pakkuda midagi samaväärset!” (Laul 84:12.)

18. Kuidas me võime Jumala sõnasse jääda ja kristlastena vastu pidada?

¹⁸ Niisiis on selge, et seni kuni me kõik – nii noored kui ka vanad – jääme Jumala sõnasse ja peame vastu Kristuse jüngritena, püsib Jumala sõna ka meis. Pangem siis tähele, et meie piltliku südame pinnas ei muutuks kunagi kõvaks, õhukeseks või umbrohtu kasvanuks, vaid et see oleks pehme ja sügav. Nii suudame Jumala sõnasse täielikult süveneda ja ’kanda vilja vastupidavusega’ (Luuka 8:15, UM).

’Olgu teil armastus isekeskis’

„Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!” (JOHANNESE 13:35)

1. Millist omadust rõhutas Jeesus veidi aega enne oma surma?

„LAPSUKESED” (Johannese 13:33). Selle õrna väljendiga pöördus Jeesus õhtul enne oma surma apostlite poole. Evangeeliumite järgi oli see esimene kord, kui Jeesus neid niisuguse kaastundliku ütlusega kõnetas. Sel erilisel õhtul tahtis ta aga seda südamlikku väljendit kasutada, et anda oma järelkäijatele mõista, kui sügavalt ta neid armastab. Õigupoolest mainis Jeesus sel õhtul armastust umbes 30 korda. Miks rõhutas ta seda omadust nii tugevalt?

2. Miks on armastuse ilmutamine kristlaste jaoks nii tähtis?

² Jeesus selgitas, miks on armastus nii tähtis. Ta ütles: „Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!” (Johannese 13:35; 15:12, 17). Kristuse järgimine on tihedalt seotud vennaarmastuse ilmutamisega. Tõelisi kristlasi ei tunta ära mingi erilise vormiriietuse või teatud tavatute kommete järgi, vaid südamlikust ja hellast armastusest, mida nad üksteise vastu ilmutavad. Selline silmapaistev armastus on teine kolmest Kristuse jüngrile esitatavast põhinõudest, mida mainiti eelmise artikli algul. Mis aitab meil seda nõuet jätkuvalt täita?

’Kasvage veel täiuslikumaks’

3. Millele manitses apostel Paulus seoses armastusega?

³ See silmapaistev armastus oli ilmne esimesel sajandil Kristuse järelkäijate seas ning on seda ka tänapäeval tema tõeliste jüngrite hulgas. Apostel Paulus kirjutas esimesel sajandil elanud kristlastele: „Vennalikust armastusest ei ole vaja teile kirjutada, sest teid endid on Jumal õpetanud armastama üksteist; sest te teete seda ka kõigile vendadele.” Siiski innustas Paulus vendi ’kasvama veel täiuslikumaks’ (1. Tessalooniklastele 3:12; 4:9, 10). Meiegi peaksime Pauluse manitsuse südamesse võtma ja püüdma üksteise vastu „veel täiuslikumalt” armastust ilmutada.

4. Kellele me peaksime eriliselt tähelepanu pöörama vastavalt Pauluse ja Jeesuse sõnadele?

⁴ Samas inspireeritud kirjas julgustas Paulus oma kaasusklikke ’rääkima lohutavalt masendunud hingedega ja toetama nõrku’ (1. Tessalooniklastele 5:14, UM). Ühel teisel korral tuletas ta kristlastele meelde, et need, ’kes on tugevad, peavad kandma jõuetute nõrkusi’ (Roomlastele 15:1). Jeesus andis samuti nõrkade abistamiseks juhiseid. Kui ta oli ennustanud, et arreteerimisööl Peetrus ta salgab, ütles ta viimasele: „Kui sa pärast pöördud, siis kinnita oma vendi!” Miks? Sest nemadki pidid Jeesuse maha jätma ning seetõttu abi vajama (Luuka 22:32; Johannese 21:15–17). Seega ergutab Jumala Sõna meid armastama ka neid, kes on vaimselt nõrgaks jäänud ja kaotanud kontakti kristliku kogudusega (Heebrealastele 12:12). Miks me peaksime neid armastama? Jeesuse kaks ilmekat näidet vastavad sellele.

Kadunud lammas ja kadunud münt

5., 6. a) Millised kaks lühikest näidet Jeesus jutustas? b) Mis ilmneb nendest näidetest Jehoova kohta?

⁵ Jeesus rääkis kaks lühikest näidet, et õpetada oma kuulajatele, kuidas Jehoova eksiteele sattunutesse suhtub. Üks näide oli karjasest. Jeesus ütles: „Kes teie seast, kui tal on sada lammast ja ühe neist kaotab, ei jäta need üheksakümmend üheksa kõrbe ega lähe kadunule järele, kuni ta tema leiab? Ja kui ta on leidnud, võtab ta rõõmuga tema oma õlgadele, ja kui ta koju tuleb, ta kutsub kokku sõbrad ja naabrid ning ütleb neile: rõõmutsege ühes minuga, sest ma leidsin oma lamba, kes oli kadunud! Ma ütlen teile, nõnda on taevas ühest patusest, kes meelt parandab, rohkem rõõmu kui üheksakümne üheksast õigest, kes meeleparandust ei vaja!” (Luuka 15:4–7).

⁶ Teine näide oli ühest naisest. Jeesus ütles: „Kui ühel naisel on kümme drahmiraha ja ta kaotab ühe drahmi, eks ta süüta küünla [„lambi”, EP 97] ja pühi koda ja otsi hoolega, kuni ta selle leiab? Ja kui ta selle on leidnud, siis ta kutsub kokku sõbrad ja naabrid ja ütleb: rõõmutsege ühes minuga, sest ma olen leidnud drahmiraha, mille ma kaotasin! Nõnda, ütlen ma teile, tõuseb rõõm Jumala inglite keskel ühest patusest, kes meelt parandab!” (Luuka 15:8–10).

7. Millised kaks õppetundi me saame kaotatud lamba ja kaotatud mündi näidetest?

⁷ Mida me võime neist lühikestest näidetest õppida? Need näitavad 1) mida me peaksime tundma nende vastu, kes on nõrgaks jäänud, ja 2) mida me peaksime nende aitamiseks tegema. Arutlegem nende mõtete üle.

Kadunud, kuid väärtuslik

8. a) Kuidas karjane ja naine kaotusele reageerisid? b) Mida näitab nende reaktsioon selle kohta, kuidas nad kaotatud objekti suhtusid?

⁸ Mõlemas näites kadus midagi ära, kuid pane tähele omanike reaktsiooni. Karjane ei öelnud: „Mis mul sest ühest lambast, 99 lammast on ju veel alles. Ma saan ilma temata hakkama.” Naine ei öelnud: „Mis selle ühe mündi pärast muretseda? Olen rahul üheksa mündiga, mis mul veel alles on.” Karjane hoopis otsis kadunud lammast nii, nagu oleks see tal ainus olnud. Ja naine tundis ühe mündi kaotuse puhul, justkui poleks tal enam ühtki münti. Mõlemal juhul säilitas