Vahitorni VEEBIRAAMATUKOGU
Vahitorni
VEEBIRAAMATUKOGU
eesti
  • PIIBEL
  • VÄLJAANDED
  • KOOSOLEKUD
  • kr ptk 20 lk 209-219
  • Päästetööd toovad Jumalale kiitust

Pole ühtegi videot.

Vabandust, video laadimisel tekkis tõrge.

  • Päästetööd toovad Jumalale kiitust
  • Jumala kuningriik valitseb!
  • Alapealkirjad
  • Sarnased artiklid
  • Miks võib öelda, et päästetööd on jumalateenimise osa?
  • Päästetööde eesmärgid
  • Päästetöödes osalemine toob püsivat kasu
  • Kas sa tahad kaasa lüüa?
  • Kuidas aidata katastroofis kannatanuid?
    „Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku töövihik (2023)
  • Kas Jehoova tunnistajad osalevad päästetöödes?
    Korduma kippuvad küsimused Jehoova tunnistajate kohta
  • Hädaabitööd 2023. aastal. „Selles väljendub Jehoova armastus”
    Kuidas sinu annetusi kasutatakse?
  • Katastroofipiirkondades elavate usukaaslaste aitamine 2021. teenistusaastal
    Kuidas sinu annetusi kasutatakse?
Veel
Jumala kuningriik valitseb!
kr ptk 20 lk 209-219

20. PEATÜKK

Päästetööd toovad Jumalale kiitust

PEATÜKI TUUM

Kuidas kristlik armastus väljendub katastroofide ajal

1., 2. a) Milliste raskustega seisid Juudamaa kristlased silmitsi? b) Kuidas kogesid Juudamaa kristlased usukaaslaste armastust?

ON AASTA 46 m.a.j ning Juudamaa vaevleb nälja küüsis. Vili on otsa lõppemas, mistõttu toidu hinnad on tõusnud taevasse ja Kristuse jüngritel pole raha, et endale süüa osta. Nad on näljasurma äärel. Kuid peagi saavad nad tunda Jehoova hoolitsevat kätt, ja seda viisil, mida Kristuse jüngrid pole seni kogenud. Kuidas sündmused hargnevad?

2 Jeruusalemma ja Juudamaa juudikristlaste täbar olukord ajendab nii juutidest kui ka mittejuutidest Süüria Antiookia kristlasi koguma humanitaarabi. Seejärel valivad nad endi seast kaks vastutavat venda, Barnabase ja Sauluse, et nad toimetaksid abisaadetise Jeruusalemma koguduse vanematele. (Loe Apostlite teod 11:27–30; 12:25.) Pole kahtlustki, et hädas olevad Juudamaa vennad on Antiookia usukaaslaste armastusest väga liigutatud.

3. a) Kuidas me järgime tänapäeval Antiookia kristlaste eeskuju? Too näide. (Vaata ka kasti „Meie esimene suurem humanitaarabi organiseerimine nüüdisajal”.) b) Milliseid küsimusi me selles peatükis arutame?

3 See on esimene ülestähendus selle kohta, kuidas ühes paigas elavad kristlased saatsid humanitaarabi teises paigas elavatele kristlastele. Tänapäeval me järgime Antiookia vendade eeskuju. Kui kuuleme, et meie usukaaslased kannatavad mingi katastroofi või keerulise olukorra tõttu, ruttame neile appi.a Et mõista, kuidas kaasusklike aitamine on seotud teiste jumalateenimise valdkondadega, mõelgem kolmele küsimusele: miks me peame päästetöid jumalateenimise osaks, mis on päästetööde eesmärk ja kuidas tuleb neis kaasalöömine meile kasuks?

Miks võib öelda, et päästetööd on jumalateenimise osa?

