„Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku allikmaterjal
1.–7. JAANUAR
AARDEID JUMALA SÕNAST | MATTEUSE 1–3
„Taeva kuningriik on lähedal”
nwtsty, Mt 3:1, 2 kommentaarid
kuulutama. Vastav kreeka sõna tähendab põhiliselt millegi teatavaks tegemist ametlike teadete kuulutaja poolt. See sõna rõhutab tegevuse viisi: enamasti on tegu sõnumi avaliku teadaandmisega, mitte rühmale inimestele jutluse pidamisega.
kuningriik. Esimene koht, kus kreekakeelses tekstis esineb sõna basileía, mis tähendab nii kuningavalitsust kui ka kuninga valitsuspiirkonda ja alamaid. Seda sõna on Piibli kreekakeelses osas kasutatud 162 korda, kusjuures 55 korda Matteuse evangeeliumis, kus sellega mõeldakse enamikul juhtudel Jumala taevast valitsust. Kuna Matteus kasutab seda sõna nii sageli, võiks tema evangeeliumi nimetada ka kuningriigievangeeliumiks.
taeva kuningriik. Võib tõlkida ka „taevane kuningavalitsus”. See väljend esineb Piiblis üksnes Matteuse evangeeliumis ja seda umbes 30 korda. Markus ja Luukas kasutavad oma evangeeliumis paralleelväljendit „Jumala kuningriik”. Sellest võib järeldada, et Jumala kuningriik asub taevas ja valitseb sealt. (Mt 21:43; Mr 1:15; Lu 4:43; Tn 2:44; 2Ti 4:18.)
on lähedal. Need sõnad tähendavad siin seda, et tulevane taevase kuningriigi kuningas Jeesus Kristus pidi peagi oma teenistust alustama.
nwtsty pildid ja videod
Ristija Johannese riietus ja välimus
Johannes kandis kaamelivillast kootud rüüd ja selle peal nahkvööd, mille vahel sai kanda väikseid esemeid. Umbes samasugune riietus oli ka prohvet Eelijal. (2Ku 1:8.) Kaamelivillast kangas oli jämedakoeline ja sellest tehtud riideid kandsid tavaliselt vaesed. Siidist ja linasest kangast valmistatud pehmeid riideid kandsid aga rikkad. (Mt 11:7–9.) Kuna Johannes oli sünnist saati nasiir, siis on võimalik, et tema juukseid polnud kunagi lõigatud. Juba tema riietusest ja välimusest võis olla näha, et ta elas lihtsat elu ning oli täielikult pühendunud Jumala tahte täitmisele.
Rohutirtsud
Piiblis võib sõna „rohutirts” käia mistahes tirtsuliste ehk lühitundlaliste kohta, eriti aga selliste kohta, kes rändavad suurte parvedena. Jeruusalemmas kõrbetirtsudele tehtud analüüs näitas, et need putukad koosnevad 75% ulatuses valkudest. Kui neid tänapäeval toiduks kasutatakse, eemaldatakse nendelt enne pea, jalad, tiivad ja tagakeha. Järele jääb rindmik, mida süüakse toorelt või küpsetatult. Need putukad on väga valgurikkad ja öeldakse, et nende maitse sarnaneb kreveti või krabi omaga.
Metsmesi
Fotodel on 1) metsiku meemesilase pesa ja 2) mett täis kärg. Johannes sõi ilmselt meemesilase alamliigi Apis mellifera syriaca mett. See on seal kandis tavaline liik. Need agressiivsed mesilased on hästi kohanenud Juuda kõrbe kuuma ja kuiva kliimaga, kuid nad ei sobi kodustamiseks. Samas on teada, et kodustamiseks sobivaid meemesilasi kasvatati Iisraelis juba üheksandal sajandil e.m.a ja neid peeti savisilindrites. Palju selliste mesitarude jäänuseid on leitud ühe Jordani orus paiknenud linna territooriumilt (praegu tuntud kui Tel Rehov). Nendes tarudes peetud mesilased olid sisse toodud ilmselt praeguse Türgi aladelt.
