Kurat-Saatan

Definitsioon: Vaimolevus, kes on Jehoova Jumala ja kõigi tõelise Jumala kummardajate peavastane. Nimi Saatan anti talle sellepärast, et temast sai vastupanija Jehoovale. Saatanat tuntakse ka Kuradi nime all, sest ta on kõige silmapaistvam Jumala laimaja. Saatanat nimetatakse ka muistseks (UT) maoks, ilmselt sellepärast, et ta kasutas Eedenis Eeva petmiseks madu, ja seetõttu omandas sõna „madu” „petja” tähenduse. Ilmutusraamatus kasutatakse Saatana kohta ka neelaja lohe sümbolit.

Kust me võime teada, et selline vaimolevus on tõesti olemas?

Peamised tõendid selle kohta on toodud Piiblis. Seal on teda korduvalt nimeliselt mainitud (52 korda Saatan, 33 korda Kurat). Samuti on seal kirjas pealtnägija tunnistus, mis kinnitab Saatana olemasolu. Kes see tunnistaja oli? Jeesus Kristus, kes elas enne maa peale tulemist taevas ja kes seda õelat olevust korduvalt nimeliselt mainis. — Luuka 22:31; 10:18; Matt. 25:41.

See, mida Piibel Kurat-Saatanast räägib, on loogiline. See kurjus, mida inimkond kogeb, ei ole võrreldav pelgalt inimeste kuritahtlikkusega. See, mida Piibel räägib Saatana päritolu ja tegude kohta, teeb meile selgeks, miks on inimkond tuhandeid aastaid vaevelnud vihavaenu, vägivalla ja sõdade käes, kuigi enamik inimesi soovib elada rahus, ning miks on see nüüd saavutanud sellise taseme, et ähvardab hävitada kogu inimkonna.

Kui Kuradit ei oleks olemas, siis ei tooks selle tunnustamine, mida Piibel temast räägib, inimesele kestvat kasu. Ent paljudel juhtudel on inimesed, kes tegelesid varem okultismiga või kes kuulusid gruppidesse, kus harrastati spiritismi, rääkinud, et sellega tegelemise ajal piinasid neid nähtamatuist allikaist tulevad „hääled”, et nad olid üliinimlike olevuste „meelevalla all” jne. Kui nad õppisid tundma seda, mida Piibel Saatana ja tema deemonite kohta ütleb, ning kui nad rakendasid ellu Piibli nõuandeid lõpetada spiritismiga tegelemine ning otsisid palves Jehoova abi, said nad tõelist kergendust. — Vaata lk. 341—346 peateema „Spiritism” alt.

Saatana olemasollu uskuda ei tähenda seda, et me peame võtma omaks arvamuse, et tal on sarved, teravaotsaline saba ja hark ning et ta praeb inimesi tulises põrgus. Piibel ei kirjelda Saatanat sellisena. See on keskaja kunstnike fantaasia vili, keda mõjutasid ettekujutused kreeka mütoloogilisest jumalast Paanist ning itaalia poeet Dante Alighieri teos Inferno („Põrgu”). Tulise põrgu õpetamise asemel ütleb Piibel selgesti, et „surnud ei tea enam midagi”. — Kog. 9:5.

Kas ei ole ehk Saatan ainult inimeste endi sees olev kurjus?

Iiob 1:6—12 ja 2:1—7 räägivad kõnelustest Jehoova Jumala ja Saatana vahel. Kui Saatan oleks isiku sees olev kurjus, siis peaks Jehoova sees kurjust olema. Aga see on täielikus vastuolus Piibliga, kus meile öeldakse Jehoova kohta, et „temas ei ole ühtki väärust”. (Laul 92:16; Ilm. 4:8) On märkimisväärne, et Iiobi raamatu heebreakeelses tekstis kasutatakse väljendit has·Sa·tanʹ („Saatan” määrava artikliga), mis näitab, et viidatakse kellelegi, kes on tähelepanuväärne Jumala vastane. — Vaata ka Sakarja 3:1, 2 allmärkust NW viidetega väljaandes.