4. Mida ütles Paulus korintlastele jumalateenimise kohta?

4 Paulus selgitas teises kirjas korintlastele, et jumalateenimisega on seotud kaks tahku. Kuigi Pauluse kiri oli suunatud võitud kristlastele, käivad tema sõnad tänapäeval ka „teiste lammaste” kohta. (Joh. 10:16.) Üks meie jumalateenimise tahk on „lepitusteenistus” ehk kuulutus- ja õpetustöö. (2. Kor. 5:18–20; 1. Tim. 2:3–6.) Teine tahk on seotud usukaaslaste aitamisega. Paulus rääkis sellest kui „pühade abistamisest” ehk teenimisest. (2. Kor. 8:4; allmärkus.) Väljendites, mis on tõlgitud vastetega „lepitusteenistus” ja „pühade abistamine”, esineb kreeka keeles sõna diakonia. Miks on see nii tähelepanuväärne?

5. Mida võib järeldada sellest, et Paulus kasutas kahe erineva teenistusvormi kohta sama sõna?

5 Kasutades mõlema väljendi puhul sama kreeka sõna, näitas Paulus, et usukaaslaste abistamine kuulub samuti kristliku koguduse ülesannete hulka. Paulus oli varem korintlastele kirjutanud: „On erinevaid teenistusülesandeid, ent on üks ja sama Isand, on erinevaid viise, kuidas inimesed püha vaimu mõjutusel toimivad ... Aga kõike seda teeb üks ja sama vaim.” (1. Kor. 12:4–6, 11.) Niisiis seostas Paulus jumalateenimisega erinevaid ülesandeid, mida koguduses täidetakse.b (Rooml. 12:1, 6–8.) On arusaadav, miks ta pidas kohaseks kasutada osa oma aega selleks, et „aidata pühasid”. (Rooml. 15:25, 26.)

6. a) Kuidas näitab Pauluse arutluskäik, et päästetööd on jumalateenimise osa? b) Selgita, kuidas korraldatakse tänapäeval päästetöid. (Vaata skeemi „Kui toimub katastroof”, lk 214.)

6 Paulus aitas korintlastel mõista, et kaaskristlaste hädas aitamine kuulub Jehoova teenimise juurde. Pane tähele tema arutluskäiku. Kristlased, kes teistele abi annavad, toimivad „kooskõlas hea sõnumiga Kristusest”. (2. Kor. 9:13.) Seega aitavad kristlased kaasusklikke, kuna nad soovivad Kristuse õpetusi ellu rakendada. Pauluse sõnul peegeldavad nende lahked teod tegelikult „Jumala võrratut armu”. (2. Kor. 9:14; 1. Peetr. 4:10.) Sel põhjusel öeldigi 1975. aasta 1. detsembri Vahitornis hädas olevate vendade aitamise, sealhulgas päästetööde kohta: „Me ei peaks kunagi kahtlema selles, kas Jumal Jehoova ja tema poeg Jeesus Kristus peavad sedalaadi teenistust oluliseks.” Tõepoolest, päästetöödes osalemine on jumalateenimise väga tähtis osa. (Rooml. 12:1, 7; 2. Kor. 8:7; Heebr. 13:16.)

Päästetööde eesmärgid

7., 8. Mis on päästetööde esimene eesmärk? Selgita.

7 Mis on meie päästetööde eesmärgid? Paulus vastas sellele küsimusele oma teises kirjas korintlastele. (Loe 2. Korintlastele 9:11–15.) Nendes salmides tõstab Paulus esile „sellise abistamise” ehk päästetööde kolme peamist eesmärki. Uurigem neid ükshaaval.

8 Esiteks toovad päästetööd au Jehoovale. Pangem tähele, kui tihti suunab Paulus eeltoodud viies salmis vendade tähelepanu Jumal Jehoovale. Apostel ütleb, et „nii tänavad inimesed ... Jumalat” ja et „selline abistamine ... kutsub esile hulgaliselt tänupalveid” (salmid 11, 12). Ta sõnab, et need, keda abistatakse, „ülistavad Jumalat” ja „Jumala võrratut armu” (salmid 13, 14). Ning Paulus lõpetab oma mõttekäigu sõnadega „Tänu olgu Jumalale” (salm 15). (1. Peetr. 4:11.)

