Kaheteistkümnes peatükk
Sinu ristimise tähendus
1. Miks peaks veeristimine igaühele meist huvi pakkuma?
RISTIJA JOHANNES ristis Jeesuse aastal 29 m.a.j Jordani jões vee alla kastmise teel. Jehoova jälgis seda ja väljendas oma heakskiitu (Matteuse 3:16, 17). Lastes end ristida, jättis Jeesus kõigile oma jüngritele eeskuju, mida järgida. Kolm ja pool aastat hiljem ütles ta jüngritele: ”Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal. Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse” (Matteuse 28:18, 19). Kas sina oled vastavalt sellele Jeesuse käsule ristitud? Kui mitte, kas sa valmistud selleks?
2. Millised küsimused vajavad vastust seoses ristimisega?
2 Mõlemal juhul on tähtis, et igaüks, kes tahab teenida Jehoovat ja elada tema õiglases uues maailmas, saaks ristimise tähendusest õigesti aru. Vastust vajavad järgmised küsimused: kas nüüdisaegsel kristlikul ristimisel on samasugune tähendus nagu Jeesuse ristimisel? Mida tähendab olla ristitud ”Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse”? Mida tähendab elada kooskõlas kristliku veeristimise tähendusega?
Johannese ristimine
3. Kelle jaoks oli Johannese ristimine?
3 Umbes kuus kuud enne Jeesuse ristimist läks Ristija Johannes Juuda kõrbe ja kuulutas: ”Parandage meelt, sest taevariik on lähedal!” (Matteuse 3:1, 2). Inimesed võtsid Johannest kuulda. Nad tunnistasid avalikult oma patte, kahetsesid neid ja lasid Johannesel endid Jordani jões ristida. See ristimine oli mõeldud ainult juutide jaoks (Luuka 1:13—16; Apostlite teod 13:23, 24).
4. Miks oli esimese sajandi juutidel pakiline vajadus kahetseda?
4 Juutidel oli pakiline vajadus patte kahetseda. Aastal 1513 e.m.a sõlmisid nende esiisad Siinai mäe juures rahvana Jehoova Jumalaga lepingu — ametliku, pühaliku kokkuleppe. Kuid nad ei elanud vastavalt lepingus määratud kohustustele, vaid tegid ränki patte, ning seega mõistis leping nad hukka. Jeesuse ajal oli nende olukord kriitiline. Malakia ennustatud ”Jehoova päev, suur ja kardetav”, oli lähedal. See saabus aastal 70 m.a.j, kui Rooma sõjavägi hävitas Jeruusalemma ja sealse templi ning üle miljoni juudi kaotas elu. Ristija Johannes, kes seisis innukalt õige kummardamise eest, läkitati selle hävingu eel ’soetama Issandale valmistatud rahvast’. Juutidel oli tarvis kahetseda Moosese seaduselepingu vastu tehtud patte ning olla valmis vastu võtma Jumala Poega Jeesust, kelle Jehoova nende juurde läkitas (Malakia 3:22—24; Luuka 1:17; Apostlite teod 19:4).
5. a) Miks Johannes kõhkles, kui Jeesus tema juurde ristimisele tuli? b) Mida Jeesuse ristimine sümboliseeris?
5 Ka Jeesus oli nende seas, kes tulid Johannese juurde ristimisele. Miks? Teades, et Jeesusel pole mingeid patte tunnistada, ütles Johannes talle: ”Minule on vaja, et sina mind ristiksid, ja sina tuled minu juurde!” Ent Jeesuse ristimine sümboliseeris midagi muud. Seepärast vastas ta Johannesele: ”Olgu nüüd nii; sest nõnda on meie kohus täita kõike õigust” (Matteuse 3:13—15). Kuna Jeesus oli patuta, ei sümboliseerinud tema ristimine patukahetsust; ka polnud tal tarvis Jumalale pühenduda, sest ta kuulus rahva hulka, kes juba oli Jehoovale pühendunud. Tema ristimine 30-aastaselt oli täiesti erilaadne ning sümboliseeris seda, et ta esitas end oma taevasele Isale tema tahet täitma.
