Jah, Jehoova suur päev on varsti käes. Meil aga pole vaja midagi karta, niikaua kui püsime Jumala ligi. Kui me peame vankumatult kinni tema õiglastest mõõdupuudest ja jääme kindlaks, siis võime edukalt joosta igavese elu võidujooksu! (Õpetussõnad 11:19; 1. Timoteosele 6:12, 17–19.)

Igaüks istub oma viigipuu all

LÄHIS-IDA maades on vari palavatel suvekuudel kõrges hinnas. Iga puu, mis pakub päikesekiirte eest kaitset, on teretulnud, eriti veel, kui see kasvab kodu ligidal. Oma suurte laiade lehtede ja välja sirutuvate okstega pakub viigipuu paremat varju kui ükski teine puu selles piirkonnas.

Vastavalt raamatule „Plants of the Bible” „olevat [viigipuu] vari kosutavam ja jahedam kui telgi vari”. Muistses Iisraelis pakkusid viinamägede ääres kasvavad viigipuud väljal töötajatele lühikeseks puhkuseks ideaalset paika.

Pika ja palava päeva lõpus võisid pereliikmed istuda oma viigipuu alla ja tunda rõõmu meeldivast koosolemisest. Peale selle tasub viigipuu oma peremehele vaeva eest rikkaliku toitva viljaga. Sellepärast, alates kuningas Saalomoni ajast kujutas oma viigipuu all istumine rahu, heaolu ja küllust (1. Kuningate 5:4, 5).

Sajandeid varem kirjeldas prohvet Mooses Tõotatud Maad kui ’viigipuude maad’ (5. Moosese 8:8). Kaksteist maakuulajat tõid maa viljarikkuse tõestuseks iisraellaste leeri kaasa viigimarju ja teisi vilju (4. Moosese 13:21–23). 19. sajandil teatas üks Piibli maades reisija, et viigipuu on seal tavalisemaid puid. Pole siis ime, et Pühakiri mainib tihti viigimarju ja -puid!

Puu, mis annab saaki kaks korda

Viigipuu kohaneb peaaegu iga pinnasega ja tema sügavale ulatuv juurestik võimaldab tal taluda pikka ja kuiva Lähis-Ida suve. Puu on ebaharilik seetõttu, et annab varajase viigimarjasaagi juunis ja põhisaagi tavaliselt alates augustist (Jesaja 28:4). Iisraellased