„Lõvi Juuda suguharust”

1.–3. Millisesse ohtlikku olukorda Jeesus satub ja kuidas ta sellele reageerib?

SUUR jõuk inimesi otsib Jeesust. Nad on relvastatud mõõkade ja nuiadega ning nende seas on ka sõdureid. Nad liiguvad mööda Jeruusalemma pimedaid tänavaid ja lähevad seejärel läbi Kidroni oru Õlimäe poole. On täiskuuöö, siiski kannavad nad tõrvikuid ja lampe. Kas nad vajavad valgust selle pärast, et pilved varjavad kuud? Või arvavad nad, et tagaotsitav peidab end? Üks on igal juhul kindel: kes mõtleb, et Jeesus kuskil hirmununa kössitab, ei tunne seda meest.

² Jeesus teab, et teda ähvardab oht. Siiski on ta paigal ja ootab. Rahvahulk jõuab lähemale, eesotsas Juudaga, kes oli varem tema ustav sõber. Juudas annab Jeesuse jultunult ära, reetes oma endise isanda silmakirjaliku tervituse ja suudlusega. Jeesus säilitab sellegipoolest meelerahu. Siis astub ta rahva ette. „Keda te otsite?” küsib ta. „Naatsaretlast Jeesust,” kõlab vastus.

³ Enamik inimesi lööks sellise relvastatud jõugu ees hirmust vabisema. Ilmselt just seda eeldab rahvahulk ka mehe puhul, kes nende ees seisab. Kuid Jeesus ei tõmbu kössi, ei põgene, ei prahvata suust mõnd hädavalet. Selle asemel vastab ta lihtsalt: „See olen mina.” Ta on nii rahulik ja nii julge, et inimesed on hämmastuses. Nad taganevad ning komistavad ja kukuvad maha. (Johannese 18:1–6; Matteuse 26:45–50; Markuse 14:41–46.)

4.–6. a) Kellega Jeesust võrreldakse ja miks? b) Millises kolmes valdkonnas ilmutas Jeesus julgust?

⁴ Kuidas suutis Jeesus niivõrd tõsise ohuga silmitsi seistes säilitada täieliku meelerahu ja enesevalitsuse? Lühidalt öeldes oli põhjuseks julgus. Vähe on omadusi, mida juhi puhul sama palju imetletakse ja vajatakse kui julgust, ning ühelgi inimesel pole olnud seda sama palju kui Jeesusel, rääkimata sellest, et kellelgi võiks seda temast rohkem olla. Eelmisest peatükist saime teada, kui alandlik ja tasane Jeesus oli. Teda võis õigusega nimetada Talleks. (Johannese 1:29.) Jeesuse julguse tõttu on teda aga kirjeldatud ka hoopis teisiti. Piibel nimetab teda lõviks Juuda suguharust. (Ilmutus 5:5.)

⁵ Lõvi seostatakse tihti julgusega. Kas oled kunagi silmast silma kohtunud täiskasvanud isalõviga? Kui oled, siis tõenäoliselt juhtus see loomaaias ning ilmselt oli ta sinust turvalises kauguses puurivõre taga. Ometi võib ka selline kogemus kohutada. Kui vaatad sellele suurele ja võimsale loomale otsa ja tema vaatab üksisilmi sind, siis on sul arvatavasti raske ette kujutada, et lõvi üldse millegi kartuses põgeneda võiks. Piibel ütleb lõvi kohta, et ta on „vägevaim loomade seas ega tagane kellegi eest”. (Õpetussõnad 30:30.) Selline julgus oli ka Kristusel.

⁶ Arutlegem, kuidas oli Jeesus lõvi sarnaselt julge kolmes valdkonnas: kaitstes tõde, tehes seda, mis on õige, ja seistes silmitsi vastastega. Näeme ka, kuidas me kõik – olgu me loomu poolest kartmatud või mitte – võime Jeesuse eeskujul julged olla.

