”Olge teiegi valmis”

¹ Oma tähelepanuväärses prohvetiennustuses praeguse maailmaajastu lõpu kohta hoiatas Jeesus, et me poleks liiga hõivatud igapäevaste elumuredega (Matt. 24:36—39; Luuka 21:34, 35). Suur viletsus võib puhkeda iga hetk, seepärast on hädavajalik panna tähele Jeesuse hoiatust: ”Olge teiegi valmis, sest Inimese Poeg tuleb tunnil, mil te ei arva” (Matt. 24:44). Mis võib meid selles suhtes aidata?

² Võitlus murega ja tähelepanu kõrvalejuhtivate asjadega. Üks vaimne lõks, mille suhtes me peaksime valvel olema, on seotud ”peatoiduse muredega” (Luuka 21:34). Mõnel maal on vaesuse, töötuse ja elukalliduse tõttu raske hankida eluks hädavajalikku. Teistes maades on vastupidi täiesti tavaline soetada endale materiaalset vara. Kui hakkame liigselt mõtlema materiaalsetele asjadele, on meil oht kaotada silmist Kuningriik, mis juba valitseb (Matt. 6:19—24, 31—33). Kristlikud koosolekud aitavad meil hoida Kuningriiki tähelepanu keskmes. Kas sa oled võtnud endale eesmärgiks käia kõikidel koosolekutel? (Heebr. 10:24, 25.)

³ Maailm on täidetud meelelahutusega, mis võib kergesti röövida meie hinnalist aega. Arvuti kasutamine võib saada meile lõksuks, kui veedame selle taga palju aega, näiteks Internetis surfates, e-posti lugedes ja saates või arvutimänge mängides. Teleri, filmide, hobide, ilmaliku kirjanduse või spordi peale võib kaotsi minna lugematul hulgal tunde, nii et meil ei jää enam aega ega energiat vaimse tegevuse jaoks. Meelelahutus ja puhkamine pakub ajutist värskendust, isiklik ja perekondlik piibliuurimine aga igavest kasu (1. Tim. 4:7, 8). Kas sa ostad välja aega, et mõtiskleda Jumala Sõna üle iga päev? (Efesl. 5:15—17.)

⁴ Kui tänulikud me võime olla Jehoova organisatsiooni vaimse juhatuse eest, mis aitab meil olla ”väärt põgenema kõige selle eest, mis tuleb, ja seisma Inimese Poja ees”! (Luuka 21:36.) Kasutagem seepärast täiel määral seda vaimset abi ja ’olgem valmis’, et meie usk võiks olla ’meile kiituseks ja hiilguseks ja auks Jeesuse Kristuse ilmumisel’ (1. Peetr. 1:7).

Kiitus kosutab

¹ ”Kas ma polnud täna hea tüdruk?” nuuksatas väike tüdruk magama heites. See küsimus üllatas ema. Kuigi ta oli märganud, kui väga tema väike tütar oli püüdnud korralikult käituda sel päeval, ei tulnud ta huulilt ühtegi kiidusõna. Selle lapse pisarad peaksid meilegi meelde tuletama, et me kõik, nii noored kui vanad, vajame kiitust. Kas meie oleme kosutuseks oma kaaslastele, tänades neid hea eest, mida nad teevad? (Õpet. 25:11.)

² Meil on palju häid põhjusi oma kaaskristlasi kiita. Kogudusevanemad, teenistusabilised ja pioneerid näevad tublisti vaeva, et täita oma ülesandeid (1. Tim. 4:10; 5:17). Jumalakartlikud lapsevanemad annavad oma parima, et kasvatada lapsi Jehoova juhatuse järgi (Efesl. 6:4). Kristlikud noored peavad kõvasti pingutama, et seista vastu ’maailma vaimule’ (1. Kor. 2:12; Efesl. 2:1—3). Teised teenivad ustavalt Jehoovat, hoolimata kõrgest east, terviseprobleemidest või muudest katsumustest (2. Kor. 12:7). Kõik nad väärivad kiitust. Kas me hindame nende kiiduväärt pingutusi?

³ Isiklik ja konkreetne. Kõik me rõõmustame, kui kuuleme lavalt kiidusõnu. Samas kosutab meid palju rohkem see, kui meid isiklikult kiidetakse. Näiteks kiitis Paulus oma kirjas roomlastele 16. peatükis isiklikult teiste hulgas Foibet, Priskat ja Akvilat, Trüfainat ja Trüfoosat ning Persist (Rooml. 16:1—4, 12). Kui värskendavad võisid küll Pauluse sõnad olla neile ustavatele kristlastele! Selline kiitus kinnitab meie vendadele ja õdedele, et nad on vajalikud, ja see ka lähendab meid üksteisega. Kas sa oled hiljuti kedagi isiklikult kiitnud? (Efesl. 4:29, EP 97.)

⁴ Kogu südamest. Selleks et kiitus kosutaks, peab see tulema südamest. Inimene tunneb ära, kas me räägime südamest või oleme lihtsalt ’libekeelsed’ (Õpet. 28:23). Kui harjutame end märkama teistes head, ajendab meie süda neid kiitma. Olgem helded siira kiitusega, mõistes, et ”sõna õigel ajal — küll see on hea” (Õpet. 15:23).