82. peatükk

Jeesus suundub taas Jeruusalemma

PEAGI rändab Jeesus jälle linnast linna ja külast külla ning jagab õpetust. Ilmselt on ta Perea kandis, mis Juudamaa poolt vaadates asub teiselpool Jordani jõge. Ent sihiks on tal Jeruusalemm.

Juudi filosoofia kohaselt väärib päästet vaid piiratud arvul inimesi; võib-olla just see ajendab üht meest küsima: „Issand, kas neid on pisut, kes pääsevad?” (UT). Oma vastusega paneb Jeesus inimesed mõtlema sellele, mida on päästeks vaja: „Võidelge [teiste sõnadega, pingutage meeleheitlikult], et te läheksite sisse kitsast uksest.”

Sellised tarmukad ponnistused on ülimalt vajalikud, „sest paljud .. püüavad sisse minna, aga ei jaksa mitte”, jätkab Jeesus. Miks nad ei jaksa? Ta selgitab, et ’kui peremees on üles tõusnud ja on pannud ukse lukku ning inimesed seisavad õues ja koputavad, öeldes: „Issand, ava meile!”, ütleb tema: „Ma ei tunne teid, kust te olete! Jääge minust eemale, kõik ülekohtutegijad!” ’.

Ukse taha jäänud tulevad ilmselt vaid neile endile sobival ajal. Kuid selleks ajaks on võimaluste uks kinni ja riivistatud. Et pääseda sisse, oleksid nad pidanud varem tulema, kuigi see poleks siis neile ehk mugav olnud. Neid, kes Jehoova kummardamisest oma elu peaeesmärki ei tee, vaid seda aina edasi lükkavad, ootavad tõepoolest kurvad tagajärjed!

Valdav osa juute, keda Jeesus on saadetud teenima, pole haaranud kinni imelisest võimalusest võtta vastu Jumala päästekorraldus. Seepärast ütleb Jeesus, et nad uluvad ja kiristavad hambaid, kui nad välja visatakse. Seevastu inimesed „idast ja läänest, põhjast ja lõunast”, tõepoolest kõigist rahvastest, „istuvad lauas Jumala riigis”.

Jeesus jätkab: „On viimseid [põlatud mittejuudid, aga ka rõhutud juudid], kes saavad esimesteks, ja esimesi [materiaalselt ja usuliselt soositud juudid], kes jäävad viimasteks!” Et taolised laisad ja tänamatud inimesed on viimased, tähendab seda, et nad Jumala Kuningriiki üleüldse ei pääse.

Nüüd tulevad Jeesuse juurde variserid ning ütlevad: „Välju ja mine siit ära, sest Heroodes [Antipas] tahab sind tappa!” Võib-olla lasi Heroodes ise sellise kuulduse lahti eesmärgil, et Jeesus siit kandist põgeneks. Ehk kartis Heroodes, et ta saab osaliseks veel teisegi Jumala prohveti surmamises, nagu ta seda oli Ristija Johannese tapmises. Ent Jeesus ütleb variseridele: „Minge ja öelge sellele rebasele: vaata, ma ajan kurje vaime välja ja teen terveks täna ja homme ja kolmandal päeval ma jõuan eesmärgile!”

Viinud siin töö lõpule, jätkab Jeesus oma teekonda Jeruusalemma poole, sest nagu ta selgitab, „see ei sobi, et prohvet saab hukka mujal kui Jeruusalemmas”. Miks on alust arvata, et Jeesus tapetakse Jeruusalemmas? Sest Jeruusalemm on pealinn, kus asub 71-liikmelise süneedriumi ülemkohus, ning koht, kus tuuakse loomohvreid. Seepärast oleks ebakohane, et „Jumala Tall” tapetaks kuskil mujal kui Jeruusalemmas.

„Jeruusalemm, Jeruusalemm, kes tapad prohvetid ja viskad kividega surnuks need, kes sinu juurde on läkitatud!” kurdab Jeesus. „Kui mitu korda ma olen tahtnud koguda sinu lapsi otsekui kana oma poegi tiibade alla, aga teie ei ole tahtnud! Vaata, teie koda jäetakse teil maha!” Kuna see rahvas hülgab Jumala Poja, mõistetakse ta hukka!

Kui Jeesus on jätkamas teekonda Jeruusalemma, kutsutakse ta ühe variseride ülema kotta. On hingamispäev ja inimesed peavad teda teraselt silmas, sest kohal on üks mees, kellel on vesitõbi — vesi on ilmselt ta käsivartesse ja jalasäärtesse kogunenud. Jeesus pöördub kohalviibivate variseride ja kirjatundjate poole ning küsib: „Kas on luba hingamispäeval terveks teha?”

Mitte keegi ei lausu sõnagi. Niisiis teeb Jeesus mehe terveks ja laseb tal minna. Seejärel küsib ta: „Kes on teie seast, kelle poeg või härg kukub kaevu, et ta teda kohe välja ei tõmba hingamispäeval?” Jälle ei tule mitte kelleltki ühtainustki sõna vastuseks. Luuka 13:22—14:6; Johannese 1:29.

▪ Mida on Jeesuse sõnul päästeks vaja ja miks jäetakse paljud ukse taha?

▪ Kes on need „viimased”, kes saavad esimesteks, ning „esimesed”, kes saavad viimasteks?

