kokkuvajuvast leekides majast asju välja tuua? Kas poleks selle asemel palju tähtsam päästa elusid – enda, oma pereliikmete ja teiste inimeste elusid, kes seal hoones viibivad? Praegune kuri süsteem liigub kiiresti hävingu suunas ning kaalul on inimeste elud. Seda mõistes me seame kindlasti vaimsed asjad esikohale ja keskendume innukalt elupäästvale Kuningriigi kuulutustööle (1. Timoteosele 4:16).

Meil on vaja püsida „määrdumatutena”

13. Millised me peaksime Jehoova päeva saabudes olema?

¹³ Rõhutades, kui tähtis on oodata õige hoiakuga, ütleb Peetrus: „Mu armsad, seda oodates püüdke, et [Jumal] teid leiaks veatuina [„määrdumatutena”, UT] ja laitmatuina rahus” (2. Peetruse 3:14). Lisaks manitsusele, et meie elu peab olema püha ja et meil tuleb teha Jumalale andumuse tegusid, rõhutab Peetrus, kui tähtis on see, et Jehoova leiaks meid lõpuks Jeesuse kallihinnalise verega puhastatuna (Ilmutuse 7:9, 14). Selleks on vaja uskuda Jeesuse ohvrisse ning saada Jehoova pühendunud ja ristitud teenijaks.

14. Mida tähendab püsida „määrdumatutena”?

¹⁴ Peetrus innustab meid tegema oma parima, et meid leitaks „määrdumatutena”. Kas me hoiame oma kristliku käitumise „riided” ja isiksuse puhtad ega lase neid maailmal määrida? Kui märkame oma riietel plekki, püüame selle kohe eemaldada. Eriti hoolikalt hakkame puhastama siis, kui tegu on meie lemmikrõivaga. Kas tunneme samamoodi, kui meie kristlikud „riided” on määrdunud mõne meie isiksusevea või halva käitumise tõttu?

15. a) Miks pidid iisraellased oma kuue hõlmadele tutid tegema? b) Miks Jehoova teenijad tänapäeval teistest inimestest erinevad?

¹⁵ Iisraellased pidid tegema „tutid oma kuue hõlmadele” ja panema „hõlmatuttide külge purpursinise nööri”. Miks? Et nad mäletaksid Jehoova käske, kuuletuksid neile ja oleksid „pühad oma Jumala ees” (4. Moosese 15:38–40). Jehoova teenijatena me erineme tänapäeva maailmast, sest järgime Jumala seadusi ja põhimõtteid. Näiteks me püsime moraalselt puhtana, austame vere pühadust ja hoidume igasugusest ebajumalateenistusest (Apostlite teod 15:28, 29). Paljud suhtuvad meisse austusega, kuna hoiame endid rüvetamata (Jakoobuse 1:27).

Meil on vaja olla „laitmatud”

16. Mida tähendab see, et hoiame endid „laitmatuina”?

¹⁶ Peetrus ütleb veel, et meid peab leitama „laitmatuina”. Kuidas on see võimalik? Määrdunud kohta on tavaliselt kerge puhastada, kuid laitmatuse puudumine viitab millelegi palju tõsisemale – seesmisele rikutusele. Apostel Paulus manitses Filipis elavaid kaaskristlasi: „Tehke kõik nurisemata ja kaksipidi mõtlemata, et te oleksite laitmatud ja puhtad, veatud Jumala lapsed keset tigedat ja pöörast sugupõlve, kelle seas teie paistate otsekui taevatähed maailmas” (Filiplastele 2:14, 15). Kui järgime seda nõuannet, siis hoidume nurisemisest ja vaidlemisest ning teenime Jumalat puhaste motiividega. Armastus Jehoova ja ligimeste vastu ajendab meid „kuningriigi evangeeliumi” kuulutama (Matteuse 22:35–40; 24:14). Me kuulutame head sõnumit aina edasi, hoolimata sellest, et suurem osa inimestest ei saa aru, miks me kasutame vabatahtlikult oma aega selleks, et aidata teistel Jumalat ja tema Sõna Piiblit tundma õppida.

17. Mis peaks olema meie motiiv, kui püüdleme kristlikus koguduses suuremate eesõiguste poole?

¹⁷ Kui me tahame, et meid leitaks „laitmatuina”, siis peaksime uurima kõigis valdkondades oma motiive. Me oleme loobunud tegutsemast isekatel põhjustel, nagu on üldiselt tavaks, ning me ei pinguta näiteks rikkuse või mõjujõu saavutamise nimel. Kui pürgime kristlikus koguduses suuremate eesõiguste poole, siis jäägu meie ajendid puhtaks ja olgu meie liikumapanevaks jõuks alati armastus Jehoova ja kaasinimeste vastu. Kosutav on näha vaimseid mehi, kes rõõmuga ’püüavad koguduse ülevaataja ametisse’ ja kel on alandlik soov teenida Jehoovat ja kaasusklikke (1. Timoteosele 3:1; 2. Korintlastele 1:24). Tõepoolest, need, kes on tunnistatud kõlblikuks teenima kogudusevanematena, hoiavad „Jumala karja ... vabast tahtest ..., mitte alatu kasu tõttu, vaid innust, mitte isandaina valitsedes kogudusi kui liisuosi, vaid olles karjale eeskujuks” (1. Peetruse 5:1–4).

