Kristus vihkas seadusetust — kas ka sina?
„Sa armastasid õiglust ja sa vihkasid seadusetust. Sellepärast on Jumal, sinu Jumal, sind võidnud rõõmuõliga enam kui su kaaslasi.” — HEEBREALASTELE 1:9, NW.
1. Mida veel lisaks õigluse armastamisele nõutakse kõikidelt tõelistelt Jehoova Jumala sulastelt?
JEHOOVA tõelised sulased armastavad teda kõigest oma südamest, hingest, meelest ja väest. (Markuse 12:30) Nad tahavad Jehoova südant rõõmustada laitmatuse säilitamisega. (Õpetussõnad 27:11) Et seda teha, ei pea nad mitte ainult armastama õiglust, vaid ka vihkama seadusetust. Nii tegi kindlasti Jeesus Kristus, nende Eeskuju. Tema kohta on öeldud: „Sa armastasid õiglust ja sa vihkasid seadusetust.” — Heebrealastele 1:9, NW.
2. Mida sisaldab seadusetus?
2 Mis on seadusetus? See on patt, nagu seda näitas apostel Johannes, kui ta kirjutas: „Igaüks, kes teeb harjumuslikult pattu, teeb harjumuslikult ka seda, mis on seadusetu, ja niisiis on patt seadusetus.” (1. Johannese 3:4, NW) Seadusetut inimest „ei tõkesta ega juhi seadus”. (Webster’s Ninth New Collegiate Dictionary) Seadusetus sisaldab kõike, mis on halb, kuri, ebamoraalne, rikutud ja ebaaus. Pilk maailmale näitab, et tänapäeval on seadusetus ohjeldamatum kui kunagi varem. Pole kahtlustki, et me elame „kriitilistel aegadel”, mida apostel Paulus 2. Timoteosele 3:1—5 (NW) ennustas. Pidades silmas kogu seda seadusetust, kui hea on see, et meil on kästud vihata kõike kurja! Näiteks on meid kästud: „Teie, kes armastate Jehoovat, vihake kurja!” (Laul 97:10) Samamoodi võime lugeda: „Vihake kurja ja armastage head.” — Aamos 5:15.
Kolme liiki vihkamine
3—5. Millisel kolmel viisil on Jumala Sõnas kasutatud sõna „vihkamine”?
3 Mida tähendab midagi vihata? Jumala Sõnas on kasutatud sõna „vihkama” kolmel erineval viisil. On olemas vihkamine, mis on ajendatud kuritahtlikkusest ja mis püüab oma objektile kahju teha. Kristlased peavad sellist liiki vihkamisest hoiduma. See on selline vihkamine, mis õhutas Kaini oma õiglast venda Aabelit tapma. (1. Johannese 3:12) Selline vihkamine oli ka religioonijuhtidel Jeesus Kristuse vastu. — Matteuse 26:3, 4.
4 Lisaks on sõna „vihkamine” kasutatud Pühakirjas vähema armastamise mõttes. Näiteks ütles Jeesus: „Kui keegi tuleb minu juurde ja ei vihka oma isa ja ema ja naist ja lapsi ja vendi ja õdesid ja veel pealegi oma elu, see ei või olla mu jünger.” (Luuka 14:26) On selge, et Jeesus mõtles selle all lihtsalt seda, et me armastame neid vähem kui teda. Jaakob ’vihkas Lead’, kuid tegelikult ta vaid armastas teda vähem kui Raahelit. — 1. Moosese 29:30, 31, NW.
5 On olemas veel üks sõna „vihkamine” tähendus, mis meile antud juhul eriti huvi pakub. Selle mõte on see, et me tunneme kellegi või millegi vastu sellist tugevat vastumeelsust või tülgastust, et me väldime ükskõik millist kokkupuudet taolise isiku või asjaga. Laulus 139 räägitakse sellest kui „täie vihaga vihkamisest”. Taavet ütles seal: „Kas ma neid, kes sind vihkavad, Jehoova, ei peaks vihkama, ja kas ei peaks mulle olema tülkad need, kes tõusevad sinu vastu! Täie vihaga ma vihkan neid, nad on saanud mu omiks vaenlasiks!” — Laul 139:21, 22.
Miks me peaksime seadusetust vihkama?
6, 7. a) Miks eelkõige me peaksime seadusetust vihkama? b) Mis on teine seadusetuse vihkamise jõuline põhjus?
6 Miks me peaksime seadusetust vihkama? Üks põhjus on see, et meil võiks olla enesest lugupidamine ja hea südametunnistus. Ainult nõnda võivad meil olla head suhted meie õiglase armastava taevase Isa Jehoovaga. Taavet andis selles suhtes hea eeskuju, nagu seda võib näha lugedes Laul 26. Näiteks ütles ta: „Ma vihkan kurjade kogu ega istu õelate kilda!” (Laul 26:5) Meie armastus Jumala ja õigluse vastu peaks meid ajendama tundma õiglast meelepaha — jah, viha — kõige vastu, mis on tema seisukohalt seadusetu, kaasa arvatud nende seadusetud teod, kes on Jehoovale sõnakuulmatud ja vihkavad teda. Lisaks peaksime vihkama seadusetust selle teotuse pärast, mida see toob Jehoova nimele.
7 Teine põhjus, miks Jehoova rahvas peaks vihkama seadusetust, on see, et seadusetus on väga ohtlik ja kahjulik. Millised tagajärjed on lihale külvamisel ehk seadusetusele külvamisel? Paulus hoiatas: „Ärge eksige, Jumal ei anna ennast pilgata, sest mis inimene külvab, seda ta ka lõikab! Sest kes külvab oma lihale, see lõikab lihast kadu; aga kes külvab Vaimule, see lõikab Vaimust igavest elu.” (Galaatlastele 6:7, 8) Niisiis peaksime me soovima seadusetusega absoluutselt mitte mingit tegemist teha. Meie iseendi heaolu ja meelerahu nimel on meil tõepoolest tarvis vihata kõike seadusetut.
Need, kes vihkavad seadusetust
8. Kes on andnud seadusetuse vihkamises parima eeskuju ja millised kirjakohad seda näitavad?
8 Jumal annab seadusetuse vihkamises kõigile intelligentsetele loodolevustele parima eeskuju. Ta tunneb seadusetuse vastu õiglast meelepaha, ja ta Sõna ütleb: „Neid kuut asja vihkab Jehoova, jah, seitse on tema hingele jäledad: ülbed silmad, valelik keel, käed, mis valavad süütut verd, süda, mis sepitseb nurjatuid kavatsusi, jalad, mis kiiresti jooksevad kurja poole, valetunnistaja, kes väidab valet, ja see, kes tõstab riidu vendade vahel!” Samuti me loeme: „Jehoova kartus on kurja vihkamine! Ma vihkan kõrkust ja ülbust, pahu eluviise ja pöörast suud!” (Õpetussõnad 6:16—19; 8:13) Lisaks öeldakse meile: „Mina, Jehoova, armastan õigust, vihkan nurjatut röövimist!” — Jesaja 61:8.
9, 10. Kuidas ilmutas Jeesus seadusetuse vihkamist?
9 Jeesus Kristus jäljendas seadusetuse vihkamises oma Isa. Niisiis me loeme: „Sa armastasid õiglust ja sa vihkasid seadusetust. Sellepärast on Jumal, sinu Jumal, sind võidnud rõõmuõliga enam kui su kaaslasi.” (Heebrealastele 1:9, NW) Jeesus andis sedaliiki vihkamises meile eeskuju. Ta ilmutas seadusetuse vihkamist, paljastades neid, kes olid tahtlikult seadusetud — valereligiooni juhte. Ta mõistis neid korduvalt hukka silmakirjatsejatena. (Matteuse 23. peatükk) Ühel teisel juhtumil ütles Jeesus neile: „Teie olete oma isast kuradist ja oma isa himude järgi te tahate teha!” (Johannese 8:44) Jeesus ilmutas oma viha seadusetuse vastu isegi sel määral, et ta kasutas füüsilist jõudu ja puhastas kahel korral templi ahnetest religioossetest silmakirjatsejatest. — Matteuse 21:12, 13; Johannese 2:13—17.
10 Jeesus ilmutas seadusetuse ja patu vihkamist ka sellega, et ta hoidis end neist täielikult eemal. Seetõttu võis ta oma vastastelt põhjendatult küsida: „Kes teie seast võib mind patus süüdistada?” (Johannese 8:46) Jeesus oli „püha, veatu, laitmatu, eraldatud patustest”. (Heebrealastele 7:26) Peetrus kinnitas seda, kirjutades, et Jeesus ’ei teinud pattu ja ta suust ei leitud pettust’. — 1. Peetruse 2:22.
11. Millised Pühakirjal põhinevad näited on meil ebatäiuslike inimeste kohta, kes seadusetust vihkasid?
11 Ent Jeesus oli täiuslik inimene. Kas me leiame Pühakirjast näiteid ebatäiuslikest inimestest, kes tõeliselt vihkasid seadusetust? Muidugi leiame! Näiteks ilmutasid Mooses ja ta leviitidest kaaslased suurt vihkamist ebajumalakummardamise vastu, hävitades Jehoova käsul umbes 3000 ebajumalakummardajat. (2. Moosese 32:27, 28) Piinehas ilmutas suurt vihkamist seadusetuse vastu, kui ta tappis piigiga kaks abielurikkujat. — 4. Moosese 25:7, 8.
Seadusetuse vihkamise väljendamine
12. a) Kuidas me võime ilmutada seadusetuse vihkamist? b) Millised on mõningad praktilised viisid, hoidumaks seadusetutest mõtetest?
12 Tulles tagasi meie aega, kuidas võime meie ilmutada seadusetuse vihkamist? Kontrollides oma mõtteid, sõnu ja tegusid. Meil on tarvis arendada harjumust mõelda ülesehitavatele asjadele, kui me meeled pole hõivatud käsiloleva tööga. Kui me öösiti juhuslikult ärkvel oleme, võime me ehk olla kalduvad negatiivselt mõtisklema, peatudes väärnähtustel või laskudes seksuaalfantaasiatesse. Ära anna kunagi ruumi taolistele asjadele, vaid tee kasulikel teemadel mõtisklemine enesele harjumuseks. Püüa näiteks pähe õppida kirjakohti, üheksat õnne põhjust ja üheksat vaimu vilja. (Matteuse 5:3—12; Galaatlastele 5:22, 23) Kas sa suudad nimetada 12 apostli nime? Kas sa tead Kümmet Käsku? Millised on need seitse kogudust, kelle poole Ilmutuses pöörduti? Ka kuningriigilaulude päheõppimine aitab meil hoida oma meeli asjadel, mis on tõsised, ausad, õiged, puhtad, armsad, mida on hea kuulda, vooruslikud ja kiituse väärt. — Filiplastele 4:8.
13. Missugust kõnet paneb meid vihkama seadusetuse vihkamine?
13 Veel ilmutame seadusetuse vihkamist sellega, et me väldime ebapuhast kõnet. Paljud ilmalikud inimesed tunnevad rõõmu siivutute naljade rääkimisest ja kuulamisest, kuid kristlastel ei peaks olema kalduvust neid isegi mitte kuulata. Selle asemel peaksime me ära minema ja vältima osavõttu kõigist vestlustest, mis langevad nii madalale tasemele. Kui meil pole võimalik ära minna, võime vähemalt oma näoilmega väljendada seda, et me vihkame taolist kõnet. Meil on tarvis järgida seda head nõuannet: „Ükski nurjatu sõna ärgu tulgu teie suust, vaid ainult seesugune, mis on hea tarvilikuks kasvatuseks, et see pakuks mõnu kuulajaile.” (Efeslastele 4:29) Me ei peaks end rüvetama sellega, et me räägime või kuulame midagi ebapuhast.
14. Millist kaitset pakub seadusetuse vihkamine seoses äritegevuse ja tööga?
14 Me peame suunama seadusetuse vihkamise ka kõigi patuste teguviiside vastu. Seadusetuse vihkamine aitab meil vältida kompromissi püünist selles suhtes. Tõelised kristlased ei tee harjumuslikult pattu. (Võrdle 1. Johannese 5:18, NW.) Näiteks peame me vihkama kogu ebaausat äritegevust. Tänapäeval on paljudele Jehoova tunnistajatele avaldatud survet teha oma tööandjate kasuks ebaausaid asju, kuid nad on keeldunud seda tegemast. Kristlased on valmis isegi kaotama oma töökohta, selle asemel et teha midagi, mis kahjustab Piiblist õpetatud südametunnistust. Lisaks soovime me ilmutada vihkamist seadusetuse vastu sellega, et me ei riku liiklusreegleid ega peta, kui meil tuleb maksta makse või tollilõivu. — Apostlite teod 23:1; Heebrealastele 13:18, NW.
Seksuaalse ebapuhtuse vihkamine
15. Milliseid häid eesmärke teenis inimeste loomine tugeva paljunemisinstinktiga?
15 Meie kui kristlased peame eriti vihkama seksuaalasjadega seotud ebapuhtust. Jumalal oli kaks head eesmärki, kui ta lõi inimkonna tugeva paljunemisinstinktiga. Ta kindlustas selle, et inimsugu ei sure välja, ja lisaks andis väga armastava korralduse õnne lisamiseks. Isegi need inimesed, kes on vaesed, harimatud või muidu ebasoodsamas olukorras, võivad leida abielusuhetest suurt õnne. Ent Jehoova on seadnud piirid, mille raames neid suhteid võidakse nautida. Neid Jumala poolt kehtestatud piire peab austatama. — 1. Moosese 2:24; Heebrealastele 13:4.
16. Milline peaks olema meie hoiak seoses seksuaalselt ebapuhta meelelahutuse ja ebapuhaste teguviisidega?
16 Kui me vihkame seadusetust, hoidume me püüdlikult kõigist seksuaalselt ebapuhastest teguviisidest ja ebamoraalsetest meelelahutustest. Seetõttu me hoidume kõigist moraalses mõttes kahtlastest raamatutest, ajakirjadest ja ajalehtedest. Kui me vihkame seadusetust, vihkame me samuti kõiki ebapuhtaid visuaalseid etendusi, olgu need siis televisioonis, kinos või teatrilaval. Kui me leiame, et programm on ebamoraalne, peaks see ajendama meid kohe televiisorit kinni panema või peaks meil olema julgust teatrist lahkumiseks. Samamoodi peaks seadusetuse vihkamine tegema meid valvsaks igasuguse muusika suhtes, mis oma lüürika või tempoga tundeid üles kütab. Me ei püüa ebamoraalseid asju tundma õppida, vaid oleme ’lapsed kurjuses, kuid mõtteviisi poolest täisealised’. — 1. Korintlastele 14:20.
17. Millist nõu annab Koloslastele 3:5, mis aitab meil moraalselt puhtaks jääda?
17 Meile antakse väga sobivat nõu: „Sellepärast surmake oma maapealsed liikmed: hoorus, roppus, kired [„seksuaalne himu”, NW].” (Koloslastele 3:5) Pole kahtlustki, et läheb tarvis meiepoolseid jõulisi meetmeid, kui me oleme kindlalt otsustanud jääda moraalselt puhtaks. Seoses Koloslastele 3:5 „surmamisena” tõlgitud kreekakeelse sõnaga teatab The Expositor’s Bible Commentary: „See tähendab, et meil ei tule kurje tegusid ja hoiakuid mitte lihtsalt alla suruda või ohjeldada. Meil tuleb nad minema pühkida, vana eluviis täielikult välja juurida. ’Täielikult surmama’ väljendab ehk selle jõudu. . . . Nii verbi tähendus kui ka ajavormi jõulisus viitavad isikliku otsustavuse põhjal tehtud jõulisele ja valulikule teole.” Seetõttu me peaksime hoiduma pornograafiast, otsekui oleks see ohtlik, nakkav ja surmatoov haigus, sest just seda ta on nii moraalses kui ka vaimses mõttes. Kristus väljendas samasugust mõtet, kui ta ütles, et tuleb lahti saada käest, jalast või isegi silmast, kui see paneb meid komistama. — Markuse 9:43—48.