9. Kuidas aitavad päästetööd eelarvamusi kummutada? Too näide.

9 Nii nagu Paulus soovivad ka tänapäeva kristlased kaasusklikke aidates tuua au Jehoovale ning kaunistada tema õpetust. (1. Kor. 10:31; Tiit. 2:10.) Tegelikult ongi tihtipeale just päästetööd aidanud kummutada eelarvamusi, mis inimestel on Jehoova ja tema tunnistajate suhtes. Mõtle järgnevale juhtumile. Ühe naise uksel oli silt „Jehoova tunnistajatel palun mitte koputada”. Ühel päeval pani ta tähele, et teisel pool tänavat remondivad päästetöölised orkaanis kannatada saanud maja. Ta jälgis mitu päeva, kuidas sõbralikud töölised seal usinalt tegutsesid, ja astus lõpuks ligi, et teada saada, kes nad on. Kui ta kuulis, et nad on Jehoova tunnistajatest vabatahtlikud, oli ta hämmastunud ja sõnas: „Mul oli teist täiesti vale ettekujutus.” Mis oli tulemus? Ta võttis oma ukselt sildi ära.

10., 11. a) Millised näited kinnitavad, et oleme aidanud usukaaslasi? b) Millisest väljaandest on päästetöödel abi? (Vaata kasti „Abivahend päästetöötajatele”.)

10 Teiseks saame aidata puudust kannatavaid usukaaslasi. (2. Kor. 9:12a.) Kui toimub katastroof, ruttame vendadele ja õdedele appi, et leevendada nende kannatusi ja varustada neid eluks hädavajalikuga. Miks? Sest kristliku koguduse liikmed moodustavad justkui ühe keha ja „kui üks liige kannatab, kannatavad kõik teised liikmed koos temaga”. (1. Kor. 12:20, 26.) Vennalik kiindumus ja kaastunne ajendab paljusid vendi-õdesid jätma jalamaid kõik oma tegevused pooleli, võtma tööriistad ning kiirustama katastroofipiirkonda kaasusklikele appi. (Jaak. 2:15, 16.) Näiteks pärast seda, kui 2011. aastal tabas Jaapanit tsunami, saatis USA harubüroo regionaalsetele ehituskomiteedele kirja, milles küsis, kas „mõned oskuslikud vennad” oleksid valmis minema Jaapanisse kuningriigisaale üles ehitama. Milline oli vastukaja? Kõigest mõne nädala jooksul pakkus oma abi umbes 600 vabatahtlikku, kes olid valmis omal kulul Jaapanisse lendama! „Me olime rabatud,” sõnasid USA harubüroo vennad. Kui üks Jaapani vend küsis päästetöötajalt, miks ta oli appi tulnud, kostis see: „Me oleme ju Jaapani vendadega üks keha. Kui nemad kannatavad, kannatame ka meie.” Ennastohverdav armastus on ajendanud päästetöötajaid isegi eluga riskima, et usukaaslasi aidata.c (1. Joh. 3:16.)

Šveits, 1946: Jehoova tunnistaja paneb kokku humanitaarabi oma kristlikele vendadele

Šveits, 1946

MEIE ESIMENE SUUREM HUMANITAARABI ORGANISEERIMINE NÜÜDISAJAL

SEPTEMBRIS 1945, kõigest mõni kuu pärast seda, kui teine maailmasõda oli Euroopas lõppenud, teatas vend Knorr, et kavas on saata humanitaarabi puudust kannatavatele vendadele Kesk-Euroopas.

Mõne nädala jooksul pärast seda teadet hakkasid Ameerika Ühendriikide, Kanada ja teiste maade vennad koguma, sorteerima ning pakendama riideid ja toitu. Alates 1946. aasta jaanuarist saadeti humanitaarabi meie usukaaslastele Austrias, Belgias, Bulgaarias, Hollandis, Inglismaal, Itaalias, Kreekas, Norras, Poolas, Prantsusmaal, Rumeenias, Saksamaal, Soomes, Taanis, Tšehhoslovakkias ja Ungaris, samuti vendadele Filipiinidel ja Hiinas.