6. Kui tõsiselt suhtus Jeesus Jumala tahte täitmisse?
6 Jumala tahe Kristus Jeesuse suhtes hõlmas Kuningriigiga seotud tegevust (Luuka 8:1). Samuti hõlmas see tema täiusliku inimelu ohverdamist, et lunastada inimkond ja rajada alus uuele lepingule (Matteuse 20:28; 26:26—28; Heebrealastele 10:5—10). Jeesus suhtus väga tõsiselt sellesse, mida tema veeristimine sümboliseeris. Ta ei lubanud muudel huvidel oma tähelepanu kõrvale juhtida. Ta täitis ustavalt Jumala tahet kuni oma maise elu lõpuni ning Jumala Kuningriigi kuulutamine oli tema põhitegevus (Johannese 4:34).
Kristlike jüngrite veeristimine
7. Kuidas kästi kristlastel jüngreid ristida alates 33. aasta nelipühast?
7 Johannes ristis Jeesuse esimesed jüngrid vees ja seejärel juhatati nad Jeesuse juurde kui taevase Kuningriigi võimalikud tulevased liikmed (Johannese 3:25—30). Jeesuse juhatusel ristisid ka tema jüngrid inimesi ja sellel oli sama tähendus mis Johannese ristimisel (Johannese 4:1, 2). Ent alates 33. aasta nelipühast hakkasid nad täitma ülesannet ristida ”Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse” (Matteuse 28:19). Arutleme järgnevalt selle ristimise tähendust.
8. Mida tähendab olla ristitud ”Isa . . . nimesse”?
8 Mida tähendab olla ristitud ”Isa . . . nimesse”? See tähendab tunnustada tema nime, positsiooni, autoriteeti, eesmärki ja seadusi. Mõelgem, mida see hõlmab. 1) Tema nime kohta ütleb Laul 83:19: ”Sina, Jehoova, üksi oma nimega oled Kõigekõrgem üle kogu ilmamaa!” 2) Tema positsiooni kohta ütleb 2. Kuningate 19:15: ”Jehoova . . . Sina üksi oled . . . Jumal.” 3) Tema autoriteedi kohta ütleb Ilmutuse 4:11: ”Sina, meie Issand ja Jumal, oled väärt võtma austust ja au ja väge, sest sina oled loonud kõik asjad, ja sinu tahte läbi on need olemas ja on loodud!” 4) Me peame ka tunnustama, et Jehoova on Eluandja, kelle eesmärk on meid patust ja surmast päästa: ”Jehoova käes on pääste!” (Laul 3:9; 36:10). 5) Me peame tunnustama, et Jehoova on Kõrgeim Seaduseandja: ”Jehoova on meie kohtumõistja, Jehoova on meie käsuandja, Jehoova on meie kuningas” (Jesaja 33:22). Kõige selle tõttu kutsutakse meid üles: ”Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest” (Matteuse 22:37).
9. Mida tähendab olla ristitud ”Poja . . . nimesse”?
9 Mida tähendab ristimine ”Poja . . . nimesse”? See tähendab tunnustada Jeesus Kristuse nime, positsiooni ja autoriteeti. Nimi Jeesus tähendab ’Jehoova on pääste’. Jeesuse positsioon tuleneb tõsiasjast, et ta on Jumala ainusündinud Poeg, Jumala esimene loodu (Matteuse 16:16; Koloslastele 1:15, 16). Johannese 3:16 ütleb tema kohta: ”Nõnda on Jumal [lunastuskõlvulist inim]maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!” Kuna Jeesus jäi surmani ustavaks, äratas Jumal ta surnuist üles ning andis talle veelgi suurema autoriteedi, kui tal enne oli. Vastavalt apostel Pauluse sõnadele on ”Jumal [Jeesuse] ülendanud kõrgele”, kellest kõrgem positsioon on universumis vaid Jehooval. Just seetõttu on oluline, ”et Jeesuse nimes nõtkuksid kõik põlved . . . ja iga keel tunnistaks, et Jeesus Kristus on Issand, Jumala Isa auks” (Filiplastele 2:9—11). See tähendab kuuletumist Jeesuse käskudele, mis lähtuvad tegelikult Jehoova enese käest (Johannese 15:10).
