Teated

◼ Pakutav kirjandus juunikuus: Tundmine, mis viib igavesse ellu. Juuli- ja augustikuus: kõik järgmised 32-leheküljelised brošüürid: Kas Jumal tegelikult hoolib meist?, Kas sa peaksid uskuma Kolmainsust?, Kindel tulevik — kuidas sa võid seda leida, Kui sureb armastatud inimene, Mis on elu eesmärk? Kuidas sa võid seda leida?, Naudi elu maa peal igavesti!, Surnute vaimud — kas nad saavad sind aidata või sulle kahju teha? Kas nad on tegelikult olemas?, „Vaata, ma teen kõik uueks!” ja Valitsus, mis toob Paradiisi. Septembrikuus: Sa võid elada igavesti Paradiisis maa peal.

◼ Juhtiv ülevaataja või keegi tema poolt määratud vend peaks 1. juunil või võimalikult kiiresti pärast seda vaatama üle koguduse arvepidamise. Teatage kogudusele, kui see on tehtud.

Küsimuste kast

◼ Mida saab teha, et aidata teise piirkonda kolival kuulutajal uude kogudusse üle minna?

Kuulutaja, kes saabub mõnest teisest kogudusest, peaks koheselt teatama koguduse sekretärile oma endise koguduse nime ning koguduse sekretäri nime ja aadressi. Seejärel peaks koguduse sekretär kirjutama tema endise koguduse sekretärile ning paluma saata koguduse kuulutaja aruandekaart ja soovituskiri. Sekretär, kellele niisugune palve esitatakse, peaks selle viivitamatult täitma. (Vaata raamatust „Oleme organiseeritud teenistust läbi viima” [Organized to Accomplish Our Ministry] lk. 104—105.)

Kuulutaja, kes kavatseb kolida, saab asjade käigule kaasa aidata, veendudes, et ta teab täpselt, kuidas nimetatakse kogudust, kust ta lahkub, ning samuti koguduse sekretäri nime ja aadressi. Seejärel, kui ta jõuab uude kogudusse, saab ta anda selle informatsiooni edasi sealsele sekretärile, kes saab kohe astuda vajalikke samme. Põlluteenistuse aruanded, mis kuulutaja uude kogudusse esitab, võib panna kõrvale seniks, kuni aruandekaart on saabunud. Seejärel saab kuulutaja tegevuse aruandekaardile kanda ning koguduse järgmisele igakuisele aruandele lisada.

Mõnel juhul võib kuulutaja oma uue koguduse sekretäri nime ja aadressi juba ette teada. Kui see on nii, ei pea kogudusevanemad ootama, kuni neil palutakse saata kuulutaja tegevuse aruanne ja soovituskiri. Nad võivad saata need otsekohe sekretärile selles koguduses, kuhu kuulutaja hakkab kuuluma.

Sõbraliku vestlusega võib südameni jõuda

¹ Vestlust võib defineerida kui „suulist mõttevahetust”. Kui hakkame teistega sõbralikult vestlema mingil teemal, mis neile muret teeb, võime äratada nendes huvi ning Kuningriigi sõnumiga hõlpsamini nende südameni jõuda. Kogemused on näidanud, et inimestega sõbralikult ja sundimatult vesteldes võime saavutada paremaid tulemusi, kui neile jutlust pidades.

² Sõbraliku vestluse alustamine. Et olla võimeline teistega vestlema, ei pea me esitama mingit muljetavaldavat mõtete ja kirjakohtade kombinatsiooni. Vestlemine kujutab endast lihtsalt seda, et innustame teist inimest meiega rääkima. Näiteks pole sõbralik vestlus oma korterinaabriga mitte kramplik, vaid sundimatu. Me ei mõtle, mida järgmiseks öelda, vaid reageerime tema väljendatud mõtetele loomulikult. Kui ilmutame ehtsat huvi selle vastu, mida ta ütleb, võib see innustada teda meiega edasi vestlema. Kõik see kehtib ka siis, kui me teistele tunnistust anname.

³ Sõbraliku vestluse alustamiseks saab kasutada selliseid teemasid nagu kuritegevus, noorte probleemid, kohalikud sõlmküsimused, maailma olukorrad või isegi ilm. Väga tõhusalt saab äratada inimestes huvi siis, kui rääkida asjust, mis nende elu otseselt puudutavad. Kui vestlus juba käib, saame selle delikaatselt Kuningriigi teemale suunata.

⁴ Sundimatult vestlemine ei tähenda seda, et selleks pole tarvis ettevalmistusi teha. On küll tarvis. Ent pole vaja koostada jäika konspekti või õppida pähe mingi jutlus, mistõttu pole võimalik vestelda paindlikult ega kohandada vestlust iga olukorraga. (Võrdle 1. Korintlastele 9:20—23.) Suurepärane moodus ettevalmistumiseks on valida üks või kaks piiblilist teemat, mille põhjal saaks vestlust arendada. Abiks on ka see, kui vaadata üle brošüüris Kuidas alustada ja jätkata piiblilisi vestlusi toodud esitlused.

⁵ Omadused, mida sõbralikuks vestluseks on kindlasti tarvis. Me peaksime teistega vesteldes olema südamlikud ja siirad. Naeratus ja rõõmsameelne hoiak aitab neid omadusi peegeldada. Meil on maailma parim sõnum; kõige enam paelub see ausa südamega inimesi. Kui nad tunnevad, et meie huvi nende vastu on ajendatud siirast soovist jagada neile head sõnumit, siis ehk soovivad nad kuulata (2. Kor. 2:17).

⁶ Kellegagi vestluse alustamine peaks olema meeldiv kogemus. Seepärast peaksime Kuningriigi sõnumit esitledes olema lahked ja taktitundelised (Gal. 5:22; Kol. 4:6). Püüa jätta inimesele meist hea mulje. Isegi kui meil ei õnnestu alguses tema südameni jõuda, võib ta tänu meist jäänud heale muljele olla vastuvõtlikum järgmisel korral, kui mõni tunnistaja temaga vestleb.

⁷ Sõbralikku vestlust ei saa alustada nõnda, et peame maha keeruka jutluse. Tähtis on hoopis äratada huvi mingi teema vastu, mis inimesele muret valmistab. Me suudame alustada inimestega sõbralikku vestlust, kui me selleks eelnevalt valmistume. Püüdkem siis jõuda nende südameni, keda me kohtame, jagades neile parimat olemasolevat sõnumit — sõnumit igavestest Kuningriigi õnnistustest (2. Peetr. 3:13).