Tegemist polnud ühekordse saadetisega, vaid abistamine jätkus kaks ja pool aastat! Selle aja jooksul saatsid 85 000 venda ja õde sõjast räsitud maades elavatele usukaaslastele üle 300 tonni toitu, üle 450 tonni riideid ning rohkem kui 124 000 paari jalanõusid. Humanitaarabi saatmine lõppes 1948. aasta augustis. 1949. aasta Vahitornis tõdeti: „See oli ere näide vennaliku armastuse kohta. Me teame, et kõik tegid seda Issanda ülistuseks, pidades meeles, et tänu sellisele ainelisele abile on teistel võimalik jätkata jumalateenimist. Seepärast pidasid nad suureks auks teenida vendi sellisel moel.” Humanitaarabi saatmine tõi kiitust Jehoovale, kergendust vendadele ning liitis neid kogu maailmas.

11 Meie abi hindavad ka mittetunnistajad. Näiteks kui 2013. aastal toimus USA-s Arkansase osariigis loodusõnnetus, kommenteeriti ühes ajalehes tunnistajatest vabatahtlike kiiret reageeringut katastroofide ajal ja öeldi: „Jehoova tunnistajad on saavutanud vabatahtlike tööliste organiseerimises tipptaseme.” Tõepoolest, nagu apostel Paulus täheldas, me aitame puudust kannatavaid usukaaslasi kitsikusest välja.

12.–14. a) Miks on päästetööde kolmas eesmärk niivõrd tähtis? b) Millised mõtteavaldused rõhutavad seda, kui tähtis on järgida vaimset tegevuskava?

12 Kolmandaks aitame kannatanutel taastada vaimse tegevuskava. Miks on tähtis seda teha? Paulus märkis, et abisaanud esitavad „hulgaliselt tänupalveid”. (2. Kor. 9:12b.) Mis võiks olla veel paremaks viisiks tänada Jehoovat abi eest kui see, et hakatakse võimalikult kiiresti taas järgima head vaimset tegevuskava! (Filipl. 1:10.) 1945. aasta Vahitornis öeldi: „Paulus kiitis heaks ... annetuste kogumise, sest sel moel sai materiaalselt toetada ... puudust kannatavaid vendi ning aidata neil vabamalt ja tarmukamalt osaleda Jehoovast tunnistamise töös.” Praegu on meil sama eesmärk. Kui vennad saavad jätkata kuulutustöö tegemist, ei kosuta nad oma tegevusega üksnes muserdunud naabreid, vaid ka iseennast. (Loe 2. Korintlastele 1:3, 4.)

13 Paljudele hädaabi saanutele on toonud kuulutustöö vaimset kosutust. Näiteks ütles üks vend: „Kuulutustöö oli meie perele tõeliseks õnnistuseks. See, et püüdsime lohutada teisi, andis meile võimaluse unustada hetkeks oma mured.” Üks õde täheldas: „Vaimsele tegevusele keskendumine aitas mul viia mõtted eemale mind ümbritsevast kaosest. See andis mulle turvatunde.” Teine õde nentis: „Kuigi paljud asjad polnud meie kontrolli all, aitas kuulutustöö meie perel suunata pilgu ettepoole. Kui rääkisime teistele lootusest, et saabub uus maailm, kinnitas see ka meie enda usku, et Jumal teeb kõik uueks.”

14 Koosolekutel käimine on samuti osa vaimsest tegevuskavast, mida meie usukaaslastel oleks hea hakata järgima nii kiiresti kui võimalik. Näiteks ligi 60-aastane õde Kiyoko kaotas tsunami tõttu kõik, välja arvatud riided ja sandaalid, mida ta kandis. Ta oli nõutu, kuidas ta küll hakkama saab. Siis helistas talle üks kogudusevanem, kes ütles, et nad peavad iganädalase koosoleku kogudusevanema autos. Kiyoko jutustab: „Autos olid kogudusevanem, tema naine, üks õde ja mina. Koosolek oli äärmiselt lihtne, aga minu suureks üllatuseks viis see mu mõtted tsunamist eemale. Mind valdas meelerahu. See koosolek näitas, milline vägi on kristlikul koosolemisel.” Üks teine õde meenutab katastroofijärgseid koosolekuid ja ütleb: „Need olid mulle päästenööriks!” (Rooml. 1:11, 12; 12:12.)