10. Mida tähendab olla ristitud ”Püha Vaimu nimesse”?
10 Mida tähendab olla ristitud ”Püha Vaimu nimesse”? See tähendab tunnustada püha vaimu rolli ja tegevust. Aga mis üldse on püha vaim? See on Jehoova tegev jõud, mille abil ta viib täide oma eesmärgid. Jeesus ütles oma järelkäijatele: ”Mina palun Isa, ja tema annab teile teise Trööstija, et see teie juurde jääks igavesti, tõe Vaimu” (Johannese 14:16, 17). Kuidas pidi püha vaim neid aitama? Jeesus selgitas: ”Te saate Püha Vaimu väe, kes tuleb teie peale, ja peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kõigel Juuda- ja Samaariamaal ja maailma otsani!” (Apostlite teod 1:8). Püha vaimu kaudu inspireeris Jehoova ka Piibli kirjutamist: ”Inimese tahtel ei ole iialgi ühtki prohveti kuulutust esile toodud, vaid Pühast Vaimust kantuina on inimesed rääkinud, saades seda Jumala käest” (2. Peetruse 1:21). Seega me tunnustame püha vaimu rolli sellega, kui uurime Piiblit. Teine viis püha vaimu tunnustada on paluda Jehoovalt abi arendamaks ”vaimu vilja” — ”armastust, rõõmu, rahu, pikameelsust, lahkust, headust, usku, tasadust, enesevalitsemist” (Galaatlastele 5:22, 23, UM).
11. a) Mis on ristimise tähendus meie ajal? b) Mis mõttes inimene ristimise ajal otsekui sureb ja äratatakse üles?
11 Esimesed, kes ristiti kooskõlas Jeesuse juhtnööridega, olid juudid ja juudiusku pöördunud inimesed ning sedasi ristiti alates aastast 33. Üsna pea anti ka samaarlastele võimalus kristlikeks jüngriteks saada. Ja aastal 36 said selle kutse ümberlõikamata mittejuudid. Enne kui samaarlased ja mittejuudid said end ristida lasta, pidid nad isiklikult pühenduma Jehoovale, et teda ta Poja jüngritena teenida. See on kristliku veeristimise tähendus ka praegu. Täielik vee alla kastmine on sobiv sümbol isikliku pühendumise kohta, sest ristimine on sümboolne matmine. Kui sind vee alla kastetakse, siis sa otsekui sured oma endise elu poolest. Veest välja tõstmine sümboliseerib seda, et sa saad elavaks, täitmaks Jumala tahet. See on ”üks ristimine”, mis tähendab, et sel moel ristitakse kõiki, kes tahavad saada tõelisteks kristlasteks. Ristimise teel saavad nad kristlikeks Jehoova tunnistajateks, Jumala poolt ametisse määratud teenijateks (Efeslastele 4:5; 2. Korintlastele 6:3, 4, Piibli Raamat).
12. Millele vastab kristlik veeristimine ja kuidas?
12 Meie pääste seisukohalt on niisugusel ristimisel Jumala silmis suur väärtus. Kui apostel Peetrus oli maininud Noad, kes ehitas laeva, milles ta oma perega veeuputuse üle elas, kirjutas ta: ”Sellele võrdluskujule vastavalt päästab teidki nüüd vesi ristimisena, mitte kui liha rüveduse kõrvaldamine, vaid kui hea südametunnistuse nõudmine Jumala ees Jeesuse Kristuse ülestõusmise kaudu” (1. Peetruse 3:21, meie kursiiv). Laev oli ilmne tõend selle kohta, et Noa on Jumala antud ülesande ustavalt lõpule viinud. Kui laev sai valmis, siis ”tookordne maailm hukkus veeuputuses” (2. Peetruse 3:6). Ent Noa ja tema pere, ”kaheksa hinge, päästeti läbi vee” (1. Peetruse 3:20).