Luuka 4:1—13 teatab, et Kurat püüdis ahvatleda Jeesust, et see tema tahtmist teeks. Jutustus toob ära Kuradi väited ja Jeesuse vastused. Kas Jeesust kiusas temas endas olev kurjus? Selline seisukoht ei ole kooskõlas Piibliga, kus öeldakse, et Jeesuses ei olnud pattu. (Heebr. 7:26; 1. Peetr. 2:22) Kuigi tekstis Johannese 6:70 on ühe Juudas Iskariotis arenenud halva omaduse kirjeldamiseks kasutatud kreekakeelset sõna di·aʹbo·losʹ, on tekstis Luuka 4:3 kasutatud väljendit ho di·aʹbo·los („Kurat” määrava artikliga), mis viitab konkreetsele isikule.

Kas sellega, et halbades olukordades Kuradit süüdistatakse, ei püüta lihtsalt vastutusest kõrvale hiilida?

Mõned inimesed süüdistavad omaenda tegude pärast Kuradit. Piibel näitab vastupidiselt, et tihti lasub inimestel endil peamine vastutus kõige selle halva eest, mida nad kogevad kas teiste inimeste käe läbi või enda käitumise tagajärjena. (Kog. 8:9; Gal. 6:7) Kuid Piibel ei jäta meid teadmatusse selle üliinimliku vaenlase olemasolust ja tema sepitsustest, mis on inimkonnale nii palju häda toonud. Piibel näitab, kuidas me võime tema mõju alt vabaneda.

Kust on Saatan tulnud?

Kõik Jehoova tööd on täiuslikud; temast ei lähtu mingit ebaõiglust; niisiis ei loonud ta kedagi kurja tegema. (5. Moos. 32:4; Laul 5:5) Tema, kes muutus Saatanaks, oli algul Jumala täiuslik vaimne poeg. Kui Jeesus ütles, et Kurat ei „ole jäänud püsima tõesse”, siis näitas ta, et alguses oli Kurat „tões” olnud. (Joh. 8:44) Aga nagu kõigile teistelegi Jumala loodud intelligentsetele olevustele, nii oli ka sellele vaimsele pojale antud tahtevabadus. Ta kuritarvitas oma valikuvabadust ja lubas oma südames areneda eneseuhkusel ning hakkas ihaldama kummardamist, mis kuulus ainult Jumalale, ja ahvatles Aadama ning Eeva Jumalale kuuletumise asemel teda kuulama. Nii tegi ta ennast oma teguviisiga ise Saatanaks, mis tähendab „vastast”. — Jak. 1:14, 15; vaata ka lk. 252, 253 peateema „Patt” alt.

Miks Jumal Saatanat kohe pärast selle vastuhakkamist ära ei hävitanud?

Saatan tõstatas mitmed tõsised vaidlusküsimused: 1) Jehoova suveräänsuse õiglus ja seaduspärasus. Kas Jehoova keelab inimestele vabadust, mis teeks neid õnnelikumaks? Kas inimesed saavad oma asju edukalt juhtida ja kestvalt elada tõesti ainult siis, kui nad on Jumalale kuulekad? Kas Jehoova valetas, kui ta andis neile seaduse, mis ütleb, et sõnakuulmatus toob surma? (1. Moos. 2:16, 17; 3:3—5) Ühesõnaga, kas Jehooval on tegelikult õigus valitseda? 2) Intelligentsete olevuste laitmatus Jehoova ees. Kui Aadam ja Eeva õigelt teelt kõrvale astusid, kerkis küsimus, kas Jehoova sulased kuuletuvad temale tegelikult armastusest või ehk jätaksid nad kõik Jumala maha ja järgiksid Saatana juhtimist. Selle viimatimainitud vaidlusküsimuse tõi Saatan otsesemalt esile Iiobi päevil. (1. Moos. 3:6; Iiob 1:8—11; 2:3—5; vaata ka Luuka 22:31) Ainult nende mässajate hukkamisega ei oleks neid vaidlusküsimusi lahendada saanud.