Meil on vaja olla „rahus”

18. Milliste omaduste poolest on Jehoova tunnistajad tuntud?

¹⁸ Peetrus ütleb meile veel, et meid leitaks „rahus”. Et elada selle nõude kohaselt, tuleb meil olla rahus Jehoova ja ligimesega. Peetrus rõhutab, kui tähtis on ’südamlik armastus üksteise vastu’ ja kui tähtis on hoida rahu kaaskristlastega (1. Peetruse 2:17; 3:10, 11; 4:8; 2. Peetruse 1:5–7). Et hoida rahu, peab meil olema armastus isekeskis (Johannese 13:34, 35; Efeslastele 4:1, 2). Meie armastus ja rahu on eriti hästi nähtavad rahvusvahelistel konventidel. Aastal 1999 Costa Ricas toimunud konvendil oli üks lennujaamas kaubitseja ärritunud selle pärast, et kohalikud Jehoova tunnistajad tulid saabuvaid delegaate tervitama ja ummistasid seejuures kogemata ligipääsu tema ärile. Teisel päeval ta aga märkas, missuguse armastuse ja rahuga tervitasid kohalikud tunnistajad delegaate, ehkki nad isiklikult neid ei tundnud. Viimasel päeval see kaubitseja ühines tervitajatega ja palus, et temaga hakataks Piiblit uurima.

19. Miks on väga tähtis hoida rahu kaasusklikega?

¹⁹ Sellest, kui siiralt me taotleme rahu oma vaimsete õdede ja vendadega, sõltub, kui innukalt me ootame Jehoova päeva ja tema tõotatud uut maailma (Laul 37:11; 2. Peetruse 3:13). Oletagem, et meil on raske hoida rahulikke suhteid mõne kaasusklikuga. Kas me suudame endid kujutleda koos temaga rahumeelselt paradiisis elamas? Kui tunneme, et vennal on midagi meie vastu, siis peaksime otsekohe suhted korda seadma (Matteuse 5:23, 24). See on väga tähtis, kui tahame, et meil oleks rahu Jehoovaga (Laul 35:27; 1. Johannese 4:20).

20. Millest peaks olema näha, et ootame Jehoovat?

²⁰ Kas me isiklikult ’ootame ja igatseme Jumala päeva tulekut’? Meie südamesttulev soov näha kurjuse lõppu ilmneb sel viisil, et jääme selles ebamoraalses maailmas pühaks. Seda, et igatseme väga Jehoova päeva saabumist ja elu Kuningriigi valitsuse all, näitavad ka Jumalale andumuse teod. Ja meie ootust elada rahumeelses uues maailmas väljendab see, kui pingutame, et praegu oma kaaskummardajatega rahus elada. Sedasi me näitame, et ’ootame ja igatseme Jumala päeva tulekut’.

Kuidas me peaksime Jehoova päeva lähenedes inimestesse suhtuma?

„Issand ei viivita tõotust täitmast, ... vaid tema on pika meelega teie vastu; sest ta ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik tuleksid meeleparandusele!” (2. PEETRUSE 3:9)

1., 2. a) Kuidas Jehoova tänapäeval inimestesse suhtub? b) Mida me võime endalt küsida?

JEHOOVA teenijatele on antud volitus teha „jüngriteks kõik rahvad” (Matteuse 28:19). Seda ülesannet täites ja „Jehoova suurt päeva” oodates tuleb meil suhtuda inimestesse nii nagu Jumal (Sefanja 1:14). Kuidas ta inimestesse suhtub? Apostel Peetrus ütleb: „Issand ei viivita tõotust täitmast, nõnda nagu mõned peavad seda viivituseks, vaid tema on pika meelega teie vastu; sest ta ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik tuleksid meeleparandusele!” (2. Peetruse 3:9). Jumal suhtub kõigisse inimestesse kui võimalikesse kahetsejatesse. Ta „tahab, et kõik inimesed õndsaks saaksid ja tõe tunnetusele tuleksid” (1. Timoteosele 2:4). Jehooval on lausa hea meel, kui mõni ’õel pöördub oma teelt ja elab’! (Hesekiel 33:11.)

² Kas meie suhtume inimestesse nii nagu Jehoova? Kas me peame temasarnaselt igast rassist ja rahvusest inimesi võimalikeks lammasteks „tema karjamaa karjas”? (Laul 100:3; Apostlite teod 10:34, 35.) Vaadelgem kahte näidet, millest ilmneb, kui tähtis on olla samasuguse hoiakuga nagu Jumal. Mõlema juhtumi puhul oli häving ähvardavalt ligidal ning Jehoova teenijatele anti sellest varem teada. Need näited on eriti tähendusrikkad meile, kes me ootame Jehoova suurt päeva.