Ta kaitses julgelt tõde

7.–9. a) Mis juhtus, kui Jeesus oli 12-aastane, ja miks oleks see olukord võinud temas kartust tekitada? b) Kuidas näitas Jeesus üles julgust, kui ta templis õpetajatega rääkis?

⁷ Selles maailmas, mida valitseb Saatan, vale isa, läheb tihti vaja julgust, et tõe kaitseks välja astuda. (Johannese 8:44; 14:30.) Jeesus ei arvanud, et tõe kaitsmiseks tuleb tal kõigepealt täiskasvanuks saada. Kui ta oli 12-aastane, jäi ta pärast paasapüha ilma vanemateta Jeruusalemma. Kolm päeva otsisid Maarja ja Joosep meeleheitlikult oma poega. Lõpuks leidsid nad ta templist. Mida ta seal tegi? „Ta istus õpetajate keskel, kuulas neid ja esitas neile küsimusi.” (Luuka 2:41–50.)

⁸ Ajaloolased ütlevad, et pärast pühi jäi osa tähtsamaid usujuhte tavaliselt templisse ja õpetas seal mõnes avaras siseõues. Inimesed istusid nende jalgade ette maha, et kuulata ja küsimusi esitada. Need õpetajad olid haritud mehed. Nad tundsid väga hästi Moosese seadust ning samuti lõpmatut hulka keerukaid inimeste tehtud seadusi ja traditsioone, mida aastatega järjest lisandus. Kuidas sina oleksid end nende keskel istudes tundnud? Kas sul oleks hirm nahka tulnud? See oleks täiesti loomulik. Ja kui sa oleksid kõigest 12-aastane? Paljud noored on ujedad. (Jeremija 1:6.) Mõned püüavad koolis iga hinna eest õpetajatele mitte silma hakata. Nad kardavad, et neid küsitakse; nad kardavad tähelepanu keskpunkti sattuda; nad kardavad, et neid võidakse panna piinlikku olukorda või naeruvääristada.

⁹ Ometi istus Jeesus seal nende õpetatud meeste keskel ja esitas kartmatult neile sügavaid küsimusi. Ja ta tegi isegi rohkem. Jutustuses öeldakse: „Kõik, kes teda kuulasid, imestasid tema arusaamisvõime ja vastuste üle.” (Luuka 2:47.) Piiblis pole kirjas, mida ta tookord ütles, ent me võime olla kindlad, et ta ei korranud järele valesid, mida tolle aja usujuhid nii väga soosisid. (1. Peetruse 2:22.) Jeesus seisis pühakirja tõe eest ja tema kuulajad olid kindlasti hämmastunud, et 12-aastane poiss väljendab julgelt nii sügavaid mõtteid.

10. Kuidas järgivad noored kristlased tänapäeval Jeesuse eeskuju?

¹⁰ Tänapäeval on lugematul hulgal noori kristlasi, kes astuvad Jeesuse jälgedes. Muidugi pole nad täiuslikud, nagu oli Jeesus. Ent nagu temagi, ei oota nad, et tõe kaitsmiseks tuleb kõigepealt täiskasvanuks saada. Oma koolis või kodukohas pöörduvad nad taktitundeliselt inimeste poole, esitavad küsimusi, kuulavad ja räägivad lugupidavalt tõest. (1. Peetruse 3:15.) Nad on aidanud oma klassikaaslastel, õpetajatel ja naabritel saada Kristuse järelkäijateks. Kuidas küll nende julgus Jehoovale heameelt teeb! Piiblis on selliseid noori võrreldud kastepiiskadega – nad on värskendavad ja meeldivad ning neid on arvukalt. (Laul 110:3.)

11., 12. Kuidas kaitses Jeesus tõde täiskasvanueas?

