Mõjus küsimuste kasutamine

KUNA küsimused nõuavad kas suulist või mõttelist vastust, saab sel viisil kuulajaid kaasa haarata. Küsimuste abil võid alustada vestlust või arendada ergastavat mõttevahetust. Olles kõneleja või õpetaja, saad sa kasutada küsimusi selleks, et äratada huvi, ärgitada inimest mingil teemal arutlema või selleks, et räägitavat veelgi enam rõhutada. Kui kasutad osavalt küsimusi, ei jää inimesed sind passiivselt kuulama, vaid mõtlevad aktiivselt kaasa. Pea silmas kindlat eesmärki ning esita oma küsimusi nõnda, et võiksid selle saavutada.

Et õhutada vestlusele. Põlluteenistuses osaledes ole varmas kasutama ära võimalusi ärgitada inimesi end soovi korral väljendama.

Paljud tunnistajad alustavad kaasakiskuvaid keskustelusid lihtsalt küsides: ”Kas olete kunagi mõelnud ...?” Kui nad valivad küsimuse, mis tõesti inimeste meeli köidab, võivad nad põlluteenistusest päris kindlasti meeldivaid kogemusi saada. Ka siis, kui inimene pole küsimusele kunagi varem mõelnud, võib see äratada temas uudishimu. Kõikvõimalikke ainevaldkondi võib juhatada sisse selliste väljenditega nagu ”Mida teie arvate ...?,” ”Kuidas teie suhtute ...?” ja ”Kas teie usute ...?”.

Evangelist Filippus pöördus Etioopia õukonnateenri poole, kes parajasti luges kuuldavalt Jesaja prohvetikuulutust, küsimusega: ”Kas sa ka mõistad, mida sa loed?” (Ap. t. 8:30). Tänu sellele küsimusele avanes Filippusele võimalus selgitada tõde Jeesus Kristuse kohta. Sedalaadi küsimuse abil on ka nüüdisaja tunnistajad leidnud inimesi, kes tõesti ihkasid Piibli tõest selgelt aru saada.

Paljud inimesed jäävad sind meelsamini kuulama, kui lased neil väljendada oma arvamust. Pärast küsimuse esitamist kuula tähelepanelikult. Inimese vastust tunnustades ole pigem heatahtlik kui kriitiline. Jaga kiitust, kui saad seda siiralt teha. Kui kord üks kirjatundja ”vastas mõistlikult”, kiitis Jeesus teda sõnadega: ”Sina ei ole kaugel Jumala riigist!” (Mark. 12:34). Ka siis, kui sa ei jaga teise inimese arvamust, võid sa teda mõtete avaldamise eest tänada. Selle põhjal, mida ta ütleb, võid sa näha, millisest tema hoiakust lähtudes tuleb talle Piibli tõde jagada.

Et juhatada sisse tähtsaid mõtteid. Nii rühmale kuulajatele kui ka üksikisikule kõneldes püüa juhtida neid tähtsate mõteteni küsimuste vahendusel. Sinu küsimused peaksid kindlasti puudutama kuulajatele tõsist huvi pakkuvaid asju. Samuti võiksid kasutada küsimusi, mis äratavad uudishimu seetõttu, et vastus pole otsekohe selge. Kui teed pärast küsimuse esitamist lühikese pausi, siis jäädakse tõenäoliselt suurema huviga kuulama, mis tuleb edasi.

Kord kasutas prohvet Miika tervet rida küsimusi. Küsinud, mida Jumal oma kummardajatelt ootab, tõstatab prohvet veel neli küsimust, milles igaühes sisaldub ka võimalik vastus. Kõik need küsimused valmistavad lugejat ette arutelu kokku võtvaks sügavamõtteliseks vastuseks (Miika 6:6—8). Kas võiksid sinagi õpetust jagades midagi sellist teha? Proovi järele.

Et mingit teemat arutada. Küsimustega saab aidata inimestel jälgida põhjenduse loogilisust. Nagu võib näha kirjakohast Malakia 1:2—10, toimis Jehoova iisraellastele tõsist teadaannet edastades just nõnda. Kõigepealt ütles ta neile: ”Mina olen teid armastanud.” Nemad aga polnud seda armastust hinnanud, mistõttu ta küsis neilt: ”Kas Eesav ei olnud Jaakobi vend?” Seejärel juhtis Jehoova tähelepanu Edomi hüljatusele kui tõendile selle kohta, et ta ei armasta neid nende kurjuse pärast. Edasi tõi ta näiteid, kuhu oli lükitud küsimusi, rõhutamaks seda, et Iisrael polnud vastanud tema armastusele nagu vaja. Osa küsimusi on sõnastatud, otsekui esitaksid neid ustavusetud preestrid. Osa küsimusi aga esitab Jehoova ise neile preestritele. Dialoog haarab kaasa ja paneb tähelepanelikult kuulama; selle loogika on vääramatu ning sõnum ununematu.

Mõned kõnelejad kasutavad küsimusi sama tõhusalt. Olgugi et kuulajailt ehk ei oodata suulist vastust, osalevad nad oma mõtetega otsekui haaravas dialoogis.

