Suunem — tuntud armastuse ja vägivalla poolest
SUUNEMI linn asus Lõuna-Galileas Jisreeli tasandiku idaservas. See väikelinn oli Piibli ajaloo kahe väga silmapaistva lahingu tunnistajaks, ent lisaks sellele on ta tuntud kahe naise sünnipaigana, kes on lojaalse armastuse suurepärasteks näideteks.
Linna taga kõrgus mäeküngas, mille nimi oli oletatavasti Moore, ning umbes kaheksa kilomeetri kaugusel tasandiku teiselpool servas asus Gilboa mägi. Nende kahe mäe vahel laius veerikas, viljakas maa — üks kõige viljakandvamaid piirkondi kogu Iisraelis.
Taolise Suunemi ümber asuva jõus maastiku foonil sündis üks kõige kaunimaid armastuslugusid — Ülemlaul. See laul räägib kenast maaneiust, kes ei hoolinud kuningas Saalomoni ettepanekust saada üheks tema naiseks, vaid pidas paremaks naituda oma karjusest kaaslasega. Saalomon pani mängu kogu oma tarkuse ja vara, et tema südant võita. Ühtesoodu ülistas ta neiut taevani: ”Kes see on, kes koiduna alla vaatab, ilus nagu täiskuu, selge nagu päike, kardetav nagu väehulk lippudega?” Samuti lubas kuningas ta üle kullata kõiksugu kalliskividega, millest too oskab vaid unistada (Ülemlaul 1:11; 6:10).
Saalomon tahtis anda neiule mingit hõngu kuninglikust elust ning võttis ta teda Jeruusalemma saatvasse kaaskonda, mille hulka kuulus ka kuninga 60 parimat sõjameest (Ülemlaul 3:6—11). Neiu ööbis kuningakojas, mis oli sedavõrd muljetavaldav, et kuninganna Seeba oli seda nähes jäänud ”otse hingetuks” (1. Kuningate 10:4, 5).
Ent suunemlanna jäi oma karjusele truuks. ”Otsekui õunapuu metsa puude keskel,” ütles ta, ”nõnda on mu kallim noorte meeste keskel!” (Ülemlaul 2:3). Rõõmutsegu Saalomon oma tuhande viinamäe keskel. Talle piisas ühest viinamäest, sest nii sai ta koos oma armastatuga olla. Tema armastust ei kõigutanud miski (Ülemlaul 8:11, 12).
Suunemis elas veel üks kaunis naine. Me küll ei tea midagi tema välimuse kohta, kuid kindlasti oli ta ilus seesmiselt. Piibli sõnul ’nägi ta kõike vaeva’, hoolitsemaks selle eest, et prohvet Eliisal oleks alati toit ja öömaja olemas (2. Kuningate 4:8—13).
Võime ette kujutada, kui tänulik oli Eliisa, et pärast pikka väsitavat reisi sai ta heita puhkama pisikesse katusekambrisse, mille see naine koos abikaasaga oli tema jaoks valmis seadnud. Küllap oli ta oma 60 teenistusaasta jooksul nende kodus sagedane külaline. Mispärast käis see suunemlanna Eliisale peale, et viimane alati nende pool peatuks, kui ta sealtkaudu rändab? Ta pidas Eliisa tööd hinnaliseks. See alandlik ja ennastsalgav prohvet tegutses otsekui rahva südametunnistusena, tuletades kuningatele, preestritele ja lihtrahvale meelde nende kohustust Jehoovat teenida.
Kahtlemata pidas Jeesus järgnevate sõnadega silmas ka seda suunemlannat: ”Kes prohveti vastu võtab ta prohvetinime tõttu, saab prohveti palga” (Matteuse 10:41). See jumalakartlik naine sai Jehoova käest erilise tasu. Kuigi ta oli kaua aega viljatu olnud, tõi ta ilmale poja. Ja kui aastaid hiljem laastas maad seitsmeaastane näljaperiood, sai ta Jumala käest jälle abi. See liigutav lugu tuletab meile meelde, et meie taevasele Isale ei jää kunagi märkamata lahkus, mida me Jumala sulastele osutame (2. Kuningate 4:13—37; 8:1—6; Heebrealastele 6:10).
