Kuidas aidata masendunuil rõõmu tagasi saada

EPAFRODITOS, esimese sajandi kristlik jünger, oli depressiooni seisundis. Teda oli saadetud hoolitsema vangistatud apostel Pauluse vajaduste eest, aga ta oli tõsiselt haigestunud. Kuigi Epafroditos oligi paranenud, oli ta masendunud, sest tema kodukogudus, kes teda Rooma saatis, oli „kuulnud tema haigestumisest”. (Filiplastele 2:25, 26) Olles nii kaugel, aga tahtes samal ajal koguduseliikmeid rahustada, langes ta depressiooni. Ilmselt tundis ta, et nad arvavad, et ta on hädavares. Kuidas oli võimalik teda aidata, et ta jälle rõõmus oleks?

Epafroditos saadeti tagasi koju Filipisse, kaasas apostel Pauluse kiri. Selles juhendas Paulus kogudust: „Võtke ta vastu Issandas kõige rõõmuga ja pidage niisuguseid mehi kalliks.” (Filiplastele 2:27—30) Filipi kristlasi innustati saama Epafroditosele lähedasteks sellisel viisil, mis sobib kristlikule kogudusele omase selgeltnähtava sõbralikkuse vaimuga. Nende lohutavad sõnad näitaks talle, et teda hinnatakse kõrgelt, ’peetakse kalliks’. Selline rõõmus tähelepanu aitaks teda suuresti leida kergendust tema hingelisest depressioonist.

Sellest näitest ilmneb, et kuigi kristlased üldiselt on „rõõmsad Issandas”, võivad mõned nende seast kannatada mitmesuguse depressiooni all. (Filiplastele 4:4) Raske hingeline depressioon on tõsine emotsionaalne haigus, mis on viinud isegi enesetapuni. Vahel mõjuvad ka ajukeemia ja teised füüsilised tegurid. Depressiooni võidakse siiski leevendada teiste poolt antava tähelepaneliku abiga. Seepärast manitses Paulus: „Rääkige masendunud hingedega lohutavalt.” (1. Tessalooniklastele 5:14, NW) Jehoova tunnistajate kogudused peaksid siis rõõmuga pakkuma oma emotsionaalset abi masendunud hingedele. Nüüdisaegne kristlik organisatsioon tajus seda vastutust juba aastal 1903, mil Vahitornis öeldi masendunud hingedest või argadest: „Arad ja nõdrad vajavad abi, toetust, julgustust.” Aga kuidas võid sina masendunud hingi aidata?

Esiteks, olles ’kaastundlik’, võid sa olla võimeline aitama masendunul ilmutada oma südames oleva „mure”. Selle järel võib sinu „hea sõna” temale rõõmu teha. (1. Peetruse 3:8; Õpetussõnad 12:25) Juba see, et lased tal vabalt rääkida ja tunda sinu mõistvat suhtumist, võib tuua palju kergendust. „Mul oli paar sõpra, kellele võisin tõeliselt südant puistata,” selgitas Mary, üksik kristlane, kes võitles depressiooniga. „Ma vajasin kedagi, kes mind kuulaks.” See, et on keegi, kellega jagada oma elukannatuste sisimaid mõtteid, võib tähendada väga palju.

On vaja siiski enamat, kui vaid ärakuulamist ning selliste pinnapealsete nõuannete andmist, nagu: „Vaata elu helgemat poolt,” või: „Mõtle positiivselt.” Sellised väljendused võivad näidata kaastunde puudust ja võivad teise depressiooni puhul täielikult sobimatud olla, isegi nii, nagu on öeldud Õpetussõnad 25:20-s: „Otsekui kisuks külmal päeval kuue seljast . . . on laulude laulmine kurvale südamele!” Ebareaalsed optimistlikud märkused võivad depressiooni all kannatavat inimest isegi rohkem häirida. Miks? Sellepärast, et sellised abistamispüüdlused ei jõua tema depressiooni põhjusteni.

Sõnadega kinnitamine

Sügava depressiooni seisundis inimene ei pea oma olukorda mitte lihtsalt kurvaks, vaid võib-olla ka väärtusetuks ja lootusetuks. Kreekakeelne sõna, mis on tõlgitud „masendunud hinged”, tähendab täht-täheliselt „väiksehingelisi”. Üks kreeka keele õpetlane määratleb seda sõna nii: „Keegi, kes võitleb selliste raskustega nii, et ta süda tõmbab kokku.” Nii on tema emotsionaalsed allikad kuivanud ja tema eneseväärtus langenud. — Võrdle Õpetussõnad 17:22.

