Kuidas teha uurimistööd

KUNINGAS SAALOMON ”kaalus, uuris ja kujundas palju õpetussõnu”. Miks? Sest ta oli huvitatud sellest, et panna kirja ”tõesõnu” (Kog. 12:9, 10). Luukas ’uuris algusest peale kõike hoolega’, et Kristuse elujuhtumid loogilises järjestuses kirja panna (Luuka 1:3). Need mõlemad jumalateenrid tegid põhjalikku uurimistööd.

Mis on uurimine? Hoolikas teabeotsing mingil kindlal teemal. See hõlmab ka lugemist ning eeldab õpipõhimõtete rakendamist. Samuti võib sellega kaasneda teiste inimeste küsitlemine.

Millised asjaolud tingivad uurimist? Toome mõned näited. Omaette uurides või Piiblit lugedes võib sul kerkida tähtsaid küsimusi. Inimene, kellele sa tunnistust annad, võib tõstatada küsimuse, millele vastuse andmiseks sa tahaksid täpsemat infot hankida. Võib-olla oled sa määratud mõnda kõnet esitama.

Oletame näiteks, et sul tuleb esitada kõne. Materjal, mida sul palutakse käsitleda, paistab olevat üsna üldjooneline. Kuidas seda kohalikele oludele kohandada? Tee uurimistööd, et seda rikastada. Kui täiendad materjali mõningate statistiliste andmetega või mingi sobiva näitega, mis su kuulajatele huvi pakub, võib algul päris tavalisena tundunud mõte muutuda õpetlikuks, ajendada koguni tegutsema. Avaldatud materjal, mille kallal sa töötad, on ehk mõeldud ülemaailmsele lugejaskonnale, sinul aga on tarvis toodud mõtteid lähemalt käsitleda, näitlikustada ja kohandada üht kogudust või inimest silmas pidades. Mida sa peaksid selleks tegema?

Enne teabeotsingule asumist mõtle oma kuulajatele. Mida nad juba teavad? Mida oleks neil tarvis teada saada? Seejärel püstita kindel eesmärk. Kas selleks on selgitamine? veenmine? väidete kummutamine? või ehk tegudele ajendamine? Selgitamine eeldab täiendava info esitamist, et asi selgeks saaks. Ehkki põhilised faktid võivad olla selged, tuleb sul ehk lisada, millal ja kuidas esiletoodut rakendada. Veenmine nõuab põhjuste väljatoomist, kaasa arvatud tõendite esitamist, mis näitavad, miks asi just nii on. Väidete kummutamine nõuab vaidlusküsimusega seotud mõlemapoolse seisukoha põhjalikku tundmist ning toodud tõendite hoolikat analüüsimist. Loomulikult ei ole meie sihiks pelgalt tugevaid vastuväiteid esitada, vaid ka lahkelt tõsiasju välja tuua. Tegudele ajendamine hõlmab südameni jõudmist. See tähendab anda kuulajatele motiiv ning arendada neis soovi tegutseda käsitletava materjali kohaselt. Südameni võivad aidata jõuda tõsielust toodud näited nende kohta, kes on juba nõnda tegutsenud isegi raskuste kiuste.

Kas võiksid nüüd alustada? Mitte veel päris. Mõtle sellele, kui palju informatsiooni sa vajad. Üheks tähtsaks teguriks võib olla aeg. Kui palju aega on sulle selle info edastamiseks antud? Kas viis minutit? Nelikümmend viis minutit? Kas selleks on määratud kindel aeg, nagu näiteks koguduse koosolekul? Või pole aeg nii piiritletud, nagu näiteks piibliuurimist juhatades või karjasekülastust tehes?

Lõpuks mõtle sellele, milliseid uurimise abivahendeid sa saaksid kasutada. Kas lisaks nendele, mis sul on kodus, on mõningaid võimalik leida sinu kuningriigisaali raamatukogust? Kas ehk lubaksid palju aastaid Jehoovat teeninud vennad sul kasutada nende käsutuses olevaid uurimise abivahendeid? Kas on sinu piirkonnas mõni raamatukogu, kus vajaduse korral saaks teatmeteoseid kasutada?

Kuidas kasutada esmast uurimise abivahendit Piiblit

Kui sinu uurimisprojekt hõlmab mingi kirjakoha tähenduse selgitamist, alusta Piiblist endast.

