84. peatükk

Jüngri vastutus

LAHKUNUD tähtsa variseri poolt, kes on ilmselt süneedriumi liige, jätkab Jeesus oma teekonda Jeruusalemma. Talle järgnevad suured rahvahulgad. Aga mis on nende ajendid? Mida tegelikult tähendab olla tema tõeline järelkäija?

Rännates edasi, pöördub Jeesus rahvahulkade poole ning ehk jahmatab neid ütlusega: „Kui keegi tuleb minu juurde ja ei vihka oma isa ja ema ja naist ja lapsi ja vendi ja õdesid ja veel pealegi oma elu, see ei või olla mu jünger.”

Mida Jeesus sellega mõtleb? Jeesus ei ütle siin, et tema järelkäijad peaksid sõnasõnaliselt oma sugulasi vihkama. Nad peaksid neid vihkama hoopis selles mõttes, et nad armastavad neid vähem kui teda. Jeesuse esiisa Jaakobi kohta öeldakse, et ta „vihkas” Lead ja armastas Raahelit, mis tähendas seda, et ta armastas Lead vähem kui selle õde Raahelit.

Pane tähele ka seda, et Jeesuse sõnade kohaselt peaks jünger vihkama „veel pealegi oma elu”. Jällegi mõtleb Jeesus seda, et tõeline jünger peab armastama teda veel enam kui oma elu. Seega rõhutab Jeesus seda, et saada tema jüngriks tähendab tõsist vastutust kanda. Seda sammu ei tohi astuda hoolikalt järele kaalumata.

Olla Jeesuse jünger tähendab ka raskusi ja tagakiusamist kogeda, nagu ta seda järgnevalt näitab: „Kes ei kanna oma risti ega käi minu järel, see ei või olla mu jünger.” Niisiis peab tõeline jünger olema valmis kandma samasugust teotusekoormat nagu Jeesuski, ning vajaduse korral hõlmab see koguni surma Jumala vaenlaste käe läbi, nii nagu see Jeesusele peagi osaks saab.

Niisiis tuleb Kristusele järgnevatel rahvahulkadel väga hoolega analüüsida, mida tähendab olla tema jünger. Jeesus rõhutab seda seika ühe tähendamissõnaga. Ta ütleb: „Kes teie seast, kui ta tahab ehitada torni, ei istu enne maha ega arva kulu, kas temal on, mis vaja läheb teostamiseks? Et kui ta aluse on rajanud ega suuda lõpetada, kõik vaatajad teda ei hakkaks naerma, öeldes: see mees hakkas ehitama ega suuda lõpule viia!”

Seega näitab Jeesus talle järgnevatele rahvahulkadele kujukalt, et enne tema jüngriks saamist peaksid nad olema täiesti kindlad, et nad suudavad täita kõike sellega seotut, nõnda nagu mees, kes tahab ehitada torni, teeb enne töö alustamist kindlaks, kas tal on kõik vahendid selle teostamiseks. Jeesus jätkab teise tähendamissõnaga:

„Või missugune kuningas, minnes sõtta võitlema teise kuningaga, ei istu enne maha ega pea nõu, kas ta võib minna kümne tuhandega selle vastu, kes kahekümne tuhandega ta peale tuleb? Ja kui mitte, eks ta läkita, kui teine alles on kaugel, ja palu rahu?”

Seejärel rõhutab Jeesus oma tähendamissõnade mõtet: „Nõnda ka igaüks teie seast, kes mitte ei loobu kõigest, mis tal on, ei või olla mu jünger.” Just seda peavad Kristusele järgnevad rahvahulgad, jah, igaüks, kes teda tundma õpib, olema nõus tegema. Nad peavad olema valmis ohverdama kõik, mis neil on — kogu oma vara, kaasa arvatud isegi elu —, kui nad tahavad saada tema jüngriteks. Kas sina oled valmis seda tegema?

„Sool on hea,” jätkab Jeesus. Oma mäejutluses ütles ta, et tema jüngrid on „maa sool”, mis tähendab, et neil on inimestele alalhoidev mõju, nõnda nagu sõnasõnaline sool on säilitusaine. „Aga kui sool tuimub, millega seda teha soolaseks? Ei see kõlba maasse ega sõnnikusse,” lõpetab Jeesus. „See visatakse välja! Kellel kõrvad on kuulda, see kuulgu!”

Nõnda siis näitab Jeesus, et ka need, kes on olnud mõnda aega tema jüngrid, ei tohi nõrgeneda oma otsustavuses edasi minna. Vastasel korral muutuvad nad kasutuks, selle maailma naerualusteks ning Jumalale kõlbmatuks, tegelikult Jumalale teotuseks. Niisiis, otsekui maitsetu ja saastane sool visatakse nad välja, jah, hävitatakse. Luuka 14:25—35; 1. Moosese 29:30—33, UM; Matteuse 5:13.

▪ Mis tähendab ’vihata’ sugulasi ja iseennast?

