Jehoova määrab aegu ja hetki
”Teile ei sünni teada aegu ega hetki, mis Isa omas meelevallas on määranud.” (APOSTLITE TEOD 1:7)
1. Kuidas vastas Jeesus küsimustele, mida apostlid talle aegade kohta esitasid?
MIS oleks veel loomulikum kui see, et need, ”kes ohkavad ja ägavad kõigi jäleduste pärast”, mida ristiusumaailmas ja igal pool mujal tehakse, mõtlevad, millal küll lõpeb see kuri maailma-ajastu ja saabub Jumala õiglane uus maailm! (Hesekiel 9:4; 2. Peetruse 3:13.) Veidi enne Jeesuse surma ja ka pärast tema ülestõusmist esitasid tema apostlid talle küsimusi aegade kohta (Matteuse 24:3; Apostlite teod 1:6). Vastuseks ei andnud Jeesus neile aga mitte pidepunkte, mille abil kuupäevi välja arvestada. Ühel juhul andis ta neile koondtundemärgi ja teisel korral sõnas ta: ”Teile ei sünni teada aegu ega hetki, mis Isa omas meelevallas on määranud” (Apostlite teod 1:7).
2. Miks võib öelda, et Jeesus ei ole alati teadnud, kuidas tema Isa on ajastanud sündmusi, mis peavad lõpuajal aset leidma?
2 Kuigi Jeesus on Jehoova ainusündinud Poeg, pole ta mitte alati teadnud sündmuste toimumise ajakava, mille tema Isa on paika pannud. Prohvetiennustuses viimsete päevade kohta tunnistas Jeesus alandlikult: ”Sellest päevast ja tunnist ei tea ükski, ei inglidki taevas ega ka Poeg, muud kui Isa üksi” (Matteuse 24:36). Jeesus oli valmis kannatlikult ootama, kuni tema Isa annab talle teada täpse aja, millal tuleb hakata seda kurja maailma hävitama.a
3. Mida me saame teada sellest, kuidas Jeesus vastas Jumala eesmärgi kohta esitatud küsimustele?
3 Sellest, kuidas Jeesus vastas küsimustele, mis puudutasid Jumala eesmärgi täitumisega seotud sündmuste toimumise aega, võib järeldada kahte asja. Esiteks seda, et Jehooval on oma ajakava; teiseks seda, et tema üksi paneb selle paika ning tema teenijad ei peaks ootama, et ta annab oma ajad ja hetked neile punktipealt ette teada.
Jehoova ajad ja hetked
4. Mida tähendavad kreeka sõnad, mis tekstis Apostlite teod 1:7 on tõlgitud vastavalt ”ajad” ja ”hetked”?
4 Mida mõeldakse ”aegade” ja ”hetkede” all? Tekstis Apostlite teod 1:7 rääkis Jeesus ajast kahes mõttes. Kreeka sõna, mis on tõlgitud vastega ”ajad”, tähendab ”aega kestuse mõttes”, ajalõiku (pikka või lühikest). ”Hetked” on tõlgitud sõnast, mis tähendab kindlaksmääratud aega, konkreetset ajajärku või perioodi, millel on kindlad tunnusjooned. Nende kahe algkeelse sõna kohta ütleb William E. Vine: ”Apostlite teod 1:7 näitab, et ”Isa on iseenese meelevallaga seadnud” nii ajad (chronos), perioodide pikkused, kui ka ajajärgud (kairos), ajastud, mida iseloomustavad teatud sündmused.”
5. Millal teatas Jehoova Noale oma eesmärgist hävitada laostunud maailm ja millist kaheosalist ülesannet Noa täitis?
5 Enne veeuputust otsustas Jumal, et tolleaegne maailm, mille inimesed ja mässumeelsed materialiseerunud inglid olid paheliseks muutnud, võib eksisteerida veel 120 aastat (1. Moosese 6:1—3). Jumalakartlik Noa oli sel ajal 480 aastat vana (1. Moosese 7:6). Tal polnud lapsi ei siis ega järgmise 20 aasta jooksul (1. Moosese 5:32). Alles hulk aega hiljem, kui Noa pojad olid juba täiskasvanud ja abielus, teatas Jumal Noale oma eesmärgist kaotada maa pealt kurjus (1. Moosese 6:9—13, 18). Ent isegi siis, kui Jehoova usaldas Noale kaheosalise ülesande — ehitada laev ja kuulutada oma rahvapõlvele Jumala sõnumit —, ei avaldanud ta temale oma ajakava (1. Moosese 6:14; 2. Peetruse 2:5).