Uuri kaasteksti. Küsi endalt: ”Kellele on see tekst mõeldud? Mida näitavad ümbritsevad salmid selle kohta, millistest oludest on teade või asjaga seotud inimeste hoiak tingitud?” Tihti võivad sellised üksikasjad aidata meil teksti mõista, samuti lisada kõnes kasutamise korral sinna elavust.

Näiteks tsiteeritakse tihti kirjakohta Heebrealastele 4:12, et osutada Jumala Sõna väele puudutada südant ja mõjutada elu. Tänu kaastekstile hakkame sügavamalt mõistma, kuidas see nii saab olla. Selles käsitletakse iisraellaste 40 aastat kestnud läbielamusi kõrbes, enne kui nad jõudsid maale, mille Jehoova oli tõotanud anda Aabrahamile (Heebr. 3:7—4:13). ”Jumala sõna” — tema tõotus tuua nad vastavalt Aabrahamiga tehtud lepingule hingamispaika — polnud surnud; see oli elav ning liikus täitumise poole. Iisraellastel oli igati põhjust ilmutada sellesse usku. Ent ajal kui Jehoova neid Egiptusest Siinai mäe juurde ja edasi Tõotatud Maale juhatas, ilmnes korduvalt nende usupuudus. Niisiis, nende inimeste reageeringu näol sellele, kuidas Jumal oma sõna täide viis, selgus, mis on nende südames. Ka meie päevil näitab Jumala tõotuse sõna ära, mis on inimeste südames.

Vaata läbi ristviited. Mõningates Piiblites on ristviited. Kas ka sinu omas? Kui on, võib neist abi olla. Võtkem ühe näite. Salmis 1. Peetruse 3:6 mainitakse Saarat kui väärt eeskuju kristlikele abielunaistele. Seda toetab ristviide 1. Moosese 18:12, kus tehakse teatavaks, et Saara nimetas ”iseeneses” Aabrahami isandaks. Seega tuli tema allumine südamest. Lisaks sellistele täiendustele võivad ristviited juhatada sind piiblitekstide juurde, mis osutavad mingi prohvetikuulutuse või käsuseaduse eelpildi täitumisele. Kuid arvesta sellega, et mõnede ristviidete eesmärgiks ei ole selliste selgituste andmine. Need võivad viidata vaid paralleelmõtetele või siis biograafilisele või geograafilisele infole.

Otsingud Piibli sõnaregistri abil. Piibli sõnaregister on tähestikuline aineregister Piiblis kasutatavate sõnade kohta. See võib aidata sul leida parajasti uuritava ainega seonduvaid kirjakohti. Neid läbi vaadates saad teada uusi kasulikke üksikasju. Sa saad tõendi Jumala Sõnas toodud tõe ”eeskuju” kohta (2. Tim. 1:13). Uue Maailma Pühakirjatõlge (”New World Translation of the Holy Scriptures”) sisaldab Piibli põhiliste sõnade registrit. ”Täielik sõnaregister” (”Comprehensive Concordance”) on palju põhjalikum. Kui see on olemas sinu keeles, leiad selle abil kõik Piibli olulised sõnad ja nende asukoha. Eesti keeles on neid sõnu hõlbus leida ka Piibli elektroonilisest tekstist.

Õpi kasutama ka teisi uurimise abivahendeid

Kastis leheküljel 33 on loetletud terve rida teisi uurimise abivahendeid, mille on andnud välja ”ustav ja mõistlik sulane” (Matt. 24:45—47). Paljudes neist on sisukord, kusjuures paljudel on taga aineregister, mis peaks aitama sul konkreetset infot üles leida. Iga aasta lõpus avaldatakse ajakirjades ”Vahitorn” ja ”Ärgake!” aasta artiklikogumike kohta aineregister.