▪ Mis võis olla selle põhjus, et Heroodes öeldi tahtvat Jeesust tappa?

▪ Miks pole see kohane, et prohvet tapetakse väljaspool Jeruusalemma?

83. peatükk

Külas variseril

JEESUS on ikka veel tähtsa variseri pool ning ta on äsja teinud terveks mehe, kel oli vesitõbi. Pannes tähele, kuidas teised söömaajale kutsutud külalised valivad aulisemaid istekohti, annab ta õppetunni alandlikkuse kohta.

„Kui sind keegi on pulma kutsunud,” seletab Jeesus, „siis ära istu ülemasse paika, sest vahest on tema poolt kutsutud keegi sinust aulisem, ja et see, kes sind ja teda kutsus, ei ütleks sulle: anna sellele aset! ja sa peaksid siis häbiga istuma alamasse paika.”

Niisiis annab Jeesus nõu: „Kui sa oled kutsutud, siis mine ja istu alamasse paika, ja kui tuleb see, kes sind kutsus, ja ütleb sulle: sõber, mine sinna ülemale! siis on sul au nende ees, kes sinuga istuvad ühes lauas.” Lõpuks lausub Jeesus: „Igaüht, kes ennast ülendab, alandatakse, ja kes ennast alandab, ülendatakse!” (Meie kursiiv.)

Edasi pöördub Jeesus teda külla kutsunud variseri poole ning kirjeldab, kuidas korraldada söömaaega, millel on Jumala silmis tõeline väärtus. „Kui sa teed lõuna- või õhtusöömaaja, siis ära kutsu oma sõpru ega oma vendi ega oma sugulasi ega rikkaid naabreid, et nad sind jälle ei kutsuks endi juurde ja sina nõnda saaksid tasu, vaid kui sa teed võõruspeo, siis kutsu vaeseid, vigaseid, jalutuid, pimedaid; siis sa oled õnnis, sest neil ei ole midagi sulle tasuda.”

Taoline õnnetutele söömaaja korraldamine toob selle korraldajale õnne, nagu Jeesus seda oma võõrustajale selgitab: „See tasutakse sulle õigete ülestõusmises!” Selline Jeesuse antud kirjeldus kiiduväärt söömaaja kohta tuletab ühele külalisele meelde üht teistsugust söömaaega. „Õnnis on, kes leiba sööb Jumala riigis!” lausub see külaline. Ent mitte kõik ei hinda sellist õnnelikku väljavaadet, nagu Jeesus seda järgmise tähendamissõna vahendusel näitab.

„Üks inimene tegi suure õhtusöömaaja ja kutsus paljusid. Ja .. ta läkitas oma sulase kutsutuile ütlema: tulge, sest kõik on juba valmis! Ja nad hakkasid endid kõik ühest suust vabandama. Esimene ütles talle: ma olen ostnud põllu ja pean välja minema seda vaatama; ma palun sind, vabanda mind! Ja teine ütles: ma olen ostnud viis paari härgi ja lähen neid katsuma; ma palun sind, vabanda mind! Ja veel teine ütles: ma olen võtnud naise ega saa sellepärast tulla!”

Millised väheveenvad vabandused! Põldu või kariloomi kontrollitakse tavaliselt enne ostmist, seega pole tegelikult hädavajadust vaadata neid üle selle järel. Ka ei peaks see, et inimene abielus on, takistama teda võtmast vastu nii tähtsat kutset. Niisiis, taolisi vabandusi kuuldes isand vihastub ja annab sulasele käsu: „Mine kohe välja linna laiadele tänavatele ja kurudesse ja too siia sisse vaesed ja vigased ja jalutud ja pimedad! Ja sulane ütles: isand, see on tehtud, nõnda nagu sa käskisid; aga veel on ruumi! Ja isand ütles sulasele: mine välja teede peale ja aedade äärde ja sunni sisse tulema, et minu koda täis saaks! .. ükski neist kutsutud meestest ei saa maitsta mu õhtusöömaaega!”

Millisest olukorrast see tähendamissõna räägib? „Isand”, kes korraldab söömaaja, kujutab Jehoova Jumalat; „sulane”, kes annab kutse edasi, Jeesust Kristust, ja „suur õhtusöömaaeg” võimalust olla taevaste Kuningriiki pääsenute hulgas.

Jeesuse päevil elanud juudi usujuhid said esimestena, enne kõiki teisi, kutse tulla, et pääseda Kuningriiki. Ent nad lükkasid selle kutse tagasi. Seepärast esitati eriti just alates 33. aasta nelipühist teine kutse juudi rahva põlatutele ja alamatele liikmetele. Kuid kutse vastuvõtjaid ei olnud piisavalt, et täita need 144000 kohta Jumala taevases Kuningriigis. Seetõttu esitati kolm ja pool aastat hiljem, aastal 36, kolmas ja viimane kutse ümberlõikamata mittejuutidele, kusjuures selliste inimeste kogumine on jätkunud meie päevini. Luuka 14:1—24.

▪ Millise õppetunni alandlikkuse kohta annab Jeesus?

▪ Kuidas saab võõrustaja korraldada söömaaja, mida Jumal hindab, ja miks toob see talle õnne?

▪ Miks on kutsutud külaliste vabandused väheveenvad?

▪ Mida on kujutatud Jeesuse tähendamissõnaga „suurest õhtusöömaajast”?