtavalt kergendust. Kohus ütles oma kirjalikus otsuses: „[Ljova Margarjani] tegevus ei ole kehtiva seadusandluse järgi kriminaalne ja sedalaadi süüdistus on vastuolus Armeenia konstitutsiooni 23. paragrahviga ning Euroopa konventsiooni 9. artikliga.”

Otsuse mõju

Kui süüdistus oleks olnud edukas, oleks see sillutanud teed õiguslike meetmete rakendamisele teiste tunnistajatest kogudusevanemate vastu kogu Armeenias. Loodetavasti takistab see kohtu selgelt formuleeritud otsus sedalaadi tagakiusamist. Ebasoodus kohtuotsus oleks olnud ka ettekäändeks Jehoova tunnistajate registreerimist jätkuvalt tagasi lükata. Õnneks on kohus sellise väärettekäände nüüd kõrvaldanud.

Aeg näitab, kas selle maa rohkem kui 7000 Jehoova tunnistajat registreeritakse. Aga seni laieneb õige kummardamine „Araratimaal” ikka jõudsalt edasi.

[Allmärkus]

[Pilt lk 12]

Ljova Margarjan kohtuistungil

[Pilt lk 13]

Vend Margarjan koos oma perega