Kui tead, millist liiki infot pakuvad piibliuurimise väljaanded, võib see uurimisprotsessi kiirendada. Võtame näiteks, et sa tahad saada midagi teada prohvetikuulutuse, doktriini, kristliku käitumise või Piibli põhimõtete rakendamise kohta. Otsitava leiad sa tõenäoliselt ”Vahitornist”. Päevakajalisi sündmusi, nüüdisprobleeme, usku, teadust ja eri maade rahvaid käsitleb ”Ärgake!”. Kõiki evangeeliumijutustusi kommenteerib kronoloogilises järjestuses raamat ”Suurim inimene, kes kunagi on elanud”. Mõnda Piibli raamatut tervikuna ja salm-salmilt arutavad sellised väljaanded nagu ”Ilmutuse suurejooneline haripunkt on peagi käes!” (”Revelation—Its Grand Climax At Hand!”), ”Pane tähele Taanieli prohvetikuulutust!” ja kaheköiteline ”Jesaja prohvetikuulutus — valgus kogu inimkonnale”. Väljaandest ”Arutlusi Pühakirja põhjal” leiad rahuldustpakkuvad vastused sadadele piiblilistele küsimustele, mis tavapäraselt põlluteenistuses kerkivad. Et mõista paremini teisi usundeid, nende õpetusi ja ajaloolist tausta, vaata raamatut ”Inimkond Jumala otsingul” (”Mankind’s Search for God”). Jehoova tunnistajate nüüdisajaloost annab üksikasjaliku ülevaate raamat ”Jehoova tunnistajad — Jumala Kuningriigi kuulutajad” (”Jehovah’s Witnesses—Proclaimers of God’s Kingdom”). Mõningaid detaile võib leida brošüürist ”Jehoova tunnistajad: kes nad on? mida nad usuvad?”. Aruande saavutuste kohta hea sõnumi ülemaailmse kuulutamise vallas leiad kõige viimasest Jehoova tunnistajate aastaraamatust (”Yearbook of Jehovah’s Witnesses”). ”Pühakirja sügavam mõistmine” (”Insight on the Scriptures”) on piiblientsüklopeedia ja -atlas. See on oivaline abiallikas, kui vajad üksikasju Piibliga seonduvate inimeste, paikade, asjade, keelte või ajalooliste sündmuste kohta.

”Vahitorni ühingu väljaannete register” (”Watch Tower Publications Index”). See enam kui 20 keeles avaldatav aineregister juhatab sind väga mitmesugustes väljaannetes sisalduva info juurde ning hõlmab peale aineregistri ka kirjakohtade registrit. Aineregistrit kasutades otsi üles selle teema kohane sõna, mida soovid uurida. Kirjakohtade registrist otsi välja piiblikoht, mida sooviksid paremini mõista. Kui aineregister hõlmab aastaid, mil su emakeeles on sel teemal või selle kirjakoha kohta midagi avaldatud, leiad järelevaatamiseks terve rea viiteid. Kasuta aineregistri esiosas toodud selgitust kasutatud väljaannete pealkirjade lühendite kohta. (Näiteks saad selle kaudu teada, et w99 3/1 15 viitab 1999. aasta 1. märtsi ”Vahitorni” leheküljele 15.) Kogudust tegudele ajendavat esitlust ette valmistades võivad osutuda kasulikuks sellised rubriigid nagu ”Põlluteenistuse kogemused” ja ”Jehoova tunnistajate elulood”.

Kuna uurimistegevus võib osutuda vägagi kaasakiskuvaks, ole hoolas, et sa eesmärgist kõrvale ei kalduks. Et leida üles käsilolevaks tööks vajalik materjal, keskendu teemale. Kui aineregistris on sulle vajaliku materjali ülesleidmiseks viide mingile allikale, ava märgitud lehekülg või leheküljed, seejärel aga juhindu alapealkirjadest ja lõikude avalausetest. Otsides mingi piiblisalmi tähendust, otsi viidatud leheküljelt kõigepealt üles kirjakoht, siis uuri kaasnevaid selgitusi.

”Vahitorni ühingu raamatukogu” laserplaadil. (”Watchtower Library”). Kui sul on juurdepääs arvutile, võiks sul olla kasulik kasutada ”Vahitorni ühingu raamatukogu” laserplaadil, mis sisaldab tohutul hulgal meie väljaandeid. Lihtne otsinguprogramm võimaldab sul otsida välja kas sõna, sõnaühendi või Piibli kirjakoha ”Vahitorni ühingu raamatukogu” mis tahes väljaandest. Kui seda uurimise abivahendit sinu emakeeles pole, saad ehk ammutada kasu väljaandest mingis teises sulle tuttavas üldkasutatavas keeles.

Muud teokraatlikud raamatukogud

Paulus palus oma teises inspireeritud kirjas Timoteosele sel noorel mehel tuua Roomasse tulles kaasa ”raamatud, eriti pärgamendid” (2. Tim. 4:13). Paulus pidas mõningaid kirjutisi väärtuslikuks ning hoidis need alles. Seda võid teha ka sina. Kas sa hoiad oma ”Vahitorni”, ”Ärgake!” ja ”Meie Kuningriigiteenistuse” numbrid ka veel pärast koguduse koosolekutel käsitlemist alles? Kui nii, siis saad kasutada neid oma teiste kristlike väljaannete kõrval uurimise abivahenditena. Enamik kogudusi hoiab kuningriigisaali raamatukogus teokraatlike väljaannete kogu. Neid saab kuningriigisaalis kasutada terve kogudus.

