Jeruusalemm ja Saalomoni tempel
SEDA kutsuti ”ilu täiuseks” ja ”suure kuninga linnaks” (L 48:3; 50:2; Nl 2:15). Jeruusalemm oli Jumala rahva pealinn (L 76:3). Pärast seda, kui Taavet vallutas selle linna jebuuslastelt ja tegi oma pealinnaks, hakati seda nimetama ”Taaveti linnaks” või lihtsalt ”Siioniks” (2Sa 5:7).
Ehkki Jeruusalemm ei asunud strateegiliselt väga tähtsas kohas, sai ta kuulsaks linnaks, kuna selle paiga valis Jumal oma nimele eluasemeks (5Mo 26:2). See oli rahva usu- ja halduskeskus.
Jeruusalemm paikneb Juuda mägismaa keskosas umbes 750 meetri kõrgusel merepinnast. Piibel ütleb, et see linn ”tõuseb kõrgele” ja et jumalakummardajad, kes sinna suundusid, ”läksid üles” (L 48:3; 122:3, 4). Muistset Jeruusalemma ümbritsesid orud: läänes ja lõunas Hinnomi org ning idas Kiidroni org (2Ku 23:10; Jr 31:40). Kiidroni orus olnud Giihoni allikasta ja lõuna pool olnud Rogeli allikast (Een-Rogelist) saadi puhast vett, mis oli iseäranis oluline vaenlase rünnaku ajal (2Sa 17:17).
Skeemil lk 21 on Taaveti linn näidatud punasega. Taaveti ja Saalomoni valitsusajal laienes linn põhja suunas, haarates enda alla ka Templikünka (Ofel) (roheline) ja Morija mäe (sinine) (2Sa 5:7—9; 24:16—25). Sellele kõrgele mäeseljakule ehitas Saalomon suurejoonelise templi. Kujutle, kuidas rahvahulgad voolasid üles ”Jehoova mäele” iga-aastasteks pühadeks! (Sk 8:3.) Nende rännakut hõlbustas teedevõrk, mis on näidatud kaardil lk 17.
Saalomoni tempel, mida kaunistasid kuld ja vääriskivid, oli üks kalleimaid hooneid, mis eales on ehitatud. Eriti tähendusrikas on tõsiasi, et selle ehituskavandi andis Jehoova. Nagu kõrvalolevalt pildilt näha, ümbritsesid templit avarad õued ja haldushooned. Sellised üksikasjad on väärt uurimist! (1Ku 6:1—7:51; 1Aj 28:11—19; He 9:23, 24.)
[Allmärkus]
a Kuningas Hiskija sulges selle allika ja ehitas veejuhtme, suunates vee lääne pool olevasse tiiki (2Aj 32:4, 30).
[Kast lk 21]
Aja jooksul laienes Jeruusalemm nii lääne kui põhja suunas. Juuda kuningad, kes valitsesid pärast Saalomoni, lisasid müüre ja väravaid. Võib-olla annavad arheoloogilised uuringud edaspidi veel teavet mõningate müüriosade täpse paiknemise ja pikkuse kohta. Linn hävitati aastal 607 e.m.a ning seisis laastatuna 70 aastat. Umbes 80 aastat pärast juutide tagasitulekut alustas Nehemja ulatuslikku ülesehitustööd: Jeruusalemma müüride taastamist.
[Joonis/pilt lk 21]
(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)
Jeruusalemm/Saalomoni tempel
TEMPLIALA SAALOMONI AJAL
Templi osad
1. Kõige püham paik
2. Püha paik
3. Eeskoda
4. Boas
5. Jaakin
6. Vaskaltar
7. Vaskmeri
8. Alused
9. Külgkambrid
10. Söögikambrid
11. Siseõu
TEMPLIALA
Morija mägi
Söögikambrid
Alused
Külgkambrid
Kõige Boas
püham Püha paik Eeskoda Vaskaltar Siseõu
paik Jaakin
Alused Vaskmeri
Templiküngas
Väljak?
Veevärav?
TAAVETI LINN
Siioni mägi
Taaveti palee
Allikavärav
Manasse müür?
Hananeli torn
Sajatorn
Lambavärav
Vahtkonnavärav
Ülevaatusevärav
Hobuvärav
KIIDRONI ORG
Madalam müür?
Giihon
Hilisem veetunnel
TYROPOIONI ORG
Sõnnikuvärav (Potikillu värav)
Een-Rogel
Oruvärav
HINNOMI ORG
Nurgavärav
Ahjutorn
Lai müür
Efraimi värav
Väljak
Vanavärav
Esimene põhjapoolne müür
TEINE LINNAOSA
Kalavärav
[Pilt]
Templiküngas (Ofel)
Vaarao tütre koda
Saalomoni palee
Liibanonimetsakoda
Sammassaal
Aujärjesaal
Morija mägi
Suur õu
Tempel
[Pilt lk 20]
Esiplaanil on ala, kus asus ”Taaveti linn”. Tempel asus tasasel pinnal (tagaplaanil)
[Pilt lk 20]
Arvutiga tehtud kujutis muistsest ”Taaveti linnast” ja Saalomoni templist