6. a) Mis näitab, et Noa usaldas kõik, mis puudutab aega, Jehoova hooleks? b) Kuidas me saame jäljendada Noa eeskuju?
6 Aastakümneid, võib-olla pool sajandit, ”Noa tegi kõik. Nõnda nagu Jumal teda käskis, nõnda ta tegi”. Noa tegi seda ”usu kaudu”, teadmata kuupäeva, millal veeuputus algab (1. Moosese 6:22; Heebrealastele 11:7). Jehoova ei teatanud talle sündmuste toimumise aega enne, kui veeuputuse alguseni oli jäänud üks nädal (1. Moosese 7:1—5). Kindel usaldus Jehoova vastu ja usk temasse aitasid Noal jätta kõik, mis puudutab aega, Jumala hooleks. Kui tänulik võis Noa küll olla, kui ta veeuputuse ajal koges Jehoova kaitset ja hiljem astus laevast välja puhastatud maa peale! Kuna meil on sarnane päästelootus, kas ei peaks siis meiegi ilmutama samasugust usku Jumalasse?
7., 8. a) Kuidas tekkisid riigid ja maailmariigid? b) Mis mõttes on Jehoova inimestele ”seadnud ennemääratud ajad ja nende asukohtade rajad”?
7 Pärast veeuputust hülgas enamik Noa järeltulijaid Jehoova õige kummardamise. Soovides jääda elama ühte paikkonda, hakkasid nad ehitama linna ja torni valekummardamise jaoks. Nüüd leidis Jehoova, et on aeg vahele sekkuda. Ta segas ära nende keeled ning ”pillutas nad sealt [Paabelist] üle kogu maailma” (1. Moosese 11:4, 8, 9). Hiljem kasvasid samakeelsed grupid rahvasteks, millest mõned vallutasid teisi ja said võimu suuremate piirkondade üle ning mõned said koguni maailmariikideks (1. Moosese 10:32).
8 Oma eesmärgi teostamise huvides määras Jumal vahetevahel kindlaks riikide piire ning aegu, millal teatud riik mingi piirkonna üle võimu saavutab või maailmariigiks saab (1. Moosese 15:13, 14, 18—21; 2. Moosese 23:31; 5. Moosese 2:17—22; Taaniel 8:5—7, 20, 21). Apostel Paulus mainis Jehoova aegade ja hetkede seda aspekti, kui ta ütles kreeka mõttetarkadele Ateenas: ”Jumal, kes on teinud maailma ja kõik, mis seal sees, .. on ühest ainsast teinud kogu inimkonna kõige maa peale elama ning neile seadnud ennemääratud ajad ja nende asukohtade rajad” (Apostlite teod 17:24, 26).
9. Kuidas on Jehoova ’muutnud aegu ja aastaid’ seoses kuningatega?
9 See ei tähenda seda, et kõik poliitilised vallutused ja riikides toimunud muudatused on Jehoova korraldatud. Kuid oma eesmärgi teostamise nimel võib ta olukordadesse sekkuda, kui ta seda heaks arvab. Seetõttu ütleski prohvet Taaniel, kes nägi Babüloonia maailmariigi langust ja Meedia-Pärsia tõusu tema kohale, Jehoova kohta: ”Tema muudab aegu ja aastaid, tema tagandab kuningaid ja tõstab kuningaid; tema annab tarkadele tarkust ja mõistlikele mõistust!” (Taaniel 2:21; Jesaja 44:24—45:7).
”Lähenes .. aeg”
10., 11. a) Kui kaua aega varem määras Jehoova kindlaks aja, millal ta vabastab Aabrahami järeltulijad orjusest? b) Mis annab alust arvata, et iisraellased ei teadnud täpselt, millal nad vabastatakse?
