Käi julgelt Jehoova teedel
„Õnnis [„õnnelik”, NW] on igaüks, kes kardab Jehoovat, kes käib tema teedel!” — LAUL 128:1.
1, 2. Millist abi annavad meile Piibli jutustused Jehoova muistsete tunnistajate sõnadest ja tegudest?
JEHOOVA Püha Sõna on täis jutustusi tema lojaalsete sulaste katsetest ja rõõmudest. Noa, Aabrahami, Saara, Joosua, Deboora, Baaraki, Taaveti ja teiste kogemused on selle lehekülgedel väga elavalt kirjas. Nad kõik on kord elanud inimesed, kellel oli midagi erilist ühist. Nad uskusid Jumalasse ja käisid julgelt tema teedel.
2 Jehoova muistsete tunnistajate sõnad ja teod võivad meid julgustada meie püüdlustes käia Jumala teedel. Lisaks sellele oleme alati õnnelikud, kui me ilmutame Jumala vastu harrast austust ja tervet kartust temale mitte meeldida. See peab paika, hoolimata sellest et me kohtame oma elus katseid, sest inspireeritud laulik laulis: „Õnnis [„õnnelik”, NW] on igaüks, kes kardab Jehoovat, kes käib tema teedel!” — Laul 128:1.
Mis on julgus
3. Mis on julgus?
3 Jehoova teedel käimiseks peame olema julged. Tegelikult käsib Pühakiri Jumala rahval seda omadust ilmutada. Näiteks laulis laulik Taavet: „Olge kindlad [„julged”, NW], ja saagu tugevaks südamed teil kõigil, kes ootate Jehoovat!” (Laul 31:25) Julgus on „intellektuaalne või moraalne tugevus riskida, olla püsiv ja seista vastu ohtudele, hirmule või raskustele”. (Webster’s Ninth New Collegiate Dictionary) Julge inimene on tugev, kartmatu ja vapper. Seda, et Jehoova annab oma sulastele julgust, võib selgelt näha apostel Pauluse sõnadest oma kaastöölisele Timoteosele: „Jumal ei ole meile andnud arguse vaimu, vaid väe ja armastuse ja mõistliku meele vaimu.” — 2. Timoteosele 1:7.
4. Mis on üks viis, kuidas julgust saada?
4 Üks viis saada seda julgust, mida Jumal annab, on Jehoova Sõna Piibli üle palvemeelne mõtisklemine. Paljud Pühakirjas leiduvad jutustused võivad aidata meil julgemaks saada. Vaadakem niisiis kõigepealt, mida õpetavad meile Heebrea Kirjades leiduvad jutustused nendest, kes julgelt Jehoova teedel käisid.
Julgus kuulutada Jumala sõnumit
5. Kuidas võivad Jehoova kaasaja sulased Eenoki julgusest kasu saada?
5 Eenoki julgus võib aidata Jehoova kaasaja sulastel Jumala sõnumit julgelt rääkida. Juba enne Eenoki sündi „hakati Jehoova nime appi hüüdma”. Mõned õpetlased ütlevad, et Jehoova nime „hakati teotavalt” appi hüüdma. (1. Moosese 4:25, 26; 5:3, 6) Võib-olla kasutati Jumala nime inimeste või isegi ebajumalate kohta. Seetõttu, kui Eenok 3404. aastal e.m.a. sündis, oli valereligioon lokkamas. Tegelikult näib, et tema oli ainus, kes „kõndis ühes Jumalaga” ja taotles õiglast teed kooskõlas Jehoova poolt ilmutatud tõega. — 1. Moosese 5:18, 24.
6. a) Millist jõulist sõnumit Eenok kuulutas? b) Milles me võime kindlad olla?
6 Eenok esitas julgelt Jumala sõnumit, tehes seda tõenäoliselt kuulutamise teel. (Heebrealastele 11:5; võrdle 2. Peetruse 2:5.) See oma aja ainus tunnistaja kuulutas: „Vaata, Issand [„Jehoova”, NW] tuleb oma pühade kümnetuhandetega pidama kohut kõigile ja nuhtlema kõiki jumalatuid kõigi nende jumalakartmatute tegude eest, mis nad jumalatuses on teinud, ja kõigi kõvade sõnade eest, mis jumalatud patused tema vastu on rääkinud!” (Juuda 14, 15) Eenok julges kasutada Jehoova nime, kui ta jumalatutele seda hukkamõistusõnumit kuulutas. Ja nii nagu Jumal andis Eenokile selle jõulise sõnumi kuulutamiseks julgust, nii on Jehoova andnud ka oma kaasaja tunnistajatele jõudu rääkida julgelt tema sõna teenistuses, koolis ja mujal. — Võrdle Apostlite teod 4:29—31.