Päästetöödes osalemine toob püsivat kasu

15., 16. a) Kuidas tuli Korintoses ja mujal elavatele kristlastele kasuks see, kui nad saatsid teistele humanitaarabi? b) Kuidas on päästetöödes kaasalöömine Jumala rahvale tänapäeval kasuks tulnud?

15 Kui Paulus rääkis korintlastele usukaaslaste aitamisest, selgitas ta lisaks veel seda, kuidas tuleb nii neile kui ka teistele päästetöödes osalemine kasuks. Ta ütles: „Nad [Jeruusalemma juudikristlased, kellele saadeti humanitaarabi] paluvad Jumalat teie eest, sest nad armastavad teid Jumala võrratu armu pärast, mis on teie peal.” (2. Kor. 9:14.) Korintlaste heldekäelisus ajendas juudikristlasi palvetama Korintoses elavate vendade eest, kelle hulgas olid ka mittejuudid. Seeläbi kasvas Jeruusalemma juudikristlaste kiindumus korintlaste vastu.

16 1945. aasta 1. detsembri Vahitornis selgitati Pauluse sõnu seoses kaasusklike aitamisega ja näidati, kuidas need käivad tänapäeva kohta. Seal öeldi: „Mõtle, kuidas see küll ühendab Jumala pühendunud teenijaid, kui üks rühm kristlasi annetab midagi teise rühma kristlaste heaks!” Just seda on kogenud need, kes tänapäeval päästetöödes osalevad. Üks kogudusevanem, kes aitas üleujutuse ohvreid, sõnas: „Päästetöödes kaasalöömine tegi mind vendadega erakordselt lähedaseks.” Ja üks tänulik õde, kes sai hädaabi, lausus: „Meie vennaskond on nagu tükike paradiisist!” (Loe Õpetussõnad 17:17.)

17. a) Kuidas käib kirjakoht Jesaja 41:13 päästetööde kohta? b) Too näiteid selle kohta, kuidas päästetööd toovad Jehoovale kiitust ja tugevdavad ühtsuse sidet. (Vaata ka infot pealkirja all „Vabatahtlikud löövad kaasa kogu maailmas”.)

17 Kui päästetöölised saabuvad katastroofipiirkonda, kogevad kohalikud vennad väga erilisel moel, kuidas täitub Jumala tõotus „Mina, sinu Jumal Jehoova, haaran kinni su paremast käest ja kinnitan sulle: „Ära karda, mina aitan sind!””. (Jes. 41:13.) Üks katastroofis ellu jäänud õde ütles: „Kui nägin purustusi, valdas mind lootusetuse tunne, aga Jehoova sirutas oma käe. Vendade abi oli hindamatu väärtusega.” Kaks kogudusevanemat kirjutasid pärast nende kodukandis toimunud loodusõnnetust oma koguduse nimel: „Maavärin tõi palju valu, aga me nägime, kuidas Jehoova meid vendade kaudu aitab. Varem olime päästetöödest üksnes lugenud, kuid nüüd nägime oma silmaga, mida see endast kujutab.”

Peter Johnson teokraatlikul ehitustööl

SEE ANDIS TA ELULE UUE SUUNA

KUIDAS võivad päästetööd mõjutada noori? Peter Johnson, kes osales esimest korda neis töödes 18-aastaselt, meenutab: „Mind puudutas sügavalt vendade tänulikkus. Samuti tundsin rõõmu sellest, et sain teistele midagi anda. See oli mulle tugevaks tõukeks kasutada oma elu Jehoova teenistuses parimal võimalikul moel.” Peter alustas pioneerteenistust ja teenis ka Peetelis. Hiljem sai temast regionaalse ehituskomitee liige. Ta sõnab: „Esimene osalemine päästetöödel 1974. aastal andis mu elule uue suuna.” Kas sa oled noor? Kas võiksid Peterist eeskuju võtta? Kes teab, ehk annab päästetöödes osalemine ka sinu elule uue suuna!