Valereligiooni ja ärataganemise vihkamine
18. Kuidas me võime väljendada oma vihkamist religioosse seadusetuse vastu?
18 Nii nagu Jeesus ilmutas oma viha seadusetuse vastu, paljastades silmakirjalikke religioniste, nii ilmutavad ka Jehoova tunnistajad tänapäeval oma viha kogu silmakirjaliku religioosse seadusetuse vastu. Kuidas? Levitades Piibli kirjandust, mis heidab valgust sellele, et Suur Babülon on tegelikult religioosne hoor. Kui me tõepoolest vihkame seadusetut religioosset silmakirjalikkust, oleme Suure Babüloni, valereligiooni ülemaailmse impeeriumi paljastamisel täis otsustavust. Me teeme seda ausa südamega inimeste pärast, keda ta on pimestanud ja vaimses orjuses pidanud. Sedavõrd, kuivõrd me tõeliselt vihkame Suure Babüloni seadusetust, oleme innukad kõigis Kuningriigi teenimise liikides osalema. — Matteuse 15:1—3, 7—9; Tiitusele 2:13, 14; Ilmutuse 18:1—5.
19. Kuidas me peaksime suhtuma ärataganejatesse ja mispärast?
19 Seadusetuse vihkamise kohustus käib ka kõigi ärataganejate teguviiside kohta. Meie hoiak ärataganejate suhtes peaks olema selline nagu Taavetil, kes teatas: „Kas ma neid, kes sind vihkavad, Jehoova, ei peaks vihkama, ja kas ei peaks mulle olema tülkad need, kes tõusevad sinu vastu! Täie vihaga ma vihkan neid, nad on saanud mu omiks vaenlasiks!” (Laul 139:21, 22) Kaasaegsed ärataganejad pingutavad ühise eesmärgi saavutamiseks jõudu koos „seadusetuse-inimese”, ristiusumaailma vaimulikkonnaga. (2. Tessalooniklastele 2:3, NW) Meil kui lojaalsetel Jehoova tunnistajatel pole seetõttu nendega absoluutselt mitte midagi ühist. Kuna me oleme ebatäiuslikud, võib meie süda kergesti kalduda olema kriitiline meie vendade suhtes. Üksikisikutena on „ustava ja mõistliku orja” hulka kuulujad ebatäiuslikud inimesed. (Matteuse 24:45—47, NW) Kuid see klass on ustav ja mõistlik. Ärataganejad asetavad rõhu juhtivate vendade poolt tehtud eksimustele või näilistele vigadele. Meie julgeolek sõltub sellest, et me väldime ärataganejate propagandat, otsekui oleks see mürk, mida ta ka tegelikult on. — Roomlastele 16:17, 18.
20, 21. Kuidas võiks seadusetuse vihkamise põhjused kokku võtta?
20 Me oleme näinud, et maailm on täis seadusetust, mis on sama mis patt. Ei piisa ainult sellest, et me armastame õiglust; me peame vihkama ka seadusetust. Mõned neist, kes on kristlikust kogudusest eemaldatud, ehk arvasid, et nad armastavad õiglust, kuid nad ei vihanud piisavalt seadusetust. Samuti me nägime, miks me peaksime vihkama seadusetust. Kui me seda ei tee, ei saa meil olla head südametunnistust ega enesest lugupidamist. Lisaks tähendab seadusetus ebalojaalsust Jehoova Jumala suhtes. Seadusetus paneb meid lõikama väga kibedat vilja — viletsust, rikutust ja surma.
21 Samuti panime tähele, kuidas me ilmutame seda, et me seadusetust vihkame. Me teeme seda, kui meil pole absoluutselt midagi tegemist mitte mingit liiki ebaaususe, seksuaalse ebamoraalsuse või ärataganemisega. Kuna me tahame osaleda Jehoova õigeksmõistmises ja soovime ta südant rõõmustada, peame me mitte ainult õiglust armastama ja usinalt tema teenistuses olema, vaid ka seadusetust vihkama, nagu seda vihkas meie Juht ja Käskija Jeesus Kristus.
Kuidas sa vastaksid?
◻ Kuidas kasutab Pühakiri sõna „vihkama”?
◻ Millised head põhjused on meil seadusetuse vihkamiseks?
◻ Milliseid häid eeskujusid on meil neist, kes seadusetust vihkasid?
◻ Kuidas me võime ilmutada oma vihkamist seadusetuse vastu?
[Pilt lk 8]
Jeesus puhastas templi, kuna ta vihkas seadusetust
[Pilt lk 10]
Kui me vihkame seadusetust, hoidume me seksuaalselt ebamoraalsest meelelahutusest