Julgus katsetes olles
7. Millise eeskuju Noa julguses annab?
7 Noa eeskuju võib aidata meil katsete all julgelt õiglasi tegusid teha. Kui Jumal hoiatas, et maa peale tuleb ülemaailmne veeuputus, hakkas ta julgust ja usku ilmutades tegutsema ning „ehitas ... laeva oma perekonna päästmiseks”. Oma kuulekate ja õiglaste tegudega mõistis Noa uskmatu maailma selle kurjade tegude pärast hukka ning tõestas, et see väärib hävitamist. (Heebrealastele 11:7; 1. Moosese 6:13—22; 7:16) Noa teguviisi üle mõtisklemine aitab Jumala kaasaja sulastel teha julgelt selliseid õiglasi tegusid nagu kristlikus teenimises osalemine.
8. a) Millega pidi Noa julge „õiglusekuulutajana” silmitsi seisma? b) Mida Jehoova meie heaks teeb, kui me oleme julged õiglusekuulutajad?
8 Kui me taotleme õigluse teed, kuid ei tea, kuidas teatud katsetes käituda, siis palugem Jumalalt nendega toimetulemiseks tarkust. (Jakoobuse 1:5—8) See, et Noa jäi katses Jumalale lojaalseks, näitab, et julguse ja ustavuse abil on katsetega võimalik toime tulla. Ta seisis vastu kurja maailma ning materialiseerunud inglite ja nende hübriidsete järeltulijate survele. Tõepoolest, Noa oli julge „õiglusekuulutaja” „muistsele maailmale”, mis oli hävingusse minemas. (2. Peetruse 2:4, 5, NW; 1. Moosese 6:1—9) Kuigi ta enne veeuputust elanud inimestele sõnumitoojana julgelt Jumala hoiatust kuulutas, ei „saanud [nad] aru, enne kui tuli veeuputus ja võttis nad puha ära”. (Matteuse 24:36—39) Kuid pidagem meeles, et hoolimata tagakiusamisest ja sellest, et enamik inimesi meie Piiblil põhineva sõnumi tänapäeval tagasi lükkab, toetab Jehoova meid, nagu ta toetas ka Noad, kui me ilmutame õiglusekuulutajatena samasugust usku ja julgust.
Julgus kuuletuda Jumalale
9, 10. Milles olid Aabraham, Saara ja Iisak Jumalale julgelt kuulekad?
9 „Jumala sõber” Aabraham on hea eeskuju julgest Jumalale kuuletumisest. (Jakoobuse 2:23) Aabrahamil oli vaja usku ja julgust, et kuuletuda Jehoovale ning jätta maha Kaldea Uur, materiaalseid hüvesid tulvil linn. Ta uskus Jumala tõotusesse, et „kõik suguvõsad maa peal” õnnistavad ennast tema kaudu ja et tema soole antakse oma maa. (1. Moosese 12:1—9; 15:18—21) Usu läbi ’elas Aabraham tõotusemaal otsekui võõral maal’ ning ootas igatsusega „linna, millel on alused” — Jumala taevast Kuningriiki, mille alluvuses ta maa peale ellu tagasi äratatakse. — Heebrealastele 11:8—16.
10 Aabrahami naisel Saaral oli piisavalt usku ja julgust, et Uurist lahkuda, oma mehega võõrale maale kaasa minna ja pidada vastu kõikides katsetes, mis neile seal ette võisid tulla. Ja millise tasu ta selle eest sai, et ta Jumalale julgelt kuuletus! Kuigi Saara oli umbes 90 aasta vanuseni sigimatu ja „üle oma ea”, anti talle jõudu ’soo rajamiseks sellepärast, et ta pidas ustavaks Jumalat, kes tõotuse oli andnud’. Teatud aja möödudes tõigi ta ilmale Iisaki. (Heebrealastele 11:11, 12; 1. Moosese 17:15—17; 18:11; 21:1—7) Aastaid hiljem kuuletus Aabraham julgelt Jumalale ja ’viis ohvriks Iisaki’. Kui ingel Aabrahami ohverdamisel peatas, sai see patriarh oma julge ja kuuleka poja surmast „ettetähenduseks” tagasi. Tema ja Iisak kujutasid niimoodi prohvetlikult ette seda, et Jehoova Jumal annab oma Poja, Jeesus Kristuse lunastuseks, et need, kes temasse usku üles näitavad, võiksid saada igavese elu. (Heebrealastele 11:17—19, UT; 1. Moosese 22:1—19; Johannese 3:16) Kindlasti peaks Aabrahami, Saara ja Iisaki julge kuulekus ajendama meidki Jehoovale kuuletuma ning alati tema tahet täitma.