Asi polnud selles, et Jumal oleks pidanud iseendale midagi tõestama. Kuid selleks, et need vaidlusküsimused ei rikuks enam mitte kunagi universumi rahu ja heaolu, on Jehoova andnud küllaldaselt aega, et need saaksid täielikult ja lõplikult lahendatud. Mõne aja pärast sai selgeks, et Aadama ja Eeva sõnakuulmatus Jumalale tõi tõesti kaasa surma. (1. Moos. 5:5) Kuid vaidlusaluseid küsimusi oli rohkem. Nii ongi Jumal lubanud Saatanal ja inimestel katsetada igasuguseid endasepitsetud valitsusvorme. Ükski neist ei ole toonud kestvat õnne. Jumal on lasknud inimkonnal minna äärmuseni Tema õiglasi nõudeid eiravates eluviisides. Viljad räägivad iseenda eest. Nagu Piiblis õigesti öeldakse: „Inimese tee ei olene temast enesest, ei ole ränduri käes juhtida oma sammu!” (Jer. 10:23) Samal ajal on Jumal andnud oma sulastele võimaluse tõestada oma lojaalsust temale sellega, et nad kuuletuvad temale armastusest, ja seda hoolimata Saatana õhutatud ahvatlustest ja tagakiusamisest. Jehoova kutsub oma sulaseid üles: „Ole tark, mu poeg, ja rõõmusta mu südant, et võiksin vastata sellele, kes mind teotab!” (Õpet. 27:11) Need, kes jäävad ustavaks, saavad sellest juba nüüd suurt kasu ning neil on lootus elada täiuslikena igavesti. Nad kasutavad seda elu Jehoova tahte täitmiseks, kuna nad tema isiksust ja teguviise tõeliselt armastavad.

Kui võimsalt mõjutab Saatan tänapäeva maailma?

Jeesus Kristus nimetas teda „maailma valitsejaks”, kellele inimkond üldiselt kuuletub, jättes tema õhutusel Jumala nõuded tähele panemata. (Joh. 14:30, NW; Efesl. 2:2) Piibel nimetab teda ka „selle asjadesüsteemi jumalaks”, keda seda asjadesüsteemi pooldavad inimesed oma religioossete kombetalitustega austavad. — 2. Kor. 4:4, NW; 1. Kor. 10:20.

Kui Kurat püüdis Jeesust Kristust kiusatusse viia, „viis [ta] tema kõrgele ning näitas talle kõik maailma kuningriigid viivu ajaga. Ja kurat ütles temale: ’Ma annan sulle meelevalla kõigi nende üle ja nende auhiilguse, sest see on antud minule ja mina annan selle, kellele ma iganes tahan. Kui sa nüüd kummardad minu ette, on kõik sinu!’ ” (Luuka 4:5—7) Ilmutuse 13:1, 2 näitab, et Saatan annab ülemaailmsele poliitilisele valitsussüsteemile „oma väe ja oma aujärje ja suure võimu”. Taaniel 10:13, 20 (SP, PR) teatab, et Saatanal on maailma suurte kuningriikide üle valitsemas deemonitest vürstid. Efeslastele 6:12 nimetatakse neid „valitsusteks ja võimudeks, selle pimeduse maailma valitsejateks, taevaalusteks kurjuse vaimudeks”.

Ei ole ime, et 1. Johannese 5:19 on öeldud: „Kõik maailm on tigeda võimuses.” Aga tema võim kehtib ainult ajutiselt ja vaid Jehoova, Kõigeväelise Jumala lubamisel.

Kui kaua lubatakse Saatanal inimkonda eksitada?

Tõendeid selle kohta, et me elame praegu Saatana kurja asjadesüsteemi viimseil päevil, vaata lk. 46—49 peateema „Daatumid” alt ja ka peateemat „Viimsed päevad”.