Pea isiklikku kartoteeki

Ole hoolas märkama huvipakkuvaid sõnumeid, mida saad kõnet esitades või õpetades kasutada. Kui leiad ajalehest või ajakirjast uudise, statistika või näite, mida saaksid teenistustöös kasutada, lõika see info välja või tee sellest koopia. Lisa juurde perioodikaväljaande kuupäev, pealkiri ning ehk ka autori või väljaandja nimi. Koguduse koosolekutel märgi lühidalt üles põhjendused ja näited, mis võiksid aidata sul teistele tõde selgitada. Kas on sul mõnikord olnud mõttes hea näide, mida sa kohe kasutada pole saanud? Kirjuta see üles ja säilita seda kartoteegis. Kui oled käinud mõnda aega teokraatlikus teenistuskoolis, oled teinud juba terve hulga esitlusi. Ära viska kõnemärkmeid minema, vaid hoia need alles. Tehtud uurimistöö võib sulle kasulikuks osutuda.

Vestle inimestega

Üks rikkalik infoallikas on inimesed. Kui Luukas kirjutas oma evangeeliumijutustust, kogus ta tõenäoliselt valdava osa infot sündmuste tunnistajate küsitlemise teel (Luuka 1:1—4). Ehk saab mõni kaaskristlane heita valgust teemale, mille kallal sa uurimistööd teed. Nagu ütleb Efeslastele 4:8, 11—16, kasutab Kristus selleks, et võiksime kasvada ”Jumala Poja tunnetuses”, ”ande inimeste näol” (UM). Küsitledes inimesi, kellel on jumalateenistuses kogemusi, võime ammutada kasulikke mõtteid. Inimestega juteldes võib ilmneda ka see, mis neil mõttes on, see aga võib aidata sul valmistada ette tõeliselt praktilist materjali.

Kaalu tulemusi

Kui vili on koristatud, tuleb terad sõkaldest eraldada. Sama käib sinu uurimistöö vilja kohta. Enne kui see saab kasutuskõlblikuks, tuleb sul eraldada väärtuslik üleliigsest.

Kui plaanid kogutud infot kõnes kasutada, küsi endalt: ”Kas mõte, mida kavatsen kasutada, lisab mu teemakäsitlusele midagi tõepoolest väärtuslikku? Või kui see materjal ongi huvitav, kas ei või see juhtida tähelepanu kõrvale teemalt, millest peaksin kõnelema?” Kui mõtled kasutada päevasündmusi või materjali kogu aeg muutuvalt teadus- või meditsiinipõllult, veendu, et see info on ajakohane. Samuti pea meeles, et ka mõned meie väljaannetes toodud mõtted pole enam ajakohased, seepärast vaata järele, mida värsket on sel teemal avaldatud.

Eriti ettevaatlik tuleb olla siis, kui otsustad kasutada ka ilmalikest allikatest pärit infot. Ära iial unusta, et Jumala Sõna on tõde (Joh. 17:17). Jumala eesmärgi täitumises on pearoll Jeesusel, seetõttu ütleb Koloslastele 2:3: ”[Temas] peituvad kõik tarkuse ja tunnetuse aarded.” Kaalu oma uurimistöö vilja sellest lähtudes. Küsi endalt ilmalikku uurimistööd silmas pidades: ”Kas pole see materjal liialdatud, spekulatiivne või kitsarinnaline? Kas pole see pandud kirja isekatel või ärilistel ajenditel? Kas on teised autoriteetsed allikad samal seisukohal? Mis kõige tähtsam, kas see on kooskõlas Piibli tõega?”

Õpetussõnad 2:1—5 kutsub meid üles taotlema tunnetust, aru ja mõistust ”nagu hõbedat ja .. nagu peidetud varandust”. See tähendab nii jõupingutusi kui ka rikkalikku tasu. Uurimine eeldab pingutusi, ent seda tehes saad jõuda selgusele, mida Jumal asja kohta arvab, korrigeerida vildakaid mõtteid ning tõest kindlalt kinni hoida. Samuti lisab see sinu esitlustele tuumakust ja elavust, nii et neid on meeldiv esitada ja rõõm kuulata.