Julgus seista Jumala rahva poolel
11, 12. a) Kuidas ilmutas Mooses seoses Jehoova rahvaga julgust? b) Mida võiks Moosese julgust silmas pidades küsida?
11 Mooses võttis julgelt seisukoha Jumala rõhutud rahva poolel. 16. sajandil e.m.a. ilmutasid kõigepealt Moosese vanemad ise julgust. Kartmata kuninga käsku tappa vastsündinud heebrea poeglapsed, peitsid nad Moosese ära ja panid ta laekaga Niiluse jõe kalda ääres kasvavatesse kõrkjatesse. Sealt leidis Moosese vaarao tütar, kes kasvatas ta üles oma pojana, kuigi ta sai kõigepealt oma vanematekodus vaimset õpetust. Vaarao koja liikmena „õpetati [Moosesele] kõike egiptlaste tarkust ja tema oli vägev sõnades ja tegudes”, suurepäraste intellektuaalsete ja füüsiliste võimetega. — Apostlite teod 7:20—22; 2. Moosese 2:1—10; 6:20.
12 Hoolimata kuningakoja materiaalsetest hüvedest, otsustas Mooses julgelt võtta seisukoha Jehoova kummardajate poolel, kes olid tollal egiptlaste orjuses. Üht iisraellast kaitstes tappis ta egiptlase ning põgenes seejärel Midjanisse. (2. Moosese 2:11—15) Umbes 40 aastat hiljem kasutas Jumal teda iisraellaste väljaviimiseks orjusest. Mooses „jättis maha Egiptuse ega kartnud kuninga viha”, kes ähvardas teda surmaga sellepärast, et ta Iisraeli ees Jehoovat esindas. Mooses elas nii, nagu oleks ta näinud Jehoova Jumalat, ’seda, kes on nähtamatu’. (Heebrealastele 11:23—29; 2. Moosese 10:28) Kas sinul on sellist usku ja julgust hoida Jehoovast ja tema rahvast raskustele ja tagakiusamisele vaatamata kinni?
Julgus ’järgida Jehoovat täielikult’
13. Kuidas andsid Joosua ja Kaaleb julguses eeskuju?
13 Julged mehed Joosua ja Kaaleb näitasid, et meil on võimalik käia Jumala teedel. Nad „järgisid Jehoovat täielikult”. (4. Moosese 32:12, NW) Joosua ja Kaaleb olid nende 12 mehe hulgas, kes saadeti Tõotatud Maale maad kuulama. Kümme maakuulajat, kes kartsid selle maa elanikke, püüdsid Iisraeli rahvast veenda, et nad ei läheks Kaananisse. Kuid Joosua ja Kaaleb ütlesid julgelt: „Kui Jehooval on meist hea meel, siis ta viib meid sellele maale ja annab selle meile, maa, mis piima ja mett voolab! Ärge ainult pange vastu Jehoovale ja ärge kartke maa rahvast, sest nad on meile parajaks palaks: nende kaitsja on nad maha jätnud, aga Jehoova on meiega! Ärge kartke neid!” (4. Moosese 14:8, 9) Kuna sellel iisraellaste põlvkonnal polnud usku ega julgust, ei jõudnudki nad sellele maale, mis neile tõotati anda. Kuid Joosua ja Kaaleb pääsesid koos uue põlvkonnaga sellele maale.
14, 15. a) Mis sai Joosuale ja iisraellastele osaks, kui ta rakendas Joosua 1:7 ja 8 toodud sõnu? b) Mida me Joosuale ja Kaalebile mõeldes julguse kohta õpime?