¹¹ Täiskasvanueas ilmutas Jeesus tõde kaitstes ikka ja jälle julgust. Tegelikult kohtas ta kohe teenistuse alguses katsumust, mida paljud peaksid hirmuäratavaks. Ta pidi seisma vastakuti Saatanaga – Jehoova kõige vägevama ja ohtlikuma vaenlasega – ja seda mitte võimsa peainglina, vaid lihast ja verest inimesena. Jeesus tõrjus Saatana tagasi, ja kui see pühakirja tõde väänas, lükkas ta tema väited ümber. Jeesus lõpetas selle kõneluse julge käsuga: „Mine minema, Saatan!” (Matteuse 4:2–11.)

¹² Kogu oma teenistuse ajal kaitses Jeesus julgelt oma isa tõdesid, et neid ei väänataks ega kasutataks valesti. Tol ajal olid religioossed valed väga levinud, nagu on ka tänapäeval. Jeesus ütles usujuhtidele: „Te heidate Jumala sõna kõrvale oma pärimuse pärast, mida on põlvest põlve edasi antud.” (Markuse 7:13.) Inimesed üldiselt imetlesid neid mehi, kuid Jeesus kuulutas kartmatult, et nad on pimedad teejuhid ja silmakirjatsejad.a (Matteuse 23:13, 16.) Kuidas me võime Jeesuse julgust jäljendada?

13. Mida on meil vaja meeles pidada ja milline eesõigus meil on?

¹³ On muidugi hea meeles pidada, et erinevalt Jeesusest ei suuda meie näha teiste südamesse ja meil pole voli kellegi üle kohut mõista. Aga me võime nagu tema tõe kaitseks julgelt välja astuda. Kui me näiteks paljastame valesid Jumala, tema eesmärkide ja piibli kohta, siis laseme valgusel paista maailmas, mis on Saatana propaganda tõttu pimeduses. (Matteuse 5:14; Ilmutus 12:9, 10.) Me aitame inimestel vabaneda valeõpetustest, mis neid orjastavad, mis täidavad nende südame hirmuga ja varjutavad nende suhet Jumalaga. Milline eesõigus on meil küll näha, kuidas täitub Jeesuse tõotus „Tõde teeb teid vabaks”! (Johannese 8:32.)

Ta tegi julgelt, mis õige

14., 15. a) Mis oli üks viis, kuidas Jeesus selgitas, mis on õigus? b) Millistest eelarvamustest ei teinud Jeesus välja, kui ta rääkis Samaaria naisega?

¹⁴ Piibli prohvetikuulutuses ennustati, et messias „selgitab rahvaile, mis on õigus”. (Matteuse 12:18; Jesaja 42:1.) Maa peal olles hakkaski Jeesus seda tegema. Ta näitas üles suurt julgust, olles inimestega tegeledes alati õiglane ja erapooletu. Näiteks keeldus ta kaasa minemast eelarvamuste ja kitsarinnalisusega, mis olid teda ümbritsevas maailmas nii levinud.

¹⁵ Kui Jeesus kõneles Samaaria naisega Sühhari kaevu juures, olid tema jüngrid üllatunud. Miks? Juudid üldiselt põlgasid samaarlasi; selline halvakspanu oli saanud alguse juba palju-palju aastaid tagasi. (Esra 4:4.) Pealegi suhtusid mõned rabid naistesse põlastavalt. Rabide seadused, mis hiljem kirja pandi, ütlesid, et meestel pole hea naistega vestelda. Seal oli isegi mõte, et naised pole väärt, et neile Jumala seadust õpetataks. Samaaria naisi peeti üleüldse ebapuhasteks. Jeesus ei teinud neist ebaõiglastest eelarvamustest väljagi ja õpetas avalikult Samaaria naist (kes elas ebamoraalset elu) ning isegi teatas talle, et on messias. (Johannese 4:5–27.)

