Kas sa mäletad?

Kas sulle meeldis lugeda „Vahitorni” viimaseid numbreid? Proovi, kas oskad vastata järgmistele küsimustele:

• Mitu peatükki on Miika raamatus, millal ja millisel ajajärgul see kirjutati?

Miika raamatus on seitse peatükki. Prohvet Miika kirjutas selle 8. sajandil e.m.a, mil Jumala lepingurahvas oli jagunenud kaheks – Iisraeliks ja Juudaks. (15/8, lk 9.)

• Mida Jumal meilt nõuab Miika 6:8 (UM) sõnade järgi?

Meil tuleb ’tegutseda õiglaselt’. Õigluse mõõdupuuks on Jumala toimimisviis, seega peame kinni hoidma tema aususe ja laitmatuse põhimõtetest. Ta ootab, et me ’armastaksime lahkust’. Kristlased on osutanud lahkust ehk heldust siis, kui nad on näiteks pärast loodusõnnetusi abivajajaid aidanud. ’Olla tagasihoidlik, käies koos Jehoovaga’, tähendab, et me mõistame oma piire ja loodame temale. (15/8, lk 20–22.)

• Mida võiks kristlane töökohakaotuse korral teha?

Oleks mõistlik oma elustiil üle vaadata. Vahest on võimalik kolida väiksemasse majja või korterisse ja vähendada ebavajalike asjade hulka. Tähtis on lõpetada muretsemine igapäevaste vajaduste pärast ja loota, et Jumal aitab hakkama saada (Matteuse 6:33, 34). (1/9, lk 14–15.)

• Mida tuleks meeles pidada, kui teeme või saame pulmakinke?

Kalleid kingitusi ei ole vaja teha ja neid ei peakski ootama. Kõige tähtsam on, et kinkija teeks kingi südamest (Luuka 21:1–4). Pole hea teatada, kes mida kinkis, sest see võib panna kellegi piinlikku olukorda (Matteuse 6:3). (1/9, lk 29.)

• Miks me peaksime palvetama lakkamata?

Korrapärane palvetamine tugevdab meie suhteid Jumalaga ja aitab raskustega hakkama saada. Meie palved võivad olla lühikesed või pikad vastavalt vajadusele ja olukorrale. Palve tugevdab usku ja aitab probleemidega toime tulla. (15/9, lk 15–18.)

• Kuidas saada aru kirjakohast 1. Korintlastele 15:29, kus räägitakse ristimisest „surnute eest”?

Apostel Paulus mõtles seda, et võitud kristlased ristitakse sellisesse eluviisi, mis viib laitmatuses suremiseni, nagu Kristuski suri. Seejärel äratatakse nad üles vaimsele elule, nagu Kristuski äratati. (1/10, lk 29.)

• Kust me teame, et kristlaseks saamisega on seotud midagi enamat kui loobumine väärtegudest, mida mainitakse 1. Korintlastele 6:9–11?

Apostel Paulus ei öelnud, et peaks loobuma üksnes sellistest väärtegudest nagu hoorus, ebajumalakummardamine ja purjutamine. Näidates, et võib-olla on vaja teha veel mingeid muudatusi, jätkas ta järgmises salmis 1Ko 6:12: „Kõike on mul luba teha, aga kõigest ei ole kasu.” (15/10, lk 18–19.)

• Kes on mõned muistsel ajal elanud naised, kes rõõmustasid Jehoova südant?

Nendeks on ämmaemandad Sifra ja Puua, kes ei kuuletunud vaaraole ega tapnud iisraellaste vastsündinud poeglapsi (2. Moosese 1:15–20). Kaananlannast prostituut Raahab kaitses kahte Iisraeli maakuulajat (Joosua 2:1–13; 6:22, 23). Arukus aitas Abigailil päästa elusid ja takistada Taaveti peale veresüüd tulla (1. Saamueli 25:2–35). Nemad on tänapäeva naistele eeskujuks. (1/11, lk 8–11.)

• Kuidas oli võimalik, et „taevast taplesid tähed” Siisera vastu, nagu ütleb Kohtumõistjate 5:20?

Mõned arvavad, et see viitab Jumala toetusele. Teiste meelest osutab see inglite abile, meteoriidisajule või astroloogilistele ennustustele, millele Siisera lootis. Kuna Piibel ei anna teada üksikasju, võime selle ütluse all mõista seda, et Jumal tegutses mingil kombel Iisraeli sõjaväe heaks. (15/11, lk 30.)

• Miks peavad nii paljud inimesed end usklikuks, vaatamata laialt levinud usulisele ükskõiksusele?

Mõned loodavad leida kirikust meelerahu. Osa soovib pärast surma igavesti elada või saavutada paremat tervist, rikkust ja edu. Mõnes paigas otsivad inimesed midagi, millega täita vaimset tühimikku, mis tekkis siis, kui kommunistlik ideoloogia asendus kapitalistlike taotlustega. Nende põhjuste teadmine aitab kristlasel alustada sisukaid vestlusi. (1/12, lk 3.)