14 Jumal ütles Joosuale: „Ole ainult vahva [„julge”, NW] ja hästi tugev, tehes hoolsasti kogu käsuõpetuse järgi, mille mu sulane Mooses sulle andis; ära kaldu sellest ei paremale ega vasakule, et sa võiksid teha targasti kõikjal, kuhu sa lähed! Ärgu lahkugu see käsuõpetuse raamat sinu suust, vaid mõtle sellele päeval ja öösel, et sa peaksid hoolsasti kõike, mis sinna on kirjutatud, sest siis õnnestub su teekond ja siis on sul kordaminek!” — Joosua 1:7, 8.
15 Kui Joosua need sõnad ellu rakendas, langesid Jeeriko ja teised linnad iisraellaste kätte. Jumal pani isegi päikese ühele kohale seisma, et see paistaks, kuni Iisrael on Gibeonis võidu saavutanud. (Joosua 10:6—14) Kui rahvast ohustasid vaenlaste liitlasjõud, keda oli „nii palju nagu liiva mererannas”, tegutses Joosua julgelt ja Jumal andis Iisraelile taas võidu. (Joosua 11:1—9) Kuigi me oleme ebatäiuslikud inimesed nagu Joosua ja Kaalebki, võime järgida Jehoovat täielikult ning Jumal võib anda meile jõudu, et tema teedel julgelt käia.
Julgus loota Jumalale
16. Kuidas Deboora, Baarak ning Jael julgust ilmutasid?
16 Julge Jumalale lootmine toob tasu, nagu võib näha nende päevade sündmustest, mil kohtumõistjad Iisraelis õigust mõistsid. (Rutt 1:1) Näiteks lootsid kohtumõistja Baarak ja naisprohvet Deboora julgelt Jumalale. Kaanani kuningas Jaabin oli rõhunud Iisraeli 20 aastat, kui Jehoova ajendas Deboorat soovitama Baarakil koguda Taabori mäele kokku 10 000 meest. Jaabini sõjapealik Siisera tuli kiiresti Kiisoni mägijõe orgu, olles kindel, et sealsel tasasel maal ei ole Iisraeli meestest vastast tema armeele ning 900 sõjavankrile, millel olid rataste küljes raudvikatid. Kui iisraellased oru põhjas asuvale tasandikule läksid, tegutses Jumal nende eest, ja äkiline üleujutus muutis lahinguvälja porimülkaks, mis Siisera vankrid liikumisvõimetuks tegi. Baaraki mehed saavutasid võidu, nii et „kogu Siisera sõjavägi langes mõõgatera läbi”. Siisera põgenes Jaeli telki, aga kui Siisera magama jäi, oli Jael nii julge, et tappis ta, lüües telgivaia läbi tema oimude. Nagu Deboora oli Baarakile prohvetlikult öelnud, läks selle võidu „au” seetõttu naisele. Kuna Deboora, Baarak ning Jael lootsid julgelt Jumalale, „oli [Iisraelil] rahu nelikümmend aastat”. — Kohtumõistjate 4:1—22; 5:31.
17. Millise eeskuju kohtumõistja Giideon julge Jehoovale lootmisega andis?
17 Kohtumõistja Giideon lootis julgelt Jehoova Jumalale, kui midjanlased ja teised rahvad Iisraeli tungisid. Kuigi sissetungijad olid arvulises ülekaalus — umbes 135 000 meest Iisraeli 32 000 mehe vastu —, oleksid Iisraeli võitlejad võinud siiski Jumala antud võidu enda arvele kirjutada. Seepärast vähendas Giideon Jehoova juhtimisel oma jõudusid kolme sajamehelise rühmani. (Kohtumõistjate 7:1—7, 16; 8:10) Kui need 300 meest Midjani laagri öösel ümber piirasid, oli kõigil käes sarvpasun ja veekruus, mille sees oli tõrvik. Signaali peale puhusid nad sarvi, lõid kruusid puruks, tõstsid põlevad tõrvikud üles ja karjusid: „Jehoova ja Giideoni mõõk!” (Kohtumõistjate 7:20) Hirmunud midjanlased hakkasid põgenema ning nad alistati. Selletaolised sündmused peaksid meile kinnitama, et julge Jumalale lootmine toob tasu ka tänapäeval.