Me kasutame piibliuurimisi juhatades meetodit, mis eeldab õpilase osalust. Muidugi on kõige kasulikum, kui õpilane ei piirdu vaid vastuste trükisest mahalugemisega. Esita õpilasele lahkel toonil lisaküsimusi, et asja põhjalikumalt arutada. Võtmemõtete puhul julgusta teda kasutama vastuse alusena Piiblit. Võiksid küsida: ”Kuidas seostub arutletav varem uuritud mõttega? Miks see on tähtis? Kuidas peaks see mõjutama meie elu?” Selline meetod on tõhusam kui see, et sa piirdud omaenda veendumuste väljendamise või põhjaliku seletuse andmisega. Seda rakendades aitad õpilasel kasutada ”juurdlemisvõimet”, et teenida Jumalat (Rooml. 12:1, UM).

Ole kannatlik, kui õpilane mõnest mõttest kohe aru ei saa. Ehk püüab ta sinu öeldut vaagida selle alusel, mida ta aastaid on uskunud. Abi võib olla sellest, kui käsitled seda ainevaldkonda eri nurga alt. Mõnikord aga läheb vaja täiesti lihtsat arutluskäiku. Kasuta rohkesti Pühakirja. Too näiteid. Lisaks sellele esita lihtsaid küsimusi, mis panevad inimese toodud tõendite üle juurdlema.

Et ergutada inimest avaldama oma varjatud mõtteid. Inimesed ei avalda sugugi alati oma tegelikke mõtteid, kui nad küsimustele vastavad. Nad võivad anda lihtsalt vastuseid, mida nad arvavad sind ootavat. Sel juhul läheb tarvis arukust (Õpet. 20:5). Võiksid küsida nagu Jeesus: ”Kas sa usud seda?” (Joh. 11:26).

Kui Jeesuse jutt paljusid tema jüngreid pahandas ning nad ta hülgasid, kutsus ta apostleid üles avaldama oma arvamust. Ta küsis: ”Kas ka teie tahate ära minna?” Peetrus väljendas oma mõtteid järgmiste sõnadega: ”Issand, kelle juurde me läheme? Sinul on igavese elu sõnad, ja me oleme uskunud ja tundnud, et sina oled Jumala püha!” (Joh. 6:67—69). Ühel teisel korral päris Jeesus oma jüngritelt: ”Keda ütlevad inimesed mind, Inimese Poja olevat?” Seejärel esitas ta küsimuse, mis ärgitas neid väljendama seda, mis on südames: ”Aga teie, keda teie mind ütlete olevat?” Peetrus andis vastuse: ”Sina oled Kristus, elava Jumala Poeg!” (Matt. 16:13—16, meie kursiiv).

Ehk võiks sul olla kasulik ka piibliuurimisi juhatades mõnele probleemile sel kombel läheneda. Võiksid küsida: ”Kuidas sinu klassikaaslased (või kaastöötajad) sellesse asjasse suhtuvad?” Seejärel võiksid küsida: ”Mida sina sellest arvad?” Kui sa tead, milline on inimese tegelik arvamus, saad sa õpetajana osutada talle paremini abi.

Et tugevamalt rõhutada. Küsimuste abil saab ka mõtteid tugevamalt rõhutada. Seda tegi apostel Paulus kirjakohas Roomlastele 8:31, 32: ”Kui Jumal on meie poolt, kes võib olla meie vastu? Tema, kes oma Poegagi ei säästnud, vaid loovutas tema meie kõikide eest, kuidas ta ei peaks siis temaga meile kõike muud annetama?” Pane tähele, et iga küsimus kasvab välja eelnevast lausest.

Pannud kirja Jehoova kohtuotsuse Paabeli kuninga kohta, väljendas prohvet Jesaja oma kindlat veendumust: ”Vägede Jehoova on pidanud nõu, kes teeb selle tühjaks? Tema käsi on välja sirutatud, kes pöörab selle tagasi?” (Jes. 14:27). Juba nende küsimuste sisu osutab sellele, et väljendatud mõtet on võimatu eitada. Vastuseid ei oodatud.

Et paljastada väär mõtteviis. Hoolega läbimõeldud küsimused on ka tõhusad vahendid väära mõtteviisi paljastamiseks. Jeesus küsis enne ühe mehe tervendamist variseridelt ja kirjatundjatelt: ”Kas on luba hingamispäeval terveks teha?” Pärast tervendamist esitas ta veel ühe küsimuse: ”Kes on teie seast, kelle poeg või härg kukub kaevu, et ta teda kohe välja ei tõmba hingamispäeval?” (Luuka 14:1—6). Kaksipidi arvamuseks ei jäänud mingit võimalust — need küsimused paljastasid nende väära mõtteviisi.

Mõnikord võivad ka tõsikristlased kalduda vääralt mõtlema. Mõned esimese sajandi korintlased viisid oma vendi kohtusse, et lahendada probleeme, mida nad oleksid saanud isekeskis lahendada. Kuidas käsitles seda asja apostel Paulus? Ta esitas nende mõtteviisi parandamiseks terve rea asjakohaseid küsimusi (1. Kor. 6:1—8).

Kui harjutad, võid ka sina õppida tõhusalt küsimusi kasutama. Ent ära unusta olla lugupidav, eriti kui sa kõneled vanemate inimestega, nendega, keda sa isiklikult ei tunne, või nendega, kellel on kõrge positsioon. Kasuta küsimusi, et esitada Piibli tõde meeldival viisil.