Üheksas peatükk

Ülestõusmislootuse jõud

1. Mis saaks surnutest, kui ei oleks ülestõusmislootust?

KAS surm on sinult röövinud mõne lähedase inimese? Ülestõusmiseta poleks mingit lootust teda taas näha. Ta jääkski seisundisse, mida Piibel kirjeldab järgmiselt: ”Surnud ei tea enam midagi . . . surmavallas, kuhu sa lähed, ei ole tööd ega toimetust, tunnetust ega tarkust!” (Koguja 9:5, 10).

2. Millise imelise lootuse annab ülestõusmine?

² Ülestõusmise kaudu võimaldab Jehoova hiigelhulgal inimestel, kes on surnud, jälle elavaks saada ja koguni igavesti elada. See tähendab, et ka sinul võib olla suurepärane lootus kohtuda Jumala uues maailmas taas oma armastatud omastega, kes on surmaunne suikunud (Markuse 5:35, 41, 42; Apostlite teod 9:36—41).

3. a) Kuidas on ülestõusmine Jehoova eesmärgi täideviimisel tähtsaks osutunud? b) Millal eriti võib ülestõusmislootus meile jõudu anda?

³ Ülestõusmislootuse tõttu ei pea me surma ees halvavat hirmu tundma. Jehoova võib, ilma et tema ustavad teenijad püsivat kahju kannataksid, lubada Saatanal äärmuseni minna, kui see püüab tõestada oma õelat süüdistust: ”Mees annab kõik, mis tal on, oma hinge eest!” (Iiob 2:4). Jeesus jäi kuni surmani Jumalale ustavaks ning seepärast äratas Jumal ta üles taevaseks eluks. Nõnda sai Jeesus esitada Isa taevase trooni ees oma täiusliku inimohvri väärtuse, avades sellega meile võimaluse saada elu. Ülestõusmise kaudu ühendatakse ”pisukese karjukese” liikmed kui Kristuse kaaspärijad temaga taevases Kuningriigis (Luuka 12:32). Ülejäänutel on lootus, et nad äratatakse üles igavese elu väljavaatega paradiislikul maal (Laul 37:11, 29). Kõigile kristlastele annab ülestõusmislootus ”üliväga suure väe” katsumustes, mis neid surmaga silmitsi viivad (2. Korintlastele 4:7).

Miks on see kristliku usu põhialuseid

4. a) Miks võib öelda, et ülestõusmine on ”algõpetus”? b) Mida ülestõusmine maailma jaoks üldiselt tähendab?

⁴ Kirjakohas Heebrealastele 6:1, 2 öeldakse, et ülestõusmine on ”algõpetus”. See on üks usu põhialuseid, ilma milleta meist ei saaks kunagi küpseid kristlasi (1. Korintlastele 15:16—19). Maailma mõtteviisile on Piibli ülestõusmisõpetus üldiselt võõras. Üha enam on inimesi, kellel pole usku ja kes peavad vaid praegust elu tõeliseks. Seetõttu on nende elus peamisel kohal lõbustused. Paljud teised, kes pooldavad traditsioonilisi religioone — kas mõnda ristiusu voolu või muud usundit —, usuvad inimhinge surematust. See tõekspidamine ei sobi aga kokku Piibli ülestõusmisõpetusega, sest kui hing oleks surematu, oleks ülestõusmine tarbetu. Püüd neid kahte käsitlust omavahel sobitada ajab pigem segadusse, kui sisendab lootust. Kuidas me võime aidata siiraid inimesi, kes tahavad teada tõde?

5. a) Mida peab inimene teadma, enne kui ta võib mõista ülestõusmislootuse väärtust? b) Milliseid kirjakohti sa kasutaksid, et selgitada, mis on hing ja milline on surnute olukord? c) Mida teha siis, kui inimene kasutab piiblitõlget, mis paistab tõde varjutavat?

⁵ Enne kui inimesed võivad mõista ülestõusmislootuse väärtust, peavad nad õigesti aru saama sellest, mis on hing ja milline on surnute olukord. Tihti piisab tõenäljas inimesele vaid mõnest kirjakohast, et need küsimused selgeks teha (1. Moosese 2:7; Laul 146:3, 4; Hesekiel 18:4). Kuid mõned nüüdisaegsed piiblitõlked ja vabas sõnastuses Piiblid varjutavad tõde hinge kohta. Seega on ehk vaja näidata huvilisele, kuidas neid väljendeid on kasutatud Piibli algkeeltes.