Patriarh Hiiob ütles: „Ma võiksin teid oma suuga kinnitada.” (Iiob 16:5) Heebreakeelne sõna „kinnitamine” tähendab vahel „kindlustamist” või „tugevdamist”. Seda on kasutatud selle kirjeldamiseks, kuidas tempel ’tehti kindlaks’ ehituse parandamise abil. (Jesaja 41:10; Nahum 2:2; 2. Ajaraamat 24:13) Sinu sõnad peavad masendunu eneseväärtuse osavalt tükkhaaval uuesti üles ehitama. See nõuab, et sa apelleerid tema ’arusaamisvõimele’. (Roomlastele 12:1, NW) Varemmainitud 1903. a. Vahitorn ütles masendunuist: „Eneseväärtuse . . . puudusel tuleb neid natuke esile tõsta, et tuleks ilmsiks, milliseid andeid neil tõesti on nii endi julgustuseks kui ka terve usupere õnnistuseks.”

Piibli näide Elkanast ja tema masendunud naisest Hannast näitab, kuidas sa võid sõnadega kinnitada, nagu tegi Hiiob. Elkanal oli kaks naist, aga ühel neist, Peninnal, oli palju lapsi, samal ajal kui Hanna oli viljatu. Hanna tõenäoliselt pidas ennast väärtusetuks. (Võrdle 1. Moosese 30:1.) Nagu see koorem poleks veel küllalt raske olnud, kiusas Peninna teda nii, et ta puhkes nutma ja kaotas söögiisu. Kuigi Elkana ei mõistnud Hanna ahastuse sügavust, küsis ta tema olukorda nähes: „Hanna, miks sa nutad ja miks sa ei söö? Miks on su süda kurb?” — 1. Saamuel 1:1—8.

Elkana sõbralikud küsimused, milles polnud süüdistuse varju, andsid Hannale võimaluse väljendada oma tundeid sõnades. Kas ta vastas või ei, aidati tal analüüsida, miks ta end väärtusetuna tundis. Nii võib masendunud inimene öelda: „Ma olen lihtsalt paha inimene.” Sina võid küsida: „Miks sulle nii tundub?” Siis kuula hoolikalt, kui ta puistab sulle oma südame tundeid. — Võrdle Õpetussõnad 20:5.

Elkana esitas Hannale sellise väga kinnitava küsimuse: „Kas ma pole sulle parem kui kümme poega?” Hannale tuletati meelde kiindumust, mida tema mees tema vastu tundis, hoolimata naise viljatusest. Ta pidas oma naist väärtuslikuks ja sellepärast sai naine järeldada: „Ma ei olegi nii väärtusetu. Minu mees armastab mind tõesti sügavalt!” Tema sõnad tugevdasid Hannat, sest ta hakkas sööma ja läks templisse. — 1. Saamuel 1:8, 9.

Neil, kes tahavad aidata masendunuid, tuleb tegutseda Elkana viisil, kes oli täpne ja pööras oma naise tähelepanu põhjendatud asjaolule, miks ta võiks enesest paremini mõelda. Näiteks Naomi-nimeline kristlane ütles sellest, mis aitas teda rõõmu tagasi saada: „Mõned sõbrad kiitsid mind selle eest, kuidas ma olin kasvatanud oma poega, kuidas hoidsin oma kodu ja isegi selle eest, et hoolitsesin depressioonile vaatamata oma välimuse eest. See julgustus tähendas väga palju!” Ärateenitud kiitus aitab masendunul tõepoolest näha oma häid omadusi ja eneseväärtust õigesti hinnata.

Kui su naine on masendunud, miks siis mitte julgustada teda kooskõlas Õpetussõnadega 31:28, 29? Me loeme sealt: „Ta mees ülistab teda: ’Palju on tütarlapsi, kes töös on tublid, aga sina ületad nad kõik!’ ” Masendunud naine võib-olla siiski ei võta sellist hindamist vastu, sest tunneb, et ta pole olnud võimeline majapidamise eest niipalju hoolitsema, nagu tema arvates peaks. Tuletades talle meelde, milline naine ta seesmiselt on ja milline ta enne depressiooni oli, võid teda veenda, et su kiitus pole tühi jutt. Sa võid tunnistada, et see, mida ta praegu teeb, nõuab ülimaid pingutusi. Sa võid öelda: „Ma tean, mida see sinult nõuab. On tõesti kiiduväärt, et sa nii pingutad!” Tunnustuse ja kiituse saamine abikaasalt ning lastelt, kes tunnevad teda kõige paremini, on eneseväärtuse taastamisel eriti tähtis. — Võrdle 1. Korintlastele 7:33, 34.