Kas sa tahad kaasa lüüa?

18. Mida sa võid teha, kui soovid osaleda päästetöödes? (Vaata ka kasti „See andis ta elule uue suuna”.)

18 Kas tahaksid kogeda rõõmu, mida annab päästetöödes osalemine? Päästetöötajad valitakse tavaliselt kuningriigisaalide ehitajate hulgast. Seega võid öelda oma koguduse vanematele, et soovid täita sellekohase avalduse. Üks kogudusevanem, kes on paljudes päästeoperatsioonides kaasa löönud, annab nõu: „Sõida katastroofipiirkonda alles siis, kui oled saanud hädaabikomiteelt ametliku kutse.” Sel moel toimuvad päästetööd organiseeritult.

19. Kuidas tõendab päästetöödes osalemine, et me oleme tõelised Kristuse jüngrid?

19 Päästetöödes osalemine näitab selgelt, et me kuuletume Kristuse käsule „armastage üksteist”. Selline armastus tõendab, et me oleme tõelised Kristuse jüngrid. (Joh. 13:34, 35.) Milliseks õnnistuseks see küll on, et nii paljud vennad ja õed on valmis päästetöödel innuga kaasa lööma! Kuningriigi ustavaid alamaid aidates toovad nad ülistust Jehoovale.

a Selles peatükis räägitakse usukaaslaste aitamisest. Tihtipeale aidatakse päästetööde käigus ka neid, kes pole Jehoova tunnistajad. (Gal. 6:10.)

b Paulus kasutas koguduseabiliste kohta mitmuse vormi sõnast diakonos. (1. Tim. 3:12.)

c Vaata 1994. aasta 1. novembri Vahitorni artiklit „Aitame oma usuperet Bosnias”, lk 23–27.

Kui reaalne on kuningriik sulle?

  • Kust me teame, et päästetööd kuuluvad Jehoova teenimise juurde?

  • Mis on meie päästetööde kolm peamist eesmärki?

  • Millist püsivat kasu toovad päästetööd?

  • Kuidas on päästetöödega seotud Jeesuse käsk kirjakohas Johannese 13:34?

VABATAHTLIKUD LÖÖVAD KAASA KOGU MAAILMAS

KESK- JA LÄÄNE-AAFRIKA

1994. aastal tapeti Rwandas genotsiidi käigus üle 800 000 inimese. See tekitas rahutusi ka teistes Kesk-Aafrika riikides ja pagulaslaagrid olid inimesi pilgeni täis. Jehoova tunnistajad Belgiast, Prantsusmaalt ja Šveitsist läkitasid lennukitega umbes 300 tonni riideid, ravimeid, telke, toitu ja muud hädavajalikku. Abisaadetised jõudsid vendadeni kõigest mõne nädala jooksul.

Aafrikas töötab ka kümme Prantsusmaalt saabunud arsti ja meditsiiniõde, kes on Jehoova tunnistajad. See meeskond on pakkunud abi meie vendadele, aidates leevendada kodusõjast, näljahädast ja haigustest tingitud kannatusi. Ainuüksi viimase kahe aasta jooksul on nad käsitlenud üle 10 000 haigusjuhtumi. Nende töö on toonud palju kiitust Jehoovale ja tema organisatsioonile. Üks meditsiiniõde jutustab: „Kui saabume uude kohta vendi ja õdesid aitama, ütlevad inimesed suure lugupidamisega: „Need on Jehoova tunnistajad. Nad on tulnud oma vendi aitama.”” Üks Jehoova tunnistaja ütles pärast seda, kui meie meditsiiniõde oli teda aidanud: „Suur tänu, mu õde! Suur tänu, Jehoova!”