6. Kuidas sa võiksid aidata inimesel mõista, mis on hing?

⁶ Pühakirja Uue Maailma Tõlge (New World Translation) on selles eriti suureks abiks, kuna selles on heebrea sõna neʹfeš ja sellele vastav kreeka sõna psy·kheʹ tõlgitud järjekindlalt vastega ”hing”. Selle piiblitõlke lisas on loetletud hulk tekste, kus need sõnad esinevad. Paljud teised, sealhulgas eestikeelsed piiblitõlked, kasutavad nende algkeelsete sõnade tõlkimiseks mitut vastet, nagu ”hing”, ”hingeline”, ”olend”, ”inimene” ja ”elu”. ”Minu neʹfeš” on mõnikord tõlgitud sõnaga ”mina” ja ”sinu neʹfeš” sõnaga ”sina”. Uurides hoolikalt, kuidas ”hinge” märgistavat heebrea ja kreeka sõna Piiblis kasutatakse, võib siiras piibliõpilane mõista, et need viitavad nii inimestele kui loomadele. Ent mitte kunagi ei anna need edasi mõtet, et on olemas hing, mida ei saa näha ega katsuda ning mis surma korral kehast lahkub ja jätkab teadlikku olemasolu kuskil mujal.

7. Kuidas sa selgitaksid Piibli põhjal, milline on surnute olukord šeolis, hadeses ja gehennas?

⁷ Sama järjekindel on Uue Maailma Tõlge, translitereerides heebreakeelse sõna še’olʹ ning kreekakeelsed sõnad haiʹdes ja geʹen·na sõnadega ”šeol”, ”hades” ja ”gehenna”. Šeol ja hades on samatähenduslikud mõisted ning eestikeelsetes Piiblites on need sageli tõlgitud vastega ”surmavald”a (Laul 16:10; Apostlite teod 2:27). Piibel näitab selgelt, et nii šeol kui hades tähendavad inimkonna üldist hauda ja on seotud surmaga, mitte eluga (Laul 89:49; Ilmutuse 20:13). Samuti näitab Piibel, et ülestõusmise kaudu võidakse sealt tagasi tulla (Iiob 14:13; Apostlite teod 2:31). Vastupidi sellele pole neil, kes lähevad gehennasseb, mingit elulootust ja Piiblis ei ole kuskil öeldud, et hing on gehennas teadvuse juures (Matteuse 10:28).

8. Kuidas võib inimese hoiakut ja tegusid mõjutada see, kui ta ülestõusmisest õigesti aru saab?

⁸ Kui need küsimused on selgeks tehtud, saab aidata inimesel mõista, mida võib ülestõusmine tema jaoks tähendada. Jehoova armastus, mis ülestõusmislootuses väljendub, võib tekitada temas tänutunde. Kui keegi on lähedase inimese kaotanud, võib tema leina nüüd leevendada rõõmus jällenägemisootus Jumala uues maailmas. Kõige selle mõistmine on võti taipamaks ka Kristuse surma tähendust. Esimese sajandi kristlased mõistsid, et Jeesus Kristuse ülestõusmine on üks kristliku usu põhialuseid, kuna selle kaudu on võimalik ka teiste ülesäratamine. Nad kuulutasid Jeesuse ülestõusmist ja sellest tulenevat lootust innukalt kõigile. Samuti need, kes tänapäeval ülestõusmislootuse eest tänulikud on, tahavad seda kallihinnalist tõde teistele jagada (Apostlite teod 5:30—32; 10:42, 43).

’Surmavalla võtme’ kasutamine

9. Kuidas kasutab Jeesus kõigepealt ”surma ja surmavalla võtmeid”?

⁹ Kõik need, kellel on lootus valitseda koos Kristusega tema taevases Kuningriigis, peavad lõpuks surema. Kuid neil on meeles tema kinnitus: ”Ma olin surnud, ja vaata, ma olen elav ajastute ajastuteni, ja minu käes on surma ja surmavalla [kr haiʹdes] võtmed!” (Ilmutuse 1:18). Mida Jeesus silmas pidas? Ta juhtis tähelepanu omaenda kogemusele. Ka tema oli surnud, ent Jumal ei jätnud teda surmavalda. Kolmandal päeval äratas Jehoova isiklikult ta üles vaimolendina ning andis talle surematuse (Apostlite teod 2:32, 33; 10:40). Lisaks andis Jumal tema kätte ”surma ja surmavalla võtmed”, et ta võiks vabastada ka teised inimkonna üldisest hauast ning Aadama patu tagajärgedest. Et need võtmed on Jeesuse käes, saab ta oma ustavad järelkäijad surnuist üles äratada. Kõigepealt äratab ta üles oma koguduse vaimuga võitud liikmed ning annab neile surematuse taevas — kallihinnalise anni, mille Isa on tallegi andnud (Roomlastele 6:5; Filiplastele 3:20, 21).

10. Millal toimub ustavate võitud kristlaste ülestõusmine?

¹⁰ Millal taevane ülestõusmine ustavatele võitud kristlastele osaks saab? Piibel näitab, et see on juba alanud. Apostel Paulus selgitas, et nad äratatakse üles Kristuse ”juuresoleku ajal”, mis algas aastal 1914 (1. Korintlastele 15:23, UM). Need ustavad võitud kristlased, kes lõpetavad maise teekonna praegu, tema juuresoleku ajal, ei pea jääma surmaunne oma Issanda tagasitulekut ootama. Kohe, kui nad surevad, äratatakse nad ellu vaimolenditena, olles muudetud ”äkitselt ühe silmapilguga”. Nad on õnnelikud, sest head teod, mis nad on teinud, ”lähevad nendega ühes” (1. Korintlastele 15:51, 52; Ilmutuse 14:13).

11. Milline ülestõusmine leiab aset inimkonna jaoks üldiselt ja millal see algab?

¹¹ Kuningriigi pärijate taevane ülestõusmine ei ole ainus ülestõusmine. Tõsiasi, et Ilmutuse 20:6 nimetab seda ”esimeseks ülestõusmiseks”, osutab sellele, et järgnema peab veel üks ülestõusmine. Neil, kes sellest hilisemast ülestõusmisest osa saavad, on rõõmuküllane väljavaade elada igavesti paradiislikul maal. Millal see ülestõusmine aset leiab? Ilmutusraamat näitab, et see toimub pärast seda, kui on hävitatud ”maa ja taevas” — praegune maailmakorraldus oma valitsusvõimudega. Selle häving on juba väga lähedal. Pärast seda algab Jumala määratud ajal maine ülestõusmine (Ilmutuse 20:11, 12).

12. Kes kuuluvad nende ustavate inimeste hulka, kes äratatakse üles maiseks eluks, ja miks on seda vaimustav teada?

¹² Kes äratatakse üles maiseks eluks? Nende hulgas on Jehoova ustavad teenijad kõige varasematest aegadest peale — mehed ja naised, kes oma tugeva usu pärast ülestõusmisse ei ”võtnud vastu vabastamist”. Teisisõnu, nad ei teinud oma laitmatuses Jumala ees mingit kompromissi, et pääseda vägivaldsest enneaegsest surmast. Kui tore on nendega isiklikult tuttavaks saada ja neilt endilt kuulda Piiblis vaid lühidalt mainitud sündmuste üksikasju! Teiste seas äratatakse maisesse ellu esimene ustav Jehoova tunnistaja Aabel; Eenok ja Noa, kes enne veeuputust kartmatult Jumala hoiatussõnumit kuulutasid; Aabraham ja Saara, kes võõrustasid ingleid; Mooses, kelle kaudu Siinai mäel Seadus anti; vaprad prohvetid, näiteks Jeremija, kes aastal 607 e.m.a Jeruusalemma hävingut nägi; ka Ristija Johannes, kes kuulis, kuidas Jumal ise Jeesuse oma Pojaks tunnistas. Samuti äratatakse ellu suur hulk lojaalseid mehi ja naisi, kes surevad selle kurja maailmaajastu viimseil päevil (Heebrealastele 11:4—38; Matteuse 11:11).

13., 14. a) Mis saab surmavallast ja seal olevatest surnutest? b) Kes äratatakse üles ja mispärast?

¹³ Lisaks Jumala ustavatele teenijatele äratatakse aja jooksul üles ka teised inimesed, nii et inimkonna üldisesse hauda ei jää ainsatki surnut. Haud saab täiesti tühjaks tänu sellele, et Jeesus kasutab ’surmavalla võtit’ kõigi inimeste heaks. See tõsiasi ilmneb nägemusest, milles apostel Johannes nägi, et surmavald ”heideti tulejärve” (Ilmutuse 20:14). Mida see tähendab? Seda, et inimkonna üldine haud hävitatakse jäägitult. Olles surnutest täiesti tühjaks tehtud, lakkab see olemast, sest lisaks kõigile ustavatele Jehoova kummardajatele toob Jeesus halastavalt surnuist tagasi isegi ülekohtused inimesed. Jumala Sõna tõotab: ”Tuleb õigete ja ülekohtuste ülestõusmine” (Apostlite teod 24:15).

¹⁴ Mitte kedagi neist ülekohtustest ei äratata üles selleks, et nad taas surma mõista. Jumala Kuningriigile alluvas õiglases maises ühiskonnas aidatakse neil oma elu Jehoova normidega kooskõlla viia. Nägemuses avati ”eluraamat”. Järelikult on neil võimalik oma nimed sellesse kirja saada. Neile ’igaühele mõistetakse kohut nende tegude järgi’, mida nad teevad pärast ülestõusmist (Ilmutuse 20:12, 13). Nii et kui lõpptulemust silmas pidada, võib nende ülestõusmine osutuda ”elu ülestõusmiseks” ega ole vältimatult ”hukkamõistmise ülestõusmine” (Johannese 5:28, 29).

15. a) Keda ei äratata üles? b) Kuidas peaks meie elu mõjutama see, et teame tõde ülestõusmise kohta?

¹⁵ Siiski ei äratata üles kõiki, kes kunagi on elanud ja surnud. Mõned on teinud andestamatuid patte. Need inimesed pole mitte inimkonna üldises hauas, vaid gehennas, mis tähendab nende jäädavat hävingut. Sama lugu on nendega, kes hukatakse peagi puhkevas ”suures viletsuses” (Matteuse 12:31, 32; 23:33; 24:21, 22; 25:41, 46; 2. Tessalooniklastele 1:6—9). Niisiis, kuigi kõigi surmavallas olijate vabastamisel ilmutab Jehoova erakordset halastust, ei anna ülestõusmislootus meile mingit alust oma praegusesse eluviisi ükskõikselt suhtuda. Ülestõusmine pole võimalik neile, kes tahtlikult mässavad Jehoova suveräänsuse vastu. Selle teadmine peaks ajendama meid elama kooskõlas Jumala tahtega, et väljendada oma sügavat tänu Jumala ärateenimata lahkuse eest.

Ülestõusmislootus annab jõudu

16. Kuidas võib ülestõusmislootusest palju jõudu ammutada?

¹⁶ Need, kes on veendunud, et ülestõusmine leiab aset, võivad sellest lootusest palju jõudu ammutada. Kui meie praegune elu läheneb lõpule, teame, et vaatamata ükskõik millistele ravimenetlustele ei saa me surma lõputult edasi lükata (Koguja 8:8). Kui oleme lojaalselt teeninud Jehoovat koos tema organisatsiooniga, võime täieliku kindlustundega tulevikku vaadata. Me teame, et Jumala määratud ajal äratatakse meid üles ning me saame jälle elada. Ja kui suurepärane elu siis on! See on ”tõeline elu”, nagu apostel Paulus seda nimetas (1. Timoteosele 6:19; Heebrealastele 6:10—12).

17. Mis aitab meil Jehoova ees laitmatuks jääda?

¹⁷ Mitte pelgalt ülestõusmisõpetuse, vaid ka selle Allika tundmine aitab meil usus kindlad olla. Nii võime jääda Jumalale lojaalseks isegi siis, kui meid ähvardab surm vägivaldsete tagakiusajate käe läbi. Hirm enneaegse surma ees on läbi aegade olnud Saatana meetod inimeste orjuses hoidmiseks. Kuid Jeesusel ei olnud sellist hirmu. Ta jäi Jehoovale ustavaks kuni surmani. Tänu Jeesuse lunastusohvrile võivad ka teised sellest hirmust vabaneda (Heebrealastele 2:14, 15).

18. Mis on aidanud Jehoova teenijatel läbi aegade laitmatuks jääda?

¹⁸ Usk Kristuse ohvrisse ja ülestõusmisesse on läbi aegade aidanud Jehoova teenijatel laitmatuks jääda. Nad on surve all tõestanud, et nad ’ei armasta oma elu’ rohkem kui Jehoovat (Ilmutuse 12:11). Nad peavad targalt kinni kristlikest põhimõtetest ega hülga neid, et oma praegust elu hoida (Luuka 9:24, 25). Nad teavad, et isegi kui nad kaotaksid elu selle tõttu, et nad toetavad lojaalselt Jehoova suveräänsust, tasub ta neile ülestõusmise kaudu. Kas sinul on selline usk? Sa saavutad selle, kui sa tõesti armastad Jehoovat ja mõistad ülestõusmislootuse sügavat tähendust.

[Allmärkused]

Kordamisküsimusi aruteluks

• Miks on inimesel tarvis mõista, mis on hing ja milline on surnute olukord, enne kui ta võib ülestõusmisõpetusest aru saada?

• Kes äratatakse surnuist üles ja millist mõju peaks see teadmine meile avaldama?

• Kuidas ülestõusmislootus meile jõudu annab?

[Pilt lk 84, 85]

Jehoova tõotab, et tuleb õigete ja ülekohtuste ülestõusmine