Julgus austada Jehoovat ja edendada puhast kummardamist
18. Mida Taavet Koljati mahalöömisel julgelt tegi?
18 Mõned Piiblis toodud näited annavad julgust austada Jehoovat ja edendada puhast kummardamist. Noor Taavet, kes päästis vapralt oma isa lambad, oli julge ka vilistide hiiglase Koljati ees. Taavet ütles: „Sina tuled mu juurde mõõga, piigi ja odaga, aga mina tulen su juurde vägede Jehoova, Iisraeli väehulkade Jumala nimel, keda sa oled teotanud! Täna annab Jehoova sind minu kätte, et ma sind maha lööksin ja su pea raiuksin; ... ja kogu maailm saab teada et Iisraelil on Jumal! Ja kogu see väehulk saab teada, et Jehoova ei päästa mitte mõõga ega piigi abil, sest see on Jehoova võitlus ja tema annab teid meie kätte!” (1. Saamueli 17:32—37, 45—47) Jumala abiga austas Taavet julgelt Jehoovat, lõi Koljati maha ning etendas seega otsustavat osa selle ohu kõrvaldamises, mida vilistid puhtale kummardamisele kujutasid.
19. Millise ettevõtmise jaoks oli Saalomonil julgust vaja, ja kuidas võib tema suhtumisviisi meie päevil rakendada?
19 Kui kuningas Taaveti poeg Saalomon oli Jumala templi ehitamist alustamas, soovitas tema eakas isa talle tungivalt: „Ole vahva [„julge”, NW] ja tugev, ja tee seda, ära karda ega kohku, sest Jehoova Jumal, minu Jumal, on sinuga. Tema ei jäta sind maha ega hülga sind, kuni kõik tööd Jehoova koja teenistuseks on lõpetatud.” (1. Ajaraamat 28:20) Saalomon hakkas julgelt tegutsema ja viis templi ehituse edukalt lõpuni. Kui mõni teokraatlik ehitus tänapäeval meile väljakutse esitab, siis tuletagem endale meelde Taaveti sõnu: ’Ole julge ja tugev ja tee seda.’ Milline hea võimalus austada Jehoovat ja edendada puhast kummardamist!
20. Milles ilmutas kuningas Aasa julgust?
20 Kuna kuningas Aasa soovis Jumalat austada ja puhast kummardamist edendada, kõrvaldas ta Juudast ebajumalakujud ja templi meesprostituudid. Samuti tagandas ta oma ärataganenud vanaema kõrgelt positsioonilt ja põletas tema „hirmsa kuju”. (1. Kuningate 15:11—13, VP) Tõepoolest, Aasa „võttis julguse ja kõrvaldas jäledused kogu Juuda ja Benjamini maalt, samuti linnadest, mis ta Efraimi mäestikus oli vallutanud, ja uuendas Jehoova altari, mis oli Jehoova eeskoja ees”. (2. Ajaraamat 15:8) Kas hülgad ka sina julgelt ärataganemise ja edendad puhast kummardamist? Kas sa kasutad oma materiaalseid vahendeid Kuningriigi huvide edendamiseks? Ja kas sa otsid võimalusi Jehoova austamiseks, osaledes tema tunnistajana korrapäraselt hea sõnumi kuulutamises teistele?
21. a) Kuidas võivad jutustused inimestest, kes eelkristlikel aegadel laitmatuse säilitasid, meid aidata? b) Mida uuritakse järgmises artiklis?
21 Kui tänulikud me oleme, et Jumal on säilitanud Pühakirjas jutustused nendest julgetest inimestest, kes eelkristlikel aegadel laitmatuse säilitasid! Kindlasti võib nende hea eeskuju aidata meil Jehoovale julgelt, jumalakartlikult ja aupaklikult püha teenistust osutada. (Heebrealastele 12:28, NW) Kuid ka Kristlikes Kreeka Kirjades on eeskujusid sellest, kuidas jumalakartliku julgusega on tegutsetud. Kuidas võivad mõned need jutustused aidata meil käia julgelt Jehoova teedel?
Kuidas sa vastaksid?
◻ Mis on julgus?
◻ Kuidas ilmutasid Eenok ja Noa julgust?
◻ Mil viisil käitusid Aabraham, Saara ja Iisak julgelt?
◻ Millise eeskuju andsid julguses Mooses, Joosua ja Kaaleb?
◻ Kuidas näitasid mõned teised, et nad julgevad Jumalale loota?
[Pilt lk 15]
Giideon ja tema väike sõjasalk lootsid julgelt Jehoovale