132. peatükk

Jumala paremal käel

PÜHA vaimu väljavalamine nelipühil on tõendiks, et Jeesus on pöördunud tagasi taevasse. Ka veidi hiljem jünger Stefanosele antud nägemus tõestab, et Jeesus on sinna tagasi pöördunud. Stefanos hüüab hetk enne seda, kui ta ustava tunnistamise pärast kividega surnuks visatakse: „Ennäe! Ma näen taevad lahti olevat ja Inimese Poja seisvat Jumala paremal poolel!”

Jumala paremal käel olles ootab Jeesus oma Isalt käsku: „Valitse keset oma vaenlasi!” Aga mida teeb Jeesus vahepeal, enne vaenlaste vastu tegutsema hakkamist? Ta valitseb oma võitud jüngrite üle, juhendades neid nende kuulutustöös ja valmistades neid ette saama ülesäratamise läbi tema kaaskuningateks ta Isa Kuningriigis.

Näiteks valib Jeesus Sauluse (kes hiljem on rohkem tuntud rooma nime Paulus all) juhtima inimeste jüngriteks tegemise tööd teistes maades. Saulus on innukas Jumala Seaduse suhtes, ent juudi usujuhid on ta eksiteele viinud. Tagajärjeks on see, et Saulus ei kiida heaks mitte ainult Stefanose mõrva, vaid läheb ülempreester Kaifase volitusel Damaskusesse, et leida üles, võtta kinni ja tuua Jeruusalemma kõik mehed ja naised, kes on Jeesuse järelkäijad. Ent kui Saulus on sinna teel, sähvatab tema ümber äkitselt hele valgus ja ta langeb maha.

„Saul, Saul, miks sa mind taga kiusad?” küsib hääl nähtamatust allikast. „Issand, kes sa oled?” küsib Saulus.

„Mina olen Jeesus, keda sa taga kiusad!” kostub vastuseks.

Jeesus käsib üleloomulikust valgusest pimedaks jäänud Saulusel minna Damaskusesse ja jääda ootama juhendeid. Siis ilmub Jeesus nägemuses Ananiasele, ühele jüngritest. Jeesus ütleb Ananiasele Sauluse kohta: „Ta on mulle valitud riist, et ta minu nime kannaks paganate ja kuningate ning Iisraeli laste ette.”

Tõesti, Jeesuse toetusel on Saulusel (kes on nüüd tuntud Paulusena) ning teistel evangeeliumikuulutajatel kuulutus- ja õpetustöös tohutu edu. Õigupoolest kirjutab Paulus juba 25 aastat pärast seda, kui Jeesus talle Damaskuse teel ilmus, et head sõnumit on „kuulutatud kõigele loodule taeva all”.

On möödunud juba hulk aastaid, kui Jeesus annab oma armastatud apostlile Johannesele rea nägemusi. Nende nägemuste vahendusel, mida Johannes Piibli Ilmutusraamatus kirjeldab, ta otsekui elaks seni, kuni näeb Jeesust tulemas Kuningriigi väes. Johannes ütleb, et „vaimus” viidi ta ajas ettepoole „Issanda päeva”. Mis „päev” see on?

Piibli prohvetiennustusi, sealhulgas ka viimsete päevade kohta käivat Jeesuse prohvetiennustust hoolikalt uurides selgub, et „Issanda päev” algas ajaloolisel 1914. aastal! Niisiis, just aastal 1914 tuli Jeesus nähtamatult, avaliku sensatsioonita tagasi, kusjuures sellest olid teadlikud vaid tema ustavad sulased. Just sel aastal andis Jehoova Jeesusele käsu valitseda keset oma vaenlasi!

Oma Isa käsule kuuletudes puhastas Jeesus taevad Saatanast ja tema deemoneist, heites need alla maa peale. Näinud nägemuses seda sündivat, kuuleb Johannes häält taevast kuulutavat: „Nüüd on õnnistus ja vägi ja kuninglik valitsus saanud meie Jumala ja meelevald tema Kristuse kätte!” Jah, 1914. aastal hakkas Kristus Kuningana valitsema!

Milline hea sõnum on see küll Jehoova kummardajatele taevas! Neid kutsutakse üles: „Olge väga rõõmsad, taevad, ja teie, kes seal sees elate!” Aga millises olukorras on need, kes on maa peal? „Häda maale ja merele,” jätkab hääl taevast, „sest kurat on tulnud maha teie juurde ja tal on suur viha, sest ta teab, et tal on pisut aega!”

Just praegu on meil käes see „pisut aega”. Nüüd näitavad inimesed, kas nad on väärt pääsema Jumala uude maailma või saab neile osaks häving. On tõsi, et praegu otsustab sinu saatuse see, millist vastukaja sa osutad heale sõnumile Jumala Kuningriigist, mida Kristuse juhtimisel ülemaailmselt kuulutatakse.

Pärast seda hakkab Jeesus Kristus kui Jumala Esindaja tegutsema, et vabastada maa kogu praegusest Saatana asjadesüsteemist ning nendest, kes seda toetavad. Jeesus kaotab kõik selle kurjuse lõplikult sõjas, mida Piiblis nimetatakse Harmagedooniks. Seejärel võtab Jeesus, kes on Jehoova Jumala järel suurim Isik universumis, Saatana ja tema deemonid kinni ning seob nad tuhandeks aastaks „sügavikku” ehk surmasarnasesse tegevuseta olekusse. Apostlite teod 7:55—60; 8:1—3; 9:1—19; 16:6—10; Laul 110:1, 2; Heebrealastele 10:12, 13; 1. Peetruse 3:22; Luuka 22:28—30; Koloslastele 1:13, 23; Ilmutuse 1:1, 10; 12:7—12; 16:14—16; 20:1—3; Matteuse 24:14.

▪ Kus asub Jeesus pärast taevaminekut ja mida ta ootab?

▪ Kelle üle Jeesus pärast taevaminekut valitseb ja milles tema valitsemine ilmneb?

▪ Millal algas „Issanda päev” ja mis selle alguses toimus?

▪ Millist mõju avaldab tänapäeval tehtav kuulutustöö meile igaühele isiklikult?

▪ Millised sündmused toimuvad pärast selle kuulutustöö lõpetamist?

133. peatükk

Jeesus lõpetab kõik, mis Jumal on teda kutsunud tegema

KUIDAS on küll põhjust rõõmustada, kui Sõdalane-Kuningas Jeesus Kristus kõrvaldab Saatana ja tema ülekohtuse maailma! Viimaks ometi algab Jeesuse rahuküllane tuhandeaastane valitsus!

Jeesuse ja ta kaaskuningate juhtimisel koristavad Harmagedoonis ellujäänud ära sellest õiglasest sõjast järele jäänud varemed. Ilmselt sünnitavad maa peale ellujäänud mõne aja jooksul lapsi ja needki osalevad selles ülimeeldivas, maa toredaks pargitaoliseks aiaks harimise töös.

Saabub aeg, mil Jeesus toob haudadest välja lugematuid miljoneid inimesi, et nad võiksid sellest kaunist paradiisist rõõmu tunda. Ta teeb seda, et täita oma kindel tõotus: „Tuleb tund, mil kõik, kes on haudades [„mälestushaudades”, UM], .. tulevad välja.”

Nende hulgas, keda Jeesus üles äratab, on ka endine kurjategija, kes suri tema kõrval piinapostil. Tuleta meelde, et Jeesus tõotas talle: „Tõesti, ma ütlen sulle täna, sa pead koos minuga olema paradiisis” (UM). Ei, seda meest ei võeta taevasse, et ta seal koos Jeesusega valitseks kui kuningas, ega saa ka Jeesus jälle inimeseks, nii et ta elaks koos temaga paradiisis maa peal. Jeesus on endise kurjategijaga koos hoopis selles mõttes, et ta äratab ta üles eluks paradiisis ja kannab hoolt, et nii tema füüsiliste kui ka vaimsete vajaduste eest hoolitsetaks, nagu seda järgmisel leheküljel toodud pildil kujutatakse.

Mõtle sellele! Jeesuse armastava hoole all kasvab inimtäiuse poole kogu inimpere — Harmagedoonis ellujäänud, nende järglased ja miljardid surnuist ülesäratatud, kes temale kuuletuvad. Jehoova asub oma kuningliku Poja Jeesuse Kristuse kaudu inimeste juurde elama vaimses mõttes. Johannese kuuldud hääl taevast ütleb: „Ja tema pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam.” Ükski inimene maa peal ei pea enam kannatama ega olema haige.

Jeesuse tuhandeaastase valitsuse lõpuks on olukord täpselt selline, nagu Jumal eesmärgiks seadis algselt, kui ta käskis esimesel inimpaaril, Aadamal ja Eeval, paljuneda ja täita maa. Jah, maa täidetakse õiglase täiusliku inimsooga. See on saanud võimalikuks Jeesuse kõigi kasuks rakendatud lunastusohvri tõttu. Aadama patust põhjustatud surma ei ole enam!

Nõnda siis on Jeesus viinud lõpule kõik, mis Jehoova on teda kutsunud tegema. Seepärast annab ta nende tuhande aasta lõppedes Kuningriigi ja täiusele viidud inimpere üle oma Isale. Siis vabastab Jumal Saatana ja ta deemonid surmasarnasest tegevusetuse sügavikust. Mis eesmärgil?

Nende tuhande aasta lõppedes moodustavad enamiku paradiisis elavatest inimestest surnuist ülestõusnud, kelle usku pole kunagi läbi proovitud. Enne surma ei teadnud nad midagi Jumala tõotustest, niisiis pole nad ka saanud neisse usku üles näidata. Seega on neil olnud lihtne pärast ülestõusmist ja Piibli tõdede kohta õpetuse saamist teenida Jumalat paradiisis, kus pole mingit vastupanu. Kas aga osutuvad nad lojaalseks katses, kus Saatanale antaks võimalus püüda neid takistada Jumalat edasi teenimast? Et see küsimus lahendada, lastakse Saatan lahti.

Johannesele antud ilmutusest selgub, et pärast Jeesuse tuhandeaastast valitsusperioodi läheb Saatanal korda pöörata mingi määratlemata hulk inimesi Jumala teenimiselt kõrvale. Ent siis kui lõplik katse on läbi, hävitatakse igaveseks Saatan, tema deemonid ja kõik need, keda tal õnnestub eksitada. Seevastu elavad täielikult läbiproovitud lojaalsed ellujäänud edasi, et kogu igaviku kestel tunda rõõmu oma taevase Isa õnnistustest.

Ilmselgelt on Jeesus etendanud ja etendab jätkuvalt tähtsat osa Jumala hiilgavate eesmärkide teostamises. Millist suurepärast tulevikku me võime nautida kõige selle tulemusena, mida ta Jumala suursuguse taevase Kuningana korda saadab! Ent me ei tohi unustada ka kõike seda, mida ta tegi, olles inimene.

Jeesus tuli maa peale heal meelel ning jagas meile õpetusi oma Isa kohta. Lisaks sellele peegeldusid temas Jumala kallihinnalised omadused. Kui mõtleme tema tohutule julgusele ja mehisusele, tema võrratule tarkusele, tema suurepärastele õpetajavõimetele, tema kartmatule juhtimisele ning tema hellale kaastundele ja empaatiale, liigutab see meie südant. Kui meenutame tema kirjeldamatuid kannatusi sel ajal, kui ta tõi end lunaks, tänu millele me võime üldse saada elu, tunneme kindlasti südames sügavat tänumeelt tema vastu!

Tõepoolest, millise inimesega me küll oleme saanud tutvuda, olles nüüd uurinud Jeesuse elu! Tema suurus on ilmselge ja äratab aukartust. See sunnib meid kordama Rooma maavalitseja Pontius Pilaatuse sõnu: „Ennäe inimest!” Jah, ta oli tõepoolest „inimene”, suurim inimene, kes kunagi on elanud!

Kui võtame vastu Jeesuse lunastusohvri korralduse, võidakse Aadamalt päritud patu ja surma koorem meilt ära võtta ning Jeesusest võib saada meie „Igavene Isa”. Kõik, kes tahavad saada igavest elu, peavad lisaks Jumalale õppima tundma ka tema Poega Jeesust Kristust. Aidaku selle raamatu lugemine ja uurimine sul seda eluandvat tundmist omandada! 1. Johannese 2:17; 1:7; Johannese 5:28, 29; 3:16; 17:3; 19:5; Luuka 23:43; 1. Moosese 1:28; 1. Korintlastele 15:24—28; Ilmutuse 20:1—3, 6—10; 21:3, 4; Jesaja 9:5.

▪ Milline rõõmurikas eesõigus on Harmagedoonis ellujäänutel ja nende lastel?

▪ Kes peale Harmagedoonis ellujäänute ja nende laste veel paradiisist rõõmu tunnevad ja mis mõttes on Jeesus nendega?

▪ Milline on olukord nende tuhande aasta lõppedes ja mida Jeesus siis teeb?

▪ Mispärast lastakse Saatan sügavikust lahti ja mis juhtub lõpuks tema ja kõigi nendega, kes teda järgivad?

▪ Kuidas võib Jeesusest saada meie „Igavene Isa”?