väevõimuga nende kodudest välja. Kuidas Jumal neid lohutas? Ta andis oma Sõna kaudu kinnitust, et neil on „parem ja jäädav vara” – kadumatu pärand taevas koos Kristusega (Heebrealastele 10:34; Efeslastele 1:18–20). Kuulutamist jätkates nägid nad tõendeid, et Jumala vaim on nendega, ja nende kogemused andsid neile lisapõhjust rõõmustamiseks (Matteuse 5:11, 12; Apostlite teod 8:1–40).

19. Mida arvas Paulus Jumala lohutusest, ehkki ta kannatas ränga tagakiusamise all?

¹⁹ Lõpuks sai Saulusest (ehk Paulusest) – kes oli ise olnud vägivaldne tagakiusaja – tagakiusatav, sest temastki sai kristlane. Küprosel oli üks nõid, kes püüdis Pauluse teenistust takistada, võttes appi pettuse ja tõe moonutamise. Galaatias loobiti Paulust kividega ja jäeti maha, arvates, et ta on surnud (Apostlite teod 13:8–10; 14:19). Makedoonias peksti teda vitstega (Apostlite teod 16:22, 23). Pärast rahvajõugu vägivallatsemist Efesoses kirjutas ta: „Meid ülemäära vaevati üle meie jõu, nõnda et me isegi olime kahevahel oma elu pärast. Ja me olime enestegi arvates surma mõistetud” (2. Korintlastele 1:8, 9). Ent samas kirjas ütles Paulus need lohutavad sõnad, mis on tsiteeritud selle artikli teises lõigus (2. Korintlastele 1:3, 4).

20. Mida me arutame järgmises artiklis?

²⁰ Kuidas sina võid sellise lohutuse andmises osaleda? Tänapäeval on palju inimesi, kes vajavad lohutust, kui nad on kurvad mingi üldise õnnetuse või mõne isikliku kannatuse pärast. Järgmises artiklis arutame, kuidas kummaski olukorras lohutust pakkuda.

Lohuta neid, kes on kurvad

„Jehoova on mind võidnud ... trööstima kõiki leinajaid.” (JESAJA 61:1, 2)

1., 2. Keda me peaksime lohutama ja miks?

JEHOOVA, tõelise lohutuse Jumal, õpetab meid hoolima inimestest, kes kannatavad. Ta õpetab meid ’rääkima lohutavalt masendunud hingedega’ ja trööstima kõiki leinajaid (1. Tessalooniklastele 5:14, UM). Vajaduse korral anname sellist abi oma kaaskummardajatele. Me ilmutame armastust ka inimeste vastu väljaspool kogudust – isegi nende vastu, kes pole varem meie suhtes sõbralikud olnud (Matteuse 5:43–48; Galaatlastele 6:10).

² Jeesus Kristus luges ette järgmise prohvetliku ülesande ja ütles, et see käib tema kohta: „Issanda Jehoova Vaim on minu peal, sest Jehoova on mind võidnud; ta on mind läkitanud viima rõõmusõnumit alandlikele, parandama neid, kel murtud süda, ... trööstima kõiki leinajaid” (Jesaja 61:1, 2; Luuka 4:16–19). Tänapäeva võitud kristlased on ammu mõistnud, et see ülesanne on antud ka neile, ning „teised lambad” teevad rõõmsalt nendega koostööd (Johannese 10:16).

3. Kuidas me saame aidata inimesi, kes küsivad, miks Jumal lubab õnnetustel toimuda?

³ Kui juhtub mingi katastroof ja inimesed on murest murtud, küsivad nad tihti, miks Jumal lubab sellistel õnnetustel toimuda. Piibel annab sellele küsimusele selge vastuse. Võib aga minna aega, enne kui inimene, kes pole varem Piiblit uurinud, sellest vastusest täielikult aru saab. Abiks on Jehoova tunnistajate väljaanded.a Tõendid aga kinnitavad, et alustuseks lohutab mõnda inimest juba see, kui ta loeb Piiblist näiteks kirjakohta Jesaja 61:1, 2, milles väljendub Jumala soov inimesi lohutada.

4. Kuidas sai üks Jehoova tunnistaja Poolas aidata masendunud koolitüdrukut ja kuidas tuleb see kogemus sulle teiste aitamisel kasuks?

⁴ Lohutust vajavad nii noored kui ka vanad. Poolas küsis üks masendunud teismeeas tüdruk nõu oma tuttavalt, kes on Jehoova tunnistaja. Lahkel viisil asja lähemalt uurides sai tunnistaja teada, et tüdrukut vaevavad järgmised küsimused ja kahtlused: „Miks on nii palju kurjust? Miks inimesed kannatavad? Miks peab mu halvatud õde kannatama? Miks mu süda on haige? Kirikus öeldakse, et Jumal tahab seda. Kui see on tõesti nii, siis ma ei usu enam Jumalasse!” Tunnistaja tegi vaikselt palve Jehoovale ja ütles siis: „Tore, et sa need küsimused mulle esitasid. Ma püüan sind aidata.” Ta rääkis, milliseid kahtlusi tal endal lapsena oli olnud ja et Jehoova tunnistajad aitasid teda. Õde selgitas: „Ma sain teada, et Jumal ei põhjusta inimestele kannatusi. Ta armastab neid, soovib neile parimat ja muudab peagi maapealse olukorra täiesti teiseks. Siis kaovad haigused, vananemisega seotud hädad ja surm, ning sõnakuulelikud inimesed elavad siin maa peal igavesti.” Ta näitas tüdrukule, mida ütlevad Ilmutuse 21:3, 4; Iiobi 33:25; Jesaja 35:5–7 ja 65:21–25. Pärast pikka arutelu ütles tüdruk silmanähtava kergendusega: „Nüüd ma tean, miks ma elan. Kas ma võin veel sinu juurde tulla?” Temaga hakati kaks korda nädalas Piiblit uurima.

Lohuta Jumala troostiga

5. Kuidas me saame oma kaastunnet tõeliselt lohutavalt väljendada?

⁵ Kui püüame teisi lohutada, siis on muidugi hea teha seda kaastundlike sõnadega. Me püüame kurvale inimesele oma sõnade ja hääletooniga näidata, et me tunneme muret tema olukorra pärast. Seda ei saa teha tühjade ja kulunud väljenditega. Piibel ütleb, et meil on lootus „kannatlikkuse ja Kirja troosti kaudu” (Roomlastele 15:4, meie kursiiv). Seda silmas pidades võiksime sobival ajal selgitada, mis on Jumala Kuningriik, ning Piiblist näidata, kuidas see praegused probleemid lahendab. Seejärel võiksime arutada, miks selles võib kindel olla. Nõnda saame inimesi lohutada.

6. Mida me peaksime aitama inimestel mõista, et Pühakirja lohutus neile täiel määral kasu tooks?

⁶ Et inimesele lohutus täiel määral kasu tooks, peab ta tundma tõelist Jumalat ja tema isiksust ning usaldama tema tõotusi. Kui püüame aidata kedagi, kes pole veel