Abi võidakse vajada ka mõne suure õnnetuse tõttu. 2012. aastal toimus Nigeerias avarii, milles said surma 13 tunnistajat ühest väikesest kogudusest ja lisaks said 54 inimest raskeid vigastusi. Hädaabikomitee organiseeris kõigi kannatanute jaoks haiglas ööpäevaringse valve. Üks patsient, kes märkas, millist erilist tähelepanu osutati vigastatud Jehoova tunnistajatele, helistas oma pastorile ja ütles: „Meie kirikust pole mind keegi veel külastanud. Tulge siia ja te näete, milline armastus valitseb Jehoova tunnistajate keskel!”

Kuigi meie kallid vennad sellest väikesest kogudusest kogesid kibedat kaotusvalu, oli usukaaslaste armastus neile suureks lohutuseks. Kui koguduseliikmed nägid, millise armastuse ja hoolega appi tulnud vabatahtlikud kannatada saanud vendi kohtlesid, ajendas see mitmeid neist veelgi innukamalt kuulutustööd tegema. Enne liiklusõnnetust oli koguduses 35 kuulutajat, kuid aastaga kasvas nende arv 60-ni.

AUSTRAALIA

2013. aastal tabasid Queenslandi rannikut üleujutused, mille tõttu jäid 70 Jehoova tunnistajat koduta. Mark, Rhonda ja nende tütar pidid oma üleujutatud kodu maha jätma ning lõpuks jõudsid nad pungil täis evakuatsioonikeskusesse. „Ruumi oli vaid seismiseks,” meenutab Rhonda. Maanduvate ja õhkutõusvate helikopterite kõrvulukustav hääl vaid süvendas pingelist õhkkonda keskuses. Ta küsis oma mehelt murelikult: „Mida me küll teeme?” Mark palvetas tuliselt Jehoova poole, anudes abi. Rhonda jutustab edasi: „Umbes pool tundi hiljem saabus keskuse juurde auto, kust tulid välja kolm meie venda. Nad ütlesid meile: „Tulge koos meiega. Te saate jääda ühe venna majja.”” Rhonda jätkab: „On raske sõnades kirjeldada tänutunnet, mis meid tol hetkel tänu Jehoova organisatsiooni hellale hoolitsusele valdas.”

Sellesse katastroofipiirkonda ruttas vendadele appi üle 250 vabatahtliku. Üks eakas vend sõnab: „Järsku ilmus välja rühm tunnistajaid. Nad sagisid ringi nagu sipelgad, et meie kodu korda teha. Me naisega ei unusta kunagi seda imelist abi.”

BRASIILIA

2008. aastal sundisid mudalaviinid Santa Catarina osariigis kodudest lahkuma umbes 80 000 inimest. Üks kohalik kirjeldas seda kui „savi, muda ja puude tsunamit”. Mõned vennad leidsid peavarju kokkutulekusaalis. Márcio, kes hoolitseb selle saali eest, meenutab: „Neil polnud midagi peale riiete, mis neil seljas olid, ja needki olid üleni mudaga koos.” Üks õde ütleb: „Meie maja varises kokku. Oli kohutav näha, kuidas see kadus vaid mõne hetkega, aga ma ei unusta mitte kunagi seda, kuidas vennad ja õed meid lohutasid. Meid lausa kallati armastusega üle! See kõik on mulle õpetanud, kui tähtis on väärtustada vaimseid asju.”