Piibli eeskujude kasutamine võib aidata masendunul mõista, milliseid muudatusi vajab tema mõtteviis. Võib-olla on keegi teiste arvamuste suhtes liialt tundlik. Sa võid arutada Epafroditose näidet ja küsida: „Mis sa arvad, miks ta oli masendunud, kui sai teada, et tema kodukogudus on kuulnud tema haigusest? Kas ta tundis ennast hädavaresena? Miks Paulus käskis teda kalliks pidada? Kas Epafroditose kui isiku tõeline väärtus sõltus tema teenistuseesõigustest?” Sellised küsimused võivad masendunud kristlasel aidata teha isiklikke järeldusi ning mõista, et ta polegi hädavares.

„Toetage nõtru”

Piibel innustab: „Toetage nõtru.” (1. Tessalooniklastele 5:14) Tõelise religiooni üks eelis on ka selliste kristlike sõprade ühendus, kes võivad praktilist abi anda. Tõelised sõbrad ’tulevad hädas ilmsiks’ ning püsivad tõeliselt masendunu kõrval. (Õpetussõnad 17:17) Kui apostel Paulus tundis, et ta oli ’masendunud’ ja tal oli „seespool kartust”, sai ta lohutust „Tiituse tulemisega”. (2. Korintlastele 7:5, 6) Tõenäoliselt hindavad masendunud sobival ajal tehtud südamlikke külaskäike ja telefonikõnesid. Sa võid küsida, kas on mingi võimalus anda praktilist abi, näiteks mingeid asju ajades, majandustöid tehes või muud sellist.a Maria-nimeline kristlane ütleb: „Kui olin masendunud, kirjutas üks sõber mulle mitmeid kordi ja kirjades oli alati julgustavaid piiblikohti. Mul oli kombeks lugeda kirju üha uuesti ja neid lugedes nutta. Sellised kirjad olid mulle kulla hinnaga.”

Kui Paulus oli kogudust julgustanud „masendunud hingi toetama” (NW), ütles ta: „Olge pika meelega kõikide vastu. Katsuge, et ükski teisele ei tasu kurja kurjaga.” (1. Tessalooniklastele 5:14, 15) Kannatlikkus on hädavajalik, sest hingelise valu, negatiivse mõtlemise ja unepuudusest tulnud kurnatuse tõttu võib masendunu vastata ’kaalutlemata sõnadega’. (Iiob 6:2, 3) Kristlane nimega Rachelle, kelle ema kannatas raske depressiooni all, teatas: „Mitmel korral ütles ema midagi väga solvavat. Enamikul kordadel püüdsin enesele meelde tuletada, kui armas inimene minu ema tegelikult on: armastav, lahke ja suuremeelne. Sain aru, et masendunud inimesed ütlevad tihti seda, mida nad tegelikult ei mõtle. Halvim, mida selles olukorras võib teha, on halbade sõnade ja tegudega tasumine.”

Mõned küpsed kristlikud naised võivad eriti olla võimelised tooma kergendust teistele, emotsionaalset ahastust kannatavatele naistele. (Võrdle 1. Timoteosele 5:9, 10.) Sellised võimekad kristlikud naised võivad teha oma ülesandeks rääkida nendega lohutavalt sobivas olukorras. Vahel on sobivam, et mitte vennad, vaid küpsed kristlikud õed aitavad pidevalt mõnda naist. Asju korraldades ja neid sobivalt juhendades võivad kristlikud kogudusevanemad hoolitseda selle eest, et masendunud hinged saavad vajalikku hoolitsust.

Õpetatud keelega vanemad

Eriti vaimsetel karjastel peab olema „teadmisi ja sügavat mõistmist”, et nad „teaksid, kuidas rääkida julgustavalt väsinule”. (Jeremija 3:15, NW; Jesaja 50:4, Beck) Aga kui vanem ei ole ettevaatlik, võib ta masendunu enesetunde kogemata veelgi halvemaks teha. Näiteks kolm Hiiobi kaaslast tulid nähtavasti „temale kaastunnet avaldama ja teda trööstima”. Aga nende sõnad, mis olid ajendatud Hiiobi kannatuste valestimõistmisest, pigem ’rõhusid teda maha’, mitte ei lohutanud teda. — Iiob 2:11; 8:1, 5, 6; 11:1, 13—19; 19:2, VP.

