Andkem Jehoovale oma parim
1 Jehoova Seaduses Iisraelile nõuti, et kõik ohvriloomad pidid olema ”veatud”. Vigane loom polnud vastuvõetav. (3. Moos. 22:18—20; Mal. 1:6—9.) Kui toodi ohver, siis kuulus Jehoovale rasv — kõige toitvam osa (3. Moos. 3:14—16). Jehoova vääris Iisraeli Isa ja Issandana neilt kõige paremat.
2 Nagu vanal ajal, on Jumal ka praegu väga huvitatud sellest, milliseid ohvreid me toome. Meie teenistus peaks peegeldama kohast austust Jehoova vastu. Loomulikult on meie kõigi olukord erinev. Kuid siiski on väga vajalik end läbi uurida, et teha kindlaks, kas anname talle oma parima (Efesl. 5:10).
3 Kogu südamest tulev teenistus. Kui soovime puudutada kuulaja südant ja tahame, et meie teenistus tooks au Jehoovale, ei tohi see olla pealiskaudne. See, kuidas me Jumalast ja tema hiilgavatest eesmärkidest räägime, peaks lähtuma südamest, mis on tulvil tänu (Laul 145:7). See rõhutab, kui oluline on säilitada hea piiblilugemise ja -uurimise kava (Õpet. 15:28).
4 Jehoovale oma parima andmine tähendab ka seda, et jäljendame tema armastust inimeste vastu (Efesl. 5:1, 2). Armastusest inimeste vastu püüame eluandva tõesõnumiga jõuda nii paljudeni kui võimalik (Mark. 6:34). Armastusest osutame isiklikku huvi nende vastu, kellega me räägime. See ajendab meid mõtlema neile ka pärast esmakülastust ning külastama neid viivitamata uuesti. Samuti innustab see meid tegema kõik endast oleneva, et aidata neil vaimselt kasvada (Ap. t. 20:24; 26:28, 29).
5 Kiitusohver. Veel üks viis, kuidas anda Jehoovale oma parim, on see, kui oleme teenistuses hoolsad. Kui oleme hästi organiseeritud ja teenistusele keskendunud, võime meie kasutuses oleva aja jooksul rohkem korda saata (1. Tim. 4:10). Hea ettevalmistus aitab rääkida selgelt ja veendunult, tänu millele kuulatakse meid tõenäoliselt paremini (Õpet. 16:21). Kui jagame teistega head sõnumit, võib meie südamesttulevaid sõnu pidada kohaselt ”kiitusohvriks” (Heebr. 13:15).