13. Millest veeristimine kristlase päästab?
13 Need, kes tänapäeval pühenduvad Jehoovale usu alusel ülesäratatud Kristusesse, lasevad end selle pühendumise sümboliseerimiseks ristida. Kuna nad teevad seda, mis on Jumala tahe meie päeviks, on nad päästetud praegusest kurjast maailmast (Galaatlastele 1:3, 4). Nad ei liigu enam koos selle kurja maailmaga hävingu poole. Nad pääsevad hävingust ja Jumal on andnud neile hea südametunnistuse. Apostel Johannes kinnitab Jumala teenijatele: ”Maailm kaob ja tema himu; aga kes teeb Jumala tahtmist, püsib igavesti” (1. Johannese 2:17).
Elamine vastavalt meie kohustustele
14. Miks pole ristimine iseenesest pääste tagatis?
14 Oleks ekslik järeldada, et ristimine iseenesest on pääste tagatis. Ristimisel on väärtus vaid siis, kui inimene on tõepoolest Jeesus Kristuse kaudu Jehoovale pühendunud ja täidab ustavalt Jumala tahet kuni otsani. ”Kes otsani vastu peab, see pääseb!” (Matteuse 24:13.)
15. a) Mis on tänapäeval Jumala tahe ristitud kristlaste suhtes? b) Kui tähtis on olla kristlik jünger?
15 Jumala tahe Jeesuse suhtes hõlmas seda, kuidas ta oma inimelu kasutas. Ta pidi surema, et oma elu ohvriks tuua. Mis puutub meisse, siis peame andma oma ihu Jumalale ning elama ennastohverdavat elu, tehes Jumala tahtmist (Roomlastele 12:1, 2). Kindlasti ei teeks me Jumala tahtmist, kui me — kas või ainult vahetevahel — sihilikult maailma kombel käituksime või kui seaksime oma isekad soovid elus esikohale ja teeniksime Jumalat vaid vormitäiteks (1. Peetruse 4:1—3; 1. Johannese 2:15, 16). Kui üks juut küsis, mida ta peab tegema igavese elu saamiseks, tunnustas Jeesus kõlbeliselt puhta eluviisi tähtsust. Seejärel aga osutas ta millelegi veel tähtsamale: vajadusele olla kristlik jünger, Jeesuse järgija. See on kõige olulisem. Materialistlikud püüdlused ei või sellest eespool olla (Matteuse 19:16—21).
16. a) Milline Kuningriigiga seotud kohustus on kõigil kristlastel? b) Millised on mõningad tõhusad Kuningriigi töö võimalused, nagu on näidatud lehekülgedel 116 ja 117? c) Millest annab tunnistust see, kui me kogu südamest kuulutustöös osaleme?
16 Väärib veel kord rõhutamist, et Jumala tahe Jeesuse suhtes hõlmas ülitähtsat Jumala Kuningriigiga seotud tegevust. Jeesus oli võitud selle Kuningaks. Maa peal aga andis ka tema innukalt Kuningriigist tunnistust. Meil tuleb teha samasugust kuulutustööd ja meil on põhjust osaleda selles kogu südamest. Nõnda saame näidata, et tunnustame Jehoova suveräänsust ja armastame kaasinimesi (Matteuse 22:36—40). Me näitame ka, et oleme ühtsed oma usukaaslastega, kes kõikjal maailmas Kuningriiki kuulutavad. Me pürgime ülemaailmses ühtsuses oma eesmärgi poole — igavesse ellu Kuningriigi maistes valdustes.
Kordamisküsimusi aruteluks
• Millised sarnasused ja erinevused on Jeesuse ristimise ja tänapäevase veeristimise vahel?
• Mida tähendab olla ristitud ”Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse”?
• Mida tähendab elada vastavalt kohustustele, mis kaasnevad kristliku veeristimisega?
[Pildid lk 116, 117]
VÕIMALUSI KUNINGRIIGIST RÄÄKIDA
Ukselt uksele
Sugulastele
Töökaaslastele
Koolikaaslastele
Tänaval
Korduskülastustel huviliste juurde
Kodustel piibliuurimistel