10 Jehoova määras rohkem kui neli sajandit varem kindlaks aasta, millal ta alandab Egiptuse maailmariigi kuningat ja vabastab Aabrahami järeltulijad orjusest. Jumal tegi oma eesmärgi Aabrahamile teatavaks ja ühtlasi andis talle tõotuse, kui ta ütles: ”Sa pead teadma, et su järglased on võõrastena maal, mis ei ole nende oma; nad tehakse orjadeks ja neid vaevatakse nelisada aastat. Aga ka rahvast, keda nad orjavad, ma karistan, ja selle järel nad tulevad ära suure varandusega” (1. Moosese 15:13, 14). Kui Stefanos rääkis Suurkohtu ees Iisraeli ajaloost, viitas ta sellele 400-aastasele perioodile ja ütles: ”Kui nüüd lähenes tõotuse aeg, mille Jumal Aabrahamile oli vandega tõotanud, kasvas rahvas ja sigis paljuks Egiptuses, seni kui tõusis teine kuningas, kes Joosepist midagi ei teadnud” (Apostlite teod 7:6, 17, 18).
11 Uus vaarao tegi iisraellased orjadeks. Esimest Moosese raamatut polnud veel kirjutatud, kuid Jehoova tõotused Aabrahamile olid tõenäoliselt kas suulisel või kirjalikul kujul põlvest põlve edasi antud. Sellegipoolest näib, et informatsioon, mis iisraellastel oli, ei võimaldanud neil arvutada välja täpset kuupäeva, millal nad rõhumise alt vabanevad. Jumal teadis, millal ta nad vabastab, kannatavatel iisraellastel aga sellekohane teave ilmselt puudus. Piibel ütleb: ”Alles hulga aja pärast juhtus, et Egiptuse kuningas suri. Ent Iisraeli lapsed ohkasid ja kaebasid orjuse pärast; ja nende hädakisa orjuse pärast tõusis Jumalani. Ja Jumal kuulis nende ägamist, ja Jumal mõtles oma lepingule Aabrahami, Iisaki ja Jaakobiga. Jumal vaatas Iisraeli laste peale ja Jumal mõistis neid!” (2. Moosese 2:23—25).
12. Kuidas näitas Stefanos, et Mooses ruttas ette Jehoova seatud ajast?
12 Seda, et iisraellased ei teadnud täpselt, millal nad vabastatakse, võib järeldada ka Stefanose sõnadest. Rääkides Moosesest, ütles ta: ”Kui ta oli nelikümmend aastat vanaks saanud, tuli tema südamesse mõte oma vendi, Iisraeli lapsi, vaatama minna. Ja nähes ühele ülekohut tehtavat, läks ta appi ja tasus kätte selle eest, kellele liiga tehti, ja lõi egiptlase maha. Ent ta mõtles, et tema vennad saavad sellest aru, et Jumal tema käe läbi annab neile pääste; aga nad ei saanud aru” (Apostlite teod 7:23—25, meie kursiiv). Mooses oli Jumala seatud ajast 40 aastat ette rutanud. Stefanos osutas sellele, et Mooses pidi ootama veel 40 aastat, enne kui Jumal iisraellastele ’tema käe läbi pääste andis’ (Apostlite teod 7:30—36).
13. Mille poolest sarnaneb meie olukord iisraellaste olukorraga enne nende vabanemist Egiptusest?
13 Ehkki ”lähenes tõotuse aeg” — aasta, mille Jumal oli kindlaks määranud —, tuli Moosesel ja kogu Iisraelil näidata üles usku. Nad pidid ootama Jehoova määratud aega, kusjuures neil polnud ilmselt võimalik seda eelnevalt välja arvestada. Ka meie oleme veendunud, et aeg, millal meid sellest kurjast maailmast vabastatakse, läheneb. Me teame, et elame ”viimseil päevil” (2. Timoteosele 3:1—5). Kas ei peaks me siis meeleldi tõendama oma usku ja ootama seda Jehoova määratud aega, millal saabub tema suur päev? (2. Peetruse 3:11—13.) Kui me seda teeme, saame nagu Mooses ja iisraellased laulda võimsat päästelaulu Jehoova kiituseks (2. Moosese 15:1—19).
”Kui aeg täis sai”
14., 15. Kust me teame, et Jumal oli määranud kindlaks aja, millal tema Poeg maa peale tuli, ning mida prohvetid ja isegi inglid valvsalt ootasid?
14 Jehoova määras kindlaks aja, millal tema ainusündinud Poeg maa peale Messiaks tuleb. Paulus kirjutas: ”Kui aeg täis sai, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis naisest ja sai käsu alla” (Galaatlastele 4:4). Sellega täitus Jumala tõotus saata Seeme — ”valitseja, keda rahvad võtavad kuulda” (1. Moosese 3:15; 49:10).
15 Jumala prohvetid ja isegi inglid ootasid valvsalt ajajärku, millal Messias pidi maa peale tulema ja patusele inimsoole pääste võimaldama. Peetrus kirjutas: ”Seda õndsust on uurinud ja juurelnud prohvetid, kes on ennustanud teile määratud armust, juureldes seda, mis ja millise aja kohta teateid andis Kristuse Vaim nende sees, kui ta ette ilmutas Kristust tabavaid kannatusi ja neile järgnevaid austusi. .. ja sellesse igatsevad inglidki vaadata” (1. Peetruse 1:1—5, 10—12).
16., 17. a) Millise prohvetiennustuse vahendusel aitas Jehoova esimese sajandi juutidel Messiat oodata? b) Kuidas mõjutas Taanieli ennustus juutide Messia-ootusi?
16 Prohvet Taanieli, vankumatu usumehe kaudu andis Jehoova prohvetiennustuse ”seitsmekümne aastanädala” kohta. Selle ennustuse kaudu võisid esimese sajandi juudid teada saada, et tõotatud Messia ilmumine on lähedal. Osaliselt kõlas see ennustus järgmiselt: ”Sõna väljumisest alates Jeruusalemma taastamiseks ja ülesehitamiseks kuni võitud vürstini on seitse aastanädalat; ja kuuskümmend kaks aastanädalat” (Taaniel 9:24, 25). Üldiselt on nii juudi, katoliku kui ka protestandi õpetlased arvamusel, et siinmainitud ”aastanädalad” on aastatest koosnevad nädalad. 69 ”aastanädalat” (483 aastat), millest räägitakse Taanieli 9:25, algasid aastal 455 e.m.a., kui Pärsia kuningas Artahsasta andis Nehemjale loa ”Jeruusalemma taastamiseks ja ülesehitamiseks” (Nehemja 2:1—8). Need aastanädalad lõppesid 483 aastat hiljem — aastal 29 m.a.j., kui Jeesus ristiti ja võiti püha vaimuga, saades niiviisi Messiaks ehk Kristuseks (Matteuse 3:13—17).
17 Pole teada, kas esimese sajandi juudid teadsid täpselt, kunas need 483 aastat algasid. Ent kui Ristija Johannes oma teenistust alustas, siis ”rahvas ootas ja kõik oma südames mõtlesid Johannesest, kas tema vahest ei ole Kristus” (Luuka 3:15). Mõned piibliõpetlased seostavad selle ootuse Taanieli ennustusega. Seda salmi kommenteerides kirjutas Matthew Henry: ”Siin öeldakse meile, .. et Johannese teenistus ja ristimine viisid inimeste mõtted Messia peale ja selle peale, et ta on juba ukse ees [— — —] Taanieli seitsekümmend aastanädalat olid lõppemas.” Prantsuskeelses väljaandes ”Manuel Biblique”, mille autorid on Vigouroux, Bacuez ja Brassac, öeldakse: ”Inimesed teadsid, et Taanieli raamatus määratletud seitsekümmend aastanädalat hakkasid otsa saama; keegi polnud üllatunud, kui Ristija Johannes kuulutas, et Jumala kuningriik on lähedale jõudnud.” Juudi õpetlane Abba Hillel Silver on kirjutanud, et vastavalt tolle aja ”populaarsele kronoloogiale” ”oodati [Messiat] meie ajaarvamise esimese sajandi teisel veerandil”.
Sündmused, mitte ajaarvestused
18. Mis oli veenvaim tõend selle kohta, et Jeesus on Messias, kuigi Taanieli ennustus võimaldas juutidel teada saada, millal Messias pidi ilmuma?