Seda, kuidas Saatana kuri mõjuvõim kõrvaldatakse, on sümboolselt kirjeldatud järgmiselt: „Ma nägin ingli taevast maha tulevat; sellel oli sügaviku võti ja suured ahelad käes. Ja ta võttis kinni lohe, vana mao, see on Kuradi ehk Saatana, ja sidus ta ahelaisse tuhandeks aastaks, ja heitis ta sügavikku ja pani ta luku taha ja vajutas pealepoole teda pitseri, et ta enam ei eksitaks rahvaid, kuni need tuhat aastat otsa saavad. Pärast seda peab teda natukeseks ajaks lahti lastama.” (Ilm. 20:1—3) Mis saab edasi? „Kurat, kes neid eksitas, heideti tule ja väävli järve.” (Ilm. 20:10) Mida see tähendab? Ilmutuse 21:8 vastab: „See on teine surm.” Ta on siis jäädavalt kadunud!

Kas Saatana ’sügavikku heitmine’ tähendab seda, et ta on 1000 aastat vangis maa peal, mis on laastatud ja kus tal ei olegi kedagi kiusata?

Mõned inimesed ütlevad, et seda mõtet toetab Ilmutuse 20:3 (mida eelnevalt tsiteeriti). Nad ütlevad, et „sügavik” kujutab laastatud maad. Kas see on nii? Ilmutuse 12:7—9, 12 näitab, et mõni aeg enne sügavikku heitmist „visati” Saatan taevast alla maa peale, kus ta põhjustab inimkonnale veel suuremat häda. Niisiis, kui Ilmutuse 20:3 ütleb, et Saatan ’heideti sügavikku’, siis ei jäeta teda kindlasti enam sinna, kus ta juba on — nähtamatuna maa lähedusse vangistusse. Ta viiakse sealt kaugele, „et ta enam ei eksitaks rahvaid, kuni need tuhat aastat otsa saavad”. Pane tähele, et Ilmutuse 20:3 ütleb, et tuhande aasta lõpul lastakse sügavikust lahti Saatan, mitte rahvad. Kui Saatan lahti lastakse, siis on inimesed, kes varem moodustasid need rahvad, juba seal olemas.

Mõnikord viidatakse selle uskumuse toetuseks tekstidele Jesaja 24:1—6 ja Jeremija 4:23—29. Need ütlevad: „Vaata, Jehoova laastab maa ja rüüstab selle ... Maa laastatakse täiesti ja riisutakse sootuks, sest Jehoova on öelnud selle sõna!” „Ma vaatasin maad, ja ennäe, see oli tühi ja paljas ... Ma vaatasin, ja ennäe, ei olnud ühtki inimest ... Sest Jehoova ütleb nõnda: kõik maa peab saama lagedaks! ... Iga linn jäetakse maha ja ükski ei ela neis!” Mida need prohvetiennustused tähendavad? Need läksid esimest korda täide Jeruusalemma ja Juudamaa juures. Jehoova lubas selle maa oma kohtuotsuse täideviimiseks babüloonlastel täielikult rüüstata. Lõpuks jäi see tühjaks ja laastatuks. (Vaata Jeremija 36:29.) Kuid Jumal ei teinud inimestest tühjaks kogu maakera ei siis ega tee seda ka nüüd. (Vaata lk. 208—210 peateema „Maa” alt ja ka peateemat „Taevas”.) Aga ta laastab täielikult ustavusetu Jeruusalemma praegusaegse teisiku — ristiusumaailma, mis oma jumalakartmatu käitumisega teotab Jumala nime — ja ka kõik muud Saatana nähtava organisatsiooni osad.

Selle asemel et maa oleks Kristuse tuhandeaastase valitsuse ning Saatana sügavikus olemise ajal tühi ja laastatud, saab kogu maa paradiisiks. (Vaata peateemat „Paradiis”.)