Mitmed Vahitorni väljaanded on esile toonud teistele nõuandmisega seoses olevaid põhimõtteid.b Enamus vanemaid on seda materjali kasutanud. Mõningatel juhtudel on vanemate läbimõtlematud ütlused — kas isiklikus jutuajamises või kõnedes — põhjustanud palju kahju. Ärgu vanemad siis ’paisaku sõnu otsekui mõõgapisteid’, vaid olgu ’terviseks tarkade keelega’. (Õpetussõnad 12:18) Kui vanem mõtleb enne rääkimist oma märkuste võimalikule mõjule, võivad tema sõnad olla rahustavad. Olge siis, vanemad, kiired kuulama ja aeglased tegema järeldusi, kui teil pole asjadest täielikku ülevaadet. — Õpetussõnad 18:13.

Kui vanemail on masendunute vastu siiras huvi, siis tunnevad sellised isikud, et nad on armastatud ja hinnatud. Selline omakasupüüdmatu hool võib mõjuda neile nii, et nad ei pane tähele mahakiskuvaid märkusi. (Jakoobuse 3:2) Masendunuid võib tihtipeale vallutada süütunne ja vanemad võivad aidata neid taastada tasakaalukat seisundit. Isegi siis, kui on tehtud tõsist pattu, võib vanemate vaimne hoolitsus aidata, et ’see, mis lonkav, saaks terveks’. — Heebrealastele 12:13.

Kui masenduile tundub, et nende palved on tagajärjetud, võivad vanemad koos nendega ja nende eest palvetada. Piiblile toetuvaid depressiooni käsitlevaid artikleid nendega koos lugedes saavad vanemad neid rahustavate vaimsete sõnadega ’võida’. (Jakoobuse 5:14, 15) Vanemad võivad aidata masendunuil ette võtta ka piiblilisi samme, et lahendada teistega mingeid isiklikke ebakõlasid, kui see on neile probleemiks. (Võrdle Matteuse 5:23, 24; 18:15—17.) Tihti on sellised konfliktid, eriti perekonnas, depressiooni algpõhjus.

Mõista, et paranemine võtab aega. Isegi Elkana armastavad püüdlused ei lõpetanud kohe Hanna kurbust. Tema oma palved ning ülempreestri kinnitused tõid lõpuks kergenduse. (1. Saamuel 1:12—18) Ole siis kannatlik, kui reageering on aeglane tulema. Muidugi ei ole vanemad üldiselt arstid ja võivad sellepärast näha, et nende pingutustest on teatud juhtumil vaid piiratud kasu. Võib-olla tuleb neil koos masendunu perekonnaga julgustada teda otsima abi eriarsti juurest. Kui on vaja, võivad vanemad või perekonnaliikmed eriarstile seletada, et masendunu usuliste veendumuste austamine on tingimata tähtis ja vajalik.

Enne Jumala uut maailma pole keegi täiuslikult terve ei füüsiliselt, hingeliselt ega emotsionaalselt. Enne seda võib igaüks, kes on kaotanud oma rõõmu depressioonis, saada jõudu mitte ainult kristlikult koguduselt, vaid ka meie taevaselt Isalt, kes „masendatuid kinnitab”. — 2. Korintlastele 7:6.

[Allmärkused]

[Kast lk 29]

KUIDAS LOHUTAVALT RÄÄKIDA

□ KUULA HOOLIKALT — ’Ammuta’ vahetegemisvõimeliste küsimustega inimese südame tundeid. Ole kiire kuulama ja aeglane tegema mingeid järeldusi, kui sul pole asjast täielikku ülevaadet. — Õpetussõnad 20:5; 18:13.

□ ILMUTA KAASTUNNET — ’Kaastunne’ peab olema seotud ’südamliku halastusega’, kui sa püüad ennast emotsionaalselt asetada masendunu olukorda. ’Nuta nutjaga.’ — 1. Peetruse 3:8, NW; Roomlastele 12:15.

□ OLE PIKAMEELNE — Võib-olla läheb vaja korduvaid vestlusi; ole siis kannatlik. Ära pane tähele ’kaalutlemata sõnu’, mida masendunu pettumuse tõttu võib rääkida. — Iiob 6:3.

□ KINNITA SÕNADEGA — Aita masendunul näha tema häid omadusi. Ole kiites konkreetne. Näita, et probleemid, varasemad halvad kogemused või puudused ei otsusta inimese väärtust. Selgita, miks Jumal teda armastab ja tema eest hoolitseb. — Iiob 16:5.