Brasiilia Jehoova tunnistajad sorteerivad ja jagavad annetatud humanitaarabi

Humanitaarabi täis kokkutulekusaal Brasiilias Santa Catarinas aastal 2009; saal oli ajutine hädaabikeskus

Rio de Janeiro ümbruses olevatel nõlvadel on mudalaviinid laastanud terveid elurajoone. Kuna selliseid katastroofe juhtub seal kandis tihti, on vennad moodustanud alalise hädaabikomitee. Kui on oodata järjekordset mudalaviini, teatavad kohalikud vennad, kelle ülesandeks on olukorda jälgida, sellest hädaabikomiteele. Peagi pärast katastroofi saabuvad vabatahtlikud veoautodega, millel on silt „Jehoova tunnistajad. Humanitaarabi”. Päästemeeskondadel on kaasas vajalikud töövahendid ja kõik teavad juba eelnevalt, mida nad peavad tegema. Töölistel on seljas vestid, mille järgi on kerge ära tunda, et tegu on Jehoova tunnistajatega. Koos haiglasidekomitee vendadega aitavad nad vigastatud vendi ja õdesid. Päästetöötajad võtavad kaasa ka toitu, vett, ravimeid, riideid ja puhastusvahendeid. Majade puhastamine mudast pole just lihtne ülesanne. Pärast üht hiljutist mudalaviini kogusid 60 vabatahtlikku ainuüksi ühest majast neli veoautokoormatäit muda!

KATASTROOFIKS VALMISTUMINE

Juhtiv kogu on palunud kõigil harubüroodel üle kogu maailma saata kogudusevanematele ja reisivatele ülevaatajatele juhendid selle kohta, kuidas katastroofiks valmistuda ja mida katastroofi korral ette võtta. Näiteks tuleks kogudusevanematel enne katastroofi kindlaks teha, kas neil on olemas kõigi koguduseliikmete õiged kontaktandmed.

KUI TOIMUB KATASTROOF

  1. Kogudusevanem võtab kuulutajatega ühendust

    Kohalikud kogudusevanemad võtavad kõigi kuulutajatega ühendust

  2. Kogudusevanemad edastavad info vanematekogu koordineerijale

  3. Vanematekogu koordineerijad, reisivad ülevaatajad, teised vastutavad vennad ja harubüroo peavad omavahel sidet

    Koordineerijad edastavad info reisivatele ülevaatajatele ja teistele vastutavatele vendadele, kes võtavad ühendust harubürooga

  4. Toit ja vesi

    Nii kiiresti kui võimalik pakutakse toitu, vett, peavarju, arstiabi ning emotsionaalset ja vaimset tuge

  5. Vennad tutvuvad katastroofiaruandega

    Harubüroo saadab juhtiva kogu koordineerijate komiteele juhtunust aruande, kus annab teada, millist abi oleks vaja

  6. Humanitaarabi jagamine

    Hädaabikomitee koordineerib päästetöid ning aitab vendadel ja õdedel pöörduda tagasi normaalse elu juurde

  7. Lennuk lendamas

    Koordineerijate komitee hindab olukorda ja vajadusel kiidab heaks selle, et appi saadetaks teistest maadest vabatahtlikke

ABIVAHEND PÄÄSTETÖÖTAJATELE

Voldiku „Jehoova tunnistajad ja päästetööd” esikülg

JUUNIS 2013 anti välja voldik „Jehoova tunnistajad ja päästetööd” („Jehovah’s Witnesses and Disaster Relief”). Selle sihtrühmaks on USA ametnikud, kes juhivad päästetööde korraldamist. Voldikus räägitakse mõnedest päästetöödest, mida Jehoova tunnistajad on teinud alates 1940. aastate keskpaigast. Seal on ka kaart, mis illustreerib meie päästetööde ülemaailmset ulatust. „Selle voldiku abil loovad hädaabikomiteedes teenivad vennad kontakti katastroofiohtlike piirkondade juhtivametnikega, ja seda juba aegsasti enne katastroofi toimumist,” selgitab kogudusevanem, kes on seotud päästetööde organiseerimisega. „Kui need ametnikud on meie tegevusega kursis, on meil õnnetuse korral lihtsam saada neilt luba katastroofipiirkonda sisenemiseks.”

    Eestikeelsed väljaanded (1984-2025)
    Logi välja
    Logi sisse
    • eesti
    • Jaga
    • Eelistused
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Kasutustingimused
    • Privaatsus
    • Privaatsusseaded
    • JW.ORG
    • Logi sisse
    Jaga