▪ Millised kaks tähendamissõna Jeesus esitab ja mida need tähendavad?

▪ Mis on soola kohta käivate viimaste Jeesuse sõnade mõte?

85. peatükk

Kadunuid otsimas

JEESUS otsib innukalt ja leiab neid, kes tahavad alandlikult Jumalat teenida. Niisiis otsib ta inimesi ja räägib Kuningriigist kõigile, kaasa arvatud üldtuntud patustajatele. Sellised inimesed lähenevad nüüd talle, et teda kuulata.

Seda nähes arvustavad variserid ja kirjatundjad Jeesust, et see seltsib nende arvates väärtusetute inimestega. Nad nurisevad: „See võtab patuseid vastu ja sööb ühes nendega!” Nende väärikusega ei sobi see kuidagi kokku! Variserid ja kirjatundjad kohtlevad lihtrahvast otsekui mustust jalge all. Tegelikult kasutavad nad heebreakeelset väljendit ‛am ha·’aʹrets, „maarahvas”, et osutada sellistele inimestele halvakspanu.

Seevastu kohtleb Jeesus kõiki nende eneseväärikust riivamata, lahkelt ja kaastundlikult. Seetõttu on paljud neist alamatest inimestest, kaasa arvatud üldteada patustajad, teda innukalt kuulamas. Kuid mida öelda selle kohta, et variserid arvustavad Jeesust tema pingutuste pärast aidata selliseid nende arvates väärtusetuid inimesi?

Vastuseks nende pahakspanekule kasutab Jeesus üht tähendamissõna. Ta kõneleb variseride endi seisukohalt lähtudes, otsekui oleksid nemad õiglased ja asuksid turvaliselt Jumala karja hulgas, samal ajal kui põlastusväärne ‛am ha·’aʹrets on eksinud ja kadunud. Kuulakem tema küsimust:

„Kes teie seast, kui tal on sada lammast ja ühe neist kaotab, ei jäta need üheksakümmend üheksa kõrbe ega lähe kadunule järele, kuni ta tema leiab? Ja kui ta on leidnud, võtab ta rõõmuga tema oma õlgadele, ja kui ta koju tuleb, ta kutsub kokku sõbrad ja naabrid ning ütleb neile: rõõmutsege ühes minuga, sest ma leidsin oma lamba, kes oli kadunud!”

Seejärel selgitab Jeesus oma loo tähenduse: „Ma ütlen teile, nõnda on taevas ühest patusest, kes meelt parandab, rohkem rõõmu kui üheksakümne üheksast õigest, kes meeleparandust ei vaja!”

Variserid peavad end õiglaseks ja niisiis ei tunne nad tarvidust meelt parandada. Kui mõned neist arvustasid paar aastat tagasi Jeesust, et ta koos maksuametnike ja patustega sööb, ütles ta neile: „Ma pole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid!” Ennast õiglaseks pidavad variserid, kes ei mõista, et neil on tarvis meelt parandada, ei kutsu taevas rõõmu esile, aga tõelised meeleparandajad kutsuvad.

Rõhutamaks veel kord, et kadunud patustajate juhtimine õigele teele on suure rõõmu põhjuseks, räägib Jeesus ühe teise tähendamissõna. Ta ütleb: „Kui ühel naisel on kümme drahmiraha ja ta kaotab ühe drahmi, eks ta süüta küünla ja pühi koda ja otsi hoolega, kuni ta selle leiab? Ja kui ta selle on leidnud, siis ta kutsub kokku sõbrad ja naabrid ja ütleb: rõõmutsege ühes minuga, sest ma olen leidnud drahmiraha, mille ma kaotasin!”

Seejärel annab Jeesus samalaadse selgituse. Ta jätkab: „Nõnda, ütlen ma teile, tõuseb rõõm Jumala inglite keskel ühest patusest, kes meelt parandab!”

Kui tähelepanuväärne, et Jumala inglid ilmutavad armastavalt hoolt kadunud patustajate õigele teele juhtimise vastu! Seda eriti veel sel põhjusel, et nemad — varem alam, põlatud ‛am ha·’aʹrets — võivad lõpuks kuuluda Jumala taevase Kuningriigi liikmete hulka. Seetõttu saavad nad taevas koguni kõrgema positsiooni kui inglid! Kuid selle asemel et olla kiivas või tunda end solvatuna, hindavad alandlikud inglid seda, et need patused inimesed on oma elus kohanud ja lahendanud olukordi, mis on teinud neid võimeliseks teenima mõistvate ning halastavate taevaste kuningate ja preestritena. Luuka 15:1—10; Matteuse 9:13; 1. Korintlastele 6:2, 3; Ilmutuse 20:6.

▪ Miks seltsib Jeesus tuntud patustajatega ja milline arvustus saab talle osaks variseridelt?

▪ Kuidas suhtuvad variserid lihtrahvasse?

▪ Milliseid tähendamissõnu Jeesus kasutab ja mida me võime neist õppida?

▪ Miks on inglite rõõm tähelepanuväärne?