18 Ehkki kronoloogia ilmselt võimaldas juutidel Messia ilmumise ligikaudset aega teada saada, ei veennud see enamikku neist selles, et Jeesus on Messias, nagu näitavad edasised sündmused. Vähem kui aasta enne oma surma küsis Jeesus jüngritelt: ”Keda rahvas ütleb mind olevat?” Need vastasid: ”Ristija Johannese, aga mõned Eelija, aga teised, et keegi vanadest prohvetitest on üles tõusnud!” (Luuka 9:18, 19). Piibel ei räägi, et Jeesus oleks kunagi tsiteerinud prohvetiennustust sümboolsetest nädalatest, tõestamaks, et tema on Messias. Ent kord ütles ta: ”Minul on suurem tunnistus kui Johannese oma; sest teod, mis Isa minule on andnud, et ma need lõpetaksin, needsamad teod, mida ma teen, tunnistavad minust, et Isa mind on läkitanud” (Johannese 5:36). Seda, et Jeesus oli Jumala saadetud Messias, ei tõestanud mitte niivõrd kronoloogia, kuivõrd tema kuulutustöö, imeteod ja sündmused, mis leidsid aset seoses tema surmaga (ime läbi tekkinud pimedus, templi eesriide kärisemine ja maavärin) (Matteuse 27:45, 51, 54; Johannese 7:31; Apostlite teod 2:22).
19. a) Kuidas võisid kristlased teada, et Jeruusalemma häving on lähedal? b) Miks oli algkristlastel ka pärast Jeruusalemmast põgenemist vaja suurt usku?
19 Nii ka pärast Jeesuse surma ei antud algkristlastele mingeid pidepunkte, millele toetudes arvestada välja juudi elukorralduse lähenevat lõppu. Tõsi, Taanieli ennustuses sümboolsetest nädalatest oli mainitud, et see elukorraldus lõpeb (Taaniel 9:26b, 27b). Kuid see pidi toimuma pärast ”seitsetkümmet aastanädalat” (455 e.m.a.—36 m.a.j.). Nii et pärast seda, kui esimesed mittejuudid aastal 36 m.a.j. Jeesuse järgijateks said, polnud kristlastele Taanieli 9. peatükis enam ühtki kronoloogilist verstaposti. Sündmused, aga mitte kronoloogia, pidid neile näitama, et juudi elukorraldus peagi lõpeb. Need Jeesuse ennustatud sündmused hakkasid lähenema haripunktile aastal 66, kui Rooma leegionid ründasid Jeruusalemma ja seejärel taandusid. Sellega avanes Jeruusalemmas ja Juudamaal elavatele ustavatele ja tähelepanelikele kristlastele võimalus ’põgeneda mägedele’ (Luuka 21:20—22). Kuna neil algkristlastel ei olnud mingeid kronoloogilisi tähiseid, ei teadnud nad, millal Jeruusalemm hävitatakse. Millist usku nad küll näitasid, jättes maha oma kodud, põllumaad ja töökojad ning elades väljaspool Jeruusalemma umbes neli aastat, kuni Rooma armee 70. aastal naasis ja juudi elukorraldusele lõpu tegi (Luuka 19:41—44).
20. a) Mida me võime õppida Noa, Moosese ja Juudamaal elanud esimese sajandi kristlaste eeskujust? b) Mida me arutame järgmises artiklis?
20 Nagu Noa, Mooses ja Juudamaa kristlased esimesel sajandil, võime meiegi usaldada ajad ja hetked Jehoova hooleks. Meie veendumus selles, et elame lõpuajal ja et meie pääste läheneb, ei rajane mitte pelgalt kronoloogilistel arvestustel, vaid tõsielulistel sündmustel, mis viivad täide Piibli prohvetiennustusi. Ja ehkki me elame Kristuse juuresoleku ajal, peame ikkagi näitama üles usku ja püsima valvel. Meil tuleb ka edaspidi oodata pikisilmi neid erutavaid sündmusi, mis Pühakirjas on ette kuulutatud. Sellest räägib meie järgmine artikkel.
[Allmärkus]
Kordamiseks
◻ Mida ütles Jeesus oma apostlitele Jehoova aegade ja hetkede kohta?
◻ Kui kaua teadis Noa ette aega, millal veeuputus algab?
◻ Mis näitab, et Mooses ja iisraellased ei teadnud täpselt, millal nad Egiptusest vabastatakse?
◻ Mida me võime õppida Piibli näidetest Jehoova aegade ja hetkede kohta?
[Pilt lk 11]
Usk aitas Noal usaldada kõik, mis puudutab aega, Jehoova hooleks