Kaks pöördelise tähtsusega lahingut
Ehkki Suunem on tuntud kahe lojaalse naise kodupaigana, oli ta samuti kahe Iisraeli ajaloos murrangulise lahingu tunnistajaks. Selle lähistel asuv Moore ja Gilboa mäe vaheline tasandik oli lausa ideaalne lahinguväli. Piibli aegadel seadsid sõjapealikud leeri reeglina üles paigas, kus oli rikkalikult vett, kaitset pakkuvaid kõrgendikke ning võimaluse korral soodne positsioon mõnel künkal, kust avanes vaade kuiva pinnasega orule ning kus sõjaväel, hobustel ja vankritel oli küllalt ruumi manööverdamiseks. Suunem ja Gilboa võimaldasid seda kõike.
Kohtumõistjate ajal oli midjanlaste, amalekkide ja muust rahvusest meeste 135000-ne sõjavägi asunud leeri tasandikule Moore mäekünka läheduses. Nende kaameleid oli ”arvamatu palju, nõnda palju nagu liiva mere ääres” (Kohtumõistjate 7:12). Tasandiku teisele servale, Gilboa mäe jalamil asuva Harodi allika juurde, olid kohtumõistja Giideoni juhtimisel kogunenud Iisraeli sõjamehed, keda oli kokku vaid 32000.
Lahingule eelnenud päevadel üritasid mõlemad pooled tavaliselt hirmutamisega teise võitlusvõimet halvata. Tohutu suur vägi pilkesõnu loopivaid sõjamehi, sõjakaamelid, vankrid ja hobused võisid küll Iisraeli jalaväelastele hirmu nahka ajada. Kindla peale pakkus midjanlaste leer, mis oli juba üles löödud, kui iisraellased oma vägesid alles korraldasid, hirmuäratavat vaatepilti. Giideoni sõnade peale ”kes kardab ja on arg” lahkus lahinguväljalt kaks kolmandikku tema meestest (Kohtumõistjate 7:1—3).
Nüüd oli vaenlase 135000-mehelise armeega silmitsi ainult 10000 Iisraeli sõjameest, kuid natukese aja pärast vähendas Jehoova viimaste arvu veelgi, nii et järgi jäi käputäis — 300 meest. Iisraellaste kombe kohaselt jagati see pisuke jõuk kolmeks. Kui ümberringi valitses pimedus, hargnesid nad laiali ning võtsid kohad sisse vaenlase leeri kolmel serval. Siis purustasid need 300 meest Giideoni märguandel kruusid, mille sees olid peidus nende tõrvikud, tõstsid tõrvikud kõrgele ja hüüdsid: ”Jehoova ja Giideoni mõõk!” Nad puhusid sarvi tükk aega. Ehmunud sõjamehed tormasid pimeduses läbisegi ringi, arvates, et neid ründab korraga 300 salka. Jehoova pööras nad üksteise vastu, nii et ”kogu leer jooksis, karjus ja põgenes” (Kohtumõistjate 7:15—22; 8:10).
Teine lahing Suunemi lähedal toimus kuningas Sauli valitsusajal. Piibel annab teada, et ”vilistid kogunesid ja tulid ning lõid leeri üles Suunemisse; ja Saul kogus kokku kogu Iisraeli ning nemad lõid leeri üles Gilboasse”, samasse kohta, kus Giideoni armeegi aastaid varem paiknes. Kuid erinevalt Giideonist ei lootnud Saul eriti Jehoova peale, vaid pidas paremaks küsida nõu Een-Doori vaimumeediumilt. Kui ta vilistite leeri nägi, ”kartis [ta] ja ta süda värises väga”. Järgnenud lahingus pistsid iisraellased põgenema ning said hävitavalt lüüa. Surma said nii Saul kui ka Joonatan (1. Saamueli 28:4—7; 31:1—6).
Nõnda märgistabki Suunemi ajalugu nii armastus kui vägivald, nii Jehoova peale lootmine kui ka deemonitele toetumine. Selles orus elasid kaks naist, kes jäid truuks oma armastusele ja olid alati valmis külalislahkust osutama, ning siin pidasid kaks Iisraeli juhti pöördelise tähtsusega lahingu. Need neli näidet osutavad, kui tähtis on toetuda Jehoovale, kes kunagi ei jäta oma teenijatele tasumata.
[Pilt lk 31]
Tänapäeva Solemi küla muistse Suunemi asukohas, Moore mägi tagaplaanil
[Allikaviide]
Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.