16. Miks on kristlastel vaja julgust, et teistest erineda?

¹⁶ Kas oled kunagi viibinud inimeste seas, keda kammitsevad inetud eelarvamused? Võib-olla viskavad nad põlglikult nalja teisest rahvusest või rassist inimeste üle, räägivad halvustavalt vastassoo esindajatest või vaatavad ülalt alla neile, kel on teistsugune majanduslik või sotsiaalne positsioon. Kristuse järelkäijad ei kiida selliseid vaenulikke seisukohti heaks ja pingutavad kõvasti, et juurida oma südamest välja vähimadki eelarvamused. (Apostlite teod 10:34.) Igaüks meist peaks arendama julgust, et olla selles mõttes õiglane.

17. Mida Jeesus templis tegi ja miks?

¹⁷ Jeesus võitles julgelt Jumala rahva puhtuse ja õige jumalateenimise eest. Kui ta oma teenistuse alguses Jeruusalemma templisse läks, šokeeris teda see, et kaupmehed ja rahavahetajad seal äri ajasid. Täis õigustatud pahameelt, ajas Jeesus need ahnitsejad koos kaubaga sealt välja. (Johannese 2:13–17.) Sama tegi ta ka hiljem, oma teenistuse lõpu poole. (Markuse 11:15–18.) Kindlasti sai ta selliste tegudega endale võimsaid vaenlasi, kuid ta ei kõhelnud nii toimimast. Miks? Lapsest saadik oli ta templit oma isa kojaks nimetanud ja ta tõesti pidas seda selleks. (Luuka 2:49.) Sealse jumalateenimise rüvetamine polnud õige ja ta ei võinud seda sallida. Tuline ind andis talle julgust teha, mida vaja.

18. Kuidas saavad kõik kristlased aidata hoida kogudust puhtana?

¹⁸ Ka tänapäeval soovivad Kristuse järelkäijad olla moraalselt puhtad ja teenida Jumalat õigel viisil. Kui nad saavad teada, et kaaskristlane on pannud toime mingi tõsise väärteo, ei jäta nad seda tähelepanuta. Nad tegutsevad julgelt ja räägivad patustanuga. (1. Korintlastele 1:11.) Nad hoolitsevad selle eest, et kogudusevanemad saaksid informeeritud. Kogudusevanemad saavad aidata neid, kelle suhted Jumalaga on nõrgenenud, ja nad saavad ka astuda samme, et hoida kogudust puhtana. (Jaakobuse 5:14, 15.)

19., 20. a) Kuidas lokkas ebaõiglus Jeesuse päevil ja millise survega pidi Jeesus silmitsi seisma? b) Miks keelduvad Kristuse järelkäijad osalemast poliitikas ja vägivallategudes ja mis on üks tasu selle eest?

¹⁹ Kas me peaksime aga järeldama, et Jeesus võitles maailmas üldiselt valitseva sotsiaalse ebaõigluse vastu? Kindlasti oli tema ümber palju ebaõiglust. Roomlased hoidsid tema kodumaad sõjalise kontrolli all, panid juutide peale suured maksud ja isegi sekkusid nende usukommetesse. Pole siis ime, et paljud inimesed tahtsid, et Jeesus hakkaks tegelema poliitikaga. (Johannese 6:14, 15.) Jällegi tuli tal julgust üles näidata.

²⁰ Jeesus selgitas, et tema kuningriik ei kuulu sellesse maailma. Enda eeskujuga õpetas ta oma järelkäijaid hoidma eemale poliitilistest võitlustest ning keskenduma selle asemel Jumala kuningriigi hea sõnumi kuulutamisele. (Johannese 17:16; 18:36.) Ta andis võimsa õppetunni erapooletuse kohta, kui rahvahulk tuli teda kinni võtma. Peetrus hakkas kohe tegutsema, tõmbas tormakalt mõõga välja ja vigastas üht meest. Meil on lihtne Peetrust mõista. Kui vägivalla kasutamine võiks näida üldse kunagi õigustatud, siis ilmselt just sel ööl, kui rünnati süütut Jumala poega. Ometi kehtestas Jeesus siis normi, mida tema järelkäijad järgivad tänase päevani. Ta ütles: „Pane mõõk tuppe tagasi, sest kõik, kes mõõga tõmbavad, mõõga läbi ka hukkuvad.” (Matteuse 26:51–54.) Kristuse järelkäijatelt nõudis sellise rahumeelse hoiaku säilitamine tol ajal kindlasti julgust ja nii on see ka tänapäeval. Tänu kristlikule erapooletusele on Jumala rahva ajalugu puhas – seda ei määri osalemine arvukates sõdades, genotsiidides, mässudes ja teistes vägivallategudes. Selline hea maine on üks tasu nende julguse eest.