Otsi vaimseid vääriskive
nwtsty, Mt 1:3 kommentaar
Taamarist. Taamar on esimene viiest naisest, keda Matteus messia esivanemate loetelus nimetab. Ülejäänud neli on mitteiisraellased Raahab ja Rutt (5. salm), Uurija naine Batseba (6. salm) ning Maarja (16. salm). Neid naisi mainitakse selles muidu vaid meesliini järgivas jadas ilmselt seepärast, et nende puhul oli midagi erilist selles, kuidas nad Jeesuse esiemaks said.
nwtsty, Mt 3:11 kommentaar
ristin teid ... veega. Võib tõlkida ka „kastan teid ... vette”. Kreeka sõna baptízo tähendab „sisse kastma”. Muud piiblikohad aitavad mõista, et ristimine kujutas endast inimese täielikku vee alla kastmist. Ühel korral ristis Johannes inimesi Jordani orus Salimi lähedal, „sest seal oli suur veekogu”. (Joh 3:23.) Ja kui Etioopia õukonnaametnik soovis, et Filippus teda ristiks, siis „nii Filippus kui ka õukonnaametnik astusid vette”. (Ap 8:38.) Septuagintas on kasutatud sama kreeka sõna tekstis 2Ku 5:14, kui öeldakse, et Naaman „kastis end seitse korda Jordanisse”.
8.–14. JAANUAR
AARDEID JUMALA SÕNAST | MATTEUSE 4–5
„Mida õpetab meile Jeesuse mäejutlus”
nwtsty, Mt 5:3 kommentaar
Õnnelikud. See pole lihtsalt lõbus meeleolu, mida keegi tunneb, kui veedab mõnusalt aega. Kui seda sõna on kasutatud inimeste kohta, viitab see hoopis seisundile, mis on neil, kellel on Jumala õnnistus ja soosing. Selle sõnaga iseloomustatakse ka Jumalat ja taevases auhiilguses olevat Jeesust. (1Ti 1:11; 6:15.)
kes mõistavad, et nad vajavad Jumala juhatust. Kreeka väljend, mis on antud edasi vastega „need, kes mõistavad”, tähendab sõna-sõnalt „need, kes on vaesed (abivajajad; hädalised; kerjused)”. Selles kirjakohas on seda väljendit kasutatud nende kohta, kellel on mingi vajadus ja kes on sellest vägagi teadlikud. Sama sõna kasutatakse tekstis Lu 16:20, 22 Laatsaruse kohta, keda nimetatakse kerjuseks. Kreeka väljend, mida mõned tõlkijad annavad edasi vastega „vaimust vaesed”, kannab endas mõtet inimestest, kes on teravalt teadlikud oma vaimsest vaesusest ja sellest, et nad vajavad Jumalat.
nwtsty, Mt 5:7 kommentaar
halastajad. Piibli väljendeid „halastajad” ja „halastatakse” ei kasutata vaid seoses andeksandmise või leebema kohtuotsuse langetamisega. Palju sagedamini kirjeldavad need sügavat kaastunnet, mis ajendab inimest omal algatusel abivajajaid aitama.
nwtsty, Mt 5:9 kommentaar
kes taotlevad rahu. Need, kes mitte ainult ei hoia, vaid ka teevad rahu seal, kus seda ei ole.
Otsi vaimseid vääriskive
nwtsty, Mt 4:9 kommentaar
kui sa ... mind korra kummardad. Kreeka verb, mis on tõlgitud sõnaga „kummardama”, on siin ajavormis, mida nimetatakse aoristiks ja see viitab hetkelisele tegevusele. Sõnadega „kui sa ... mind korra kummardad” ei mõelnud Saatan, et Jeesus teda teenima hakkaks, vaid et ta kummardaks teda ühe korra.
nwtsty, Mt 4:23 kommentaar
õpetas ... kuulutas. Õpetamine erineb kuulutamisest selles mõttes, et õpetaja teeb enamat, kui vaid annab midagi teada – ta juhendab, selgitab, kasutab veenvaid argumente ning esitