Kui oleme tugeva usuga, siis isegi juhul, kui peaksime surema, oleme ikkagi tema pühendunud teenijad, kel on ülestõusmislootus. Tõepoolest, „kas me siis elame või sureme, oleme Issanda [„Jehoova”, UM] omad” (Roomlastele 14:8). Hoidkem seda lohutavat mõtet oma südames, usaldades Jumala Sõna ja uskudes heasse sõnumisse.

Kui tugev on sinu usk?

„Teie püsite usus.” (2. KORINTLASTELE 1:24)

1., 2. Miks meil peab usku olema ja kuidas võib see tugevamaks muutuda?

JEHOOVA teenijad teavad, et neil peab olema usku. Tegelikult „ilma usuta on võimatu olla meelepärane” Jumalale (Heebrealastele 11:6). Seepärast me palumegi targalt püha vaimu ja usku, mis on osa selle vaimu ihaldusväärsest viljast (Luuka 11:13; Galaatlastele 5:22, 23, UM). Seda omadust aitab tugevdada ka see, kui püüame jäljendada kaasusklike usku (2. Timoteosele 1:5; Heebrealastele 13:7).

² Meie usk saab tugevamaks, kui püüame järjekindlalt elada nõnda, nagu Jumala Sõna kõigile kristlastele näitab. Usk kasvab, kui lugeda iga päev Piiblit ning uurida seda hoolsalt väljaannete abil, mis on antud ’ustava majapidaja’ vahendusel (Luuka 12:42–44; Joosua 1:7, 8). Meid julgustab üksteise usk, mida näeme, kui käime korrapäraselt kristlikel koosolekutel, kokkutulekutel ja konventidel (Roomlastele 1:11, 12; Heebrealastele 10:24, 25). Meie usk tugevneb ka kuulutustööd tehes (Laul 145:10–13; Roomlastele 10:11–15).

3. Millist abi me saame armastavatelt kristlikelt kogudusevanematelt seoses usuga?

³ Armastavad kristlikud kogudusevanemad aitavad meil usku üles ehitada, pakkudes Pühakirjal põhinevat nõu ja julgustust. Neil on samasugune meelsus nagu apostel Paulusel, kes ütles korintlastele: „Me oleme teie rõõmu kaastegelased; sest teie püsite usus” (2. Korintlastele 1:23, 24). Ühes teises tõlkes öeldakse: „Me töötame koos teiega, et teid rõõmustada, sest teie usk on tugev” (Contemporary English Version). Õiged peavad usust elama. Loomulikult ei saa keegi teine meie eest usku ilmutada ega lojaalselt laitmatust säilitada. Selles mõttes peab ’igaüks kandma oma koormat’ (Galaatlastele 3:11; 6:5).

4. Kuidas võivad Pühakirja jutustused Jumala ustavatest teenijatest meie usku tugevdada?

⁴ Pühakiri on täis näiteid usuinimestest. Me oleme küll ehk hästi tuttavad nende paljude silmapaistvate tegudega, ent mida öelda usu kohta, mida nad ilmutasid päevast päeva, võib-olla kogu oma pika elu jooksul? Kui mõtiskleme nüüd, kuidas nad ilmutasid seda omadust tingimustes, mis sarnanevad meie omadega, aitab see meil enda usku tugevdada.

Usk annab meile julgust

5. Milline Pühakirjal põhinev tõend on olemas selle kohta, et usk annab meile jõudu Jumala sõna julgelt kuulutada?

⁵ Usk annab meile jõudu kuulutada Jumala sõna julgelt. Eenok ennustas julgelt Jumala kohtuotsuse täitumist. „Vaata,” ütles ta, „Issand tuleb oma pühade kümnetuhandetega pidama kohut kõigile ja nuhtlema kõiki jumalatuid kõigi nende jumalakartmatute tegude eest, mis nad jumalatuses on teinud, ja kõigi kõvade sõnade eest, mis jumalatud patused tema vastu on rääkinud!” (Juuda 14, 15.) Selliseid sõnu kuuldes tahtsid Eenoki jumalakartmatud vaenlased teda kindlasti tappa. Ent ta rääkis kartmatult usus. Laskmata tal arvatavasti surmapiinu kannatada, „võttis [Jumal] tema ära”, suigutades ta surmaunne (1. Moosese 5:24; Heebrealastele 11:5). Meie ei koge selliseid imesid, kuid Jehoova vastab meie palvetele nii, et võime kuulutada tema sõna usu ja julgusega (Apostlite teod 4:24–31).

6. Kuidas aitasid Jumala antud usk ja julgus Noad?

⁶ Usus ehitas Noa „laeva oma perekonna päästmiseks” (Heebrealastele 11:7; 1. Moosese 6:13–22). Noa oli ka „õigusekuulutaja”, kes kuulutas oma kaasaegsetele julgelt Jumala hoiatust (2. Peetruse 2:5). Inimesed ilmselt irvitasid, kui Noa rääkis tulevasest veeuputusest, nagu ka nüüd mõned pilkavad, kui meie toome Pühakirjal põhinevaid tõendeid selle kohta, et praegune asjade süsteem peagi hävib (2. Peetruse 3:3–12). Ent nagu Eenok ja Noa, nii võime meiegi seda sõnumit edasi rääkida, sest Jumal annab meile usku ja julgust.

Usk teeb meid kannatlikuks

7. Kuidas ilmutasid Aabraham ja teised usku ning kannatlikkust?

⁷ Me vajame usku ja kannatlikkust, eriti veel kui ootame praeguse kurja süsteemi lõppu. Nende seas, „kes usu ja pika meele tõttu pärivad selle, mis on tõotatud”, on jumalakartlik patriarh Aabraham (Heebrealastele 6:11, 12). Usus jättis ta maha Uuri linna koos kõigi selle eelistega ja sai muulaseks võõral maal, mille Jumal oli tõotanud talle anda. Iisak ja Jaakob pärisid sama tõotuse.