Ta oli julge, seistes silmitsi vastastega

21., 22. a) Millist abi sai Jeesus enne oma raskeimat katsumust? b) Kuidas ilmutas Jeesus julgust kuni lõpuni?

²¹ Jeesus teadis juba enne maa peale tulekut, et vastased kohtlevad teda siin vaenulikult. (Jesaja 50:4–7.) Ta elu oli tihti ohus ning selle kõige kulminatsiooniks kujunes juhtum, mida kirjeldati selle peatüki alguses. Kuidas suutis Jeesus sellistest ohtudest hoolimata julgeks jääda? Mõtle, mida tegi Jeesus enne seda, kui rahvahulk tuli teda kinni võtma. Ta palvetas tungivalt Jehoova poole. Ja mida Jehoova tegi? Piibel ütleb, et Jeesust võeti kuulda. (Heebrealastele 5:7.) Jehoova saatis taevast ingli, et see tema vaprat poega kinnitaks. (Luuka 22:42, 43.)

²² Peagi pärast seda ütles Jeesus oma apostlitele: „Tõuske üles, lähme!” (Matteuse 26:46.) Need olid söakad sõnad. Ta ütles „lähme”, teades, et ta palub rahvahulgal oma sõpru säästa, teades, et nad jätavad ta maha ja põgenevad, ning teades, et tal tuleb oma elu raskeimale katsumusele vastu minna üksinda. Ta läks üksi vastu ebaseaduslikule ja ebaõiglasele kohtuprotsessile, pilgetele, piinamisele ja vaevarikkale surmale. Kõige selle käigus ei kaotanud ta kordagi julgust.

23. Miks võib öelda, et Jeesus ei käitunud hulljulgelt, minnes vastu ohule ja teda ähvardavale surmale?

²³ Kas Jeesus oli hulljulge? Ei, hulljulgusel pole midagi pistmist tõelise julgusega. Jeesus ju õpetas oma järelkäijaid olema ettevaatlikud ja ohtudest arukalt eemale hoidma, et jätkata Jumala tahte täitmist. (Matteuse 4:12; 10:16.) Sel korral Jeesus aga teadis, et taganemisteed pole. Ta teadis, mis on Jumala tahe. Jeesus oli otsustanud jääda laitmatuks, seega oli ainus võimalus minna sellele katsumusele vapralt vastu.

24. Miks me võime olla kindlad, et suudame jääda julgeks igas ettetulevas katsumuses?

²⁴ Kui tihti on Jeesuse järelkäijad astunud julgelt oma isanda jälgedes! Paljud on jäänud kindlaks, kui neid on pilgatud, taga kiusatud, arreteeritud, vangistatud, piinatud ja surmaga ähvardatud. Kust võtavad ebatäiuslikud inimesed sellise julguse? See ei lähtu neist endist. Nagu Jeesus sai abi ülalt, nii saavad ka tema järelkäijad. (Filiplastele 4:13.) Ära siis kunagi karda, mida tulevik võib tuua. Tee kindel otsus jääda laitmatuks ja Jehoova annab sulle vajaliku julguse. Ammuta jätkuvalt jõudu meie juhi Jeesuse eeskujust, kes ütles: „Olge julged, mina olen maailma ära võitnud!” (Johannese 16:33.)