Väljendatud veendumusega

KUI inimene kõneleb veendumusega, võidakse tajuda, et ta usub kindlalt sellesse, mida ta ütleb. Selline veendumus kajastus apostel Pauluse teenistuses. Tessaloonikas usklikuks saanutele kirjutas ta: ”Meie evangeelium ei tulnud teie juurde mitte ainult sõnaga, vaid ka . . väga kindla veendumusega” (1. Tess. 1:5). See veendumus ilmnes nii tema kõnelemis- kui ka eluviisis. Selles, kuidas meie Piibli tõdesid esitame, peaks samuti ilmnema kindel veendumus.

Veendumust väljendada ei tähenda olla põikpäine, dogmaatiline või ülbe. Kui inimene väljendab Jumala Sõnast kõneldes oma veendumust, peaks selles kajastuma pigem tema tugev usk (Heebr. 11:1).

Võimalusi veendumuse väljendamiseks. Põlluteenistuses olles on tähtis kõnelda veendumusega. Tihti panevad inimesed võrdselt tähele nii sinu sõnumit kui ka väljendusviisi. Nad tajuvad, kuidas sa räägitavasse tegelikult suhtud. Sinu veendumus võib sõnadest jõulisemalt edastada mõtet, et sul on jagada midagi ülimalt väärtuslikku.

Veendumust on vaja väljendada ka kaasusklikest kuulajate poole pöördudes. Apostel Peetrus kirjutas oma esimese inspireeritud kirja, et ’manitseda ja tunnistada, et see on tõeline Jumala arm’. Seejuures innustas ta vendi ’selles olema’ (1. Peetr. 5:12). Apostel Paulus väljendas Rooma koguduse toetuseks kirjutades oma veendumust: ”Ma olen veendunud selles, et ei surm ega elu, ei inglid, ei vürstid, ei käesolev ega tulev, ei vägevad, ei kõrgus ega sügavus ega mingi muu loodu või meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas!” (Rooml. 8:38, 39). Lisaks veenis Paulus neid vajaduses inimestele kuulutada, kusjuures tema enda innukus selles tegevuses andis selge tõendi, et ta on selle tähtsuses veendunud (Ap. t. 20:18—21; Rooml. 10:9, 13—15). Nüüdisaja kristlikest kogudusevanematest peaks õhkuma samasugust veendumust, kui nad Jumala Sõna õpetavad.

Käsitledes uurimise käigus või muul ajal oma lastega vaimseid asju, tuleb vanematel väljenduda veendumusega. See eeldab, et vanemad arendaksid enda südames armastust Jumala ja tema teede vastu. Siis saavad nad oma lastele kõnelda südamest tuleva veendumusega, sest ”mida süda täis, sellest suu räägib” (Luuka 6:45; 5. Moos. 6:5—7). Selline veendumus ajendab vanemaid andma eeskuju ka ”silmakirjatsematus usus” (2. Tim. 1:5).

Eriti tähtis on väljenduda veendumusega siis, kui sinu usk seatakse kahtluse alla. Koolikaaslane, õpetaja või kolleeg võib väljendada imestust selle üle, et sa mingist konkreetsest pidulikust talitusest osa ei võta. Neil võib aidata sinu piiblilisest seisukohast lugu pidada see, kui sa annad neile kindla, hästi põhjendatud vastuse. Mida teha siis, kui keegi üritab sind ahvatleda mingile väärteole — ebaausalt tegutsema, uimasteid kuritarvitama või seksuaalse ebamoraalsuseni laskuma? Sul on oluline teha talle teatavaks, et sa ei toimi nõnda mitte mingil juhul ning et sind ei pane meelt muutma mitte mingi veenmispüüe. See eeldab, et sa kõneled ettepanekut tagasi lükates veendumusega. Joosep teatas Pootifari naise ebamoraalseid lähenemiskatseid tõrjudes kindlalt: ”Kuidas tohiksin siis teha seda suurt kurja ja pattu oma Jumala vastu?” Kui naine ikka visalt peale käis, põgenes Joosep majast (1. Moos. 39:9, 12).

Kuidas veendumust väljendada. Hea sõnavalikuga saad oma veendumust tõhusalt edasi anda. Väga paljudel juhtudel alustas Jeesus oma sõnavõttu, öeldes: ”Tõesti, tõesti ma ütlen sulle [teile]” (Joh. 3:3, 5, 11; 5:19, 24, 25). Pauluse veendumust kajastasid sellised väljendid nagu ”ma olen veendunud”, ”ma tean ja olen veendunud Issandas Jeesuses” ning ”ma räägin tõtt Kristuses ega valeta mitte” (Rooml. 8:38; 14:14; 1. Tim. 2:7). Mõnikord lasi Jehoova prohvetitel toonitada oma sõna täideminekut näiteks väljendiga ”ta tuleb kindlasti” (Hab. 2:3). Prohvetikuulutustele viidates võiksid kasutada samasugust keelt. Siis, kui sa paned lootuse Jehoovale, mitte endale, ning kõnetad inimesi lugupidamisega, tõendavad sellised veendumust kajastavad väljendused sinu tugevat usku.

Veendumus võib ilmneda ka sinu väljendusviisi tõsiduses ja jõulisuses. Selles on oma osa nii näoilmel, žestidel kui ka kehahoiakul, ehkki eri inimestel väljendub see mingil määral eri moodi. Ka siis, kui oled loomult aravõitu või tasase jutuga, ilmneb sinu veendumus seeläbi, et sa oled täiesti kindel selles, et räägitav on tõene ja et inimestel on tarvis seda kuulda.

Muidugi mõista peavad meie veendumusväljendused olema ehtsad. Kui inimesed tajuvad, et me pigem teeskleme kui kõneleme südamest, siis tõenäoliselt järeldavad nad, et meie sõnumil pole alust. Seetõttu on eelkõige tarvis olla vahetu. Olenevalt kuuljaskonna suurusest on sul ehk tarvis kõnelda valjemalt ja jõulisemalt kui tavaliselt. Ent sul peaks olema sihiks väljenduda siiralt ja loomulikult.

Mis aitab veendumust väljendada. Kuna veendumus hõlmab materjaliga seotud tundeid, on tähtis materjal hästi ette valmistada. Ei piisa vaid sellest, et mingi väljaande materjalist koopia tehakse ja see siis ette kantakse. Tarvis on materjali põhjalikult mõista ning osata seda oma sõnadega väljendada. Peab olema täielikult veendunud selles, et räägitav on tõde ning kuulajatele väärtuslik. See tähendab seda, et sa arvestad ettekandeks valmistudes nii nende olukorraga kui ka sellega, mida nad võivad selle teema kohta juba teada ja kuidas sellesse suhtuda.

Inimesed tajuvad meie veendumust paremini siis, kui meie ettekanne on sorav. Seepärast tööta hoolega lisaks materjali ettevalmistamisele ka esituse kallal. Erilist tähelepanu pööra materjali nendele osadele, millel on rõhuasetus, nõnda et saaksid neid esitada, olemata liigselt kinni oma märkmetes. Samuti ära unusta palumast Jehoovalt oma püüdlustele õnnistust. Sel teel saad sa ”oma Jumalas julguse” kõnelda nii, et selles kajastub sinu veendumus sõnumi õigsuses ja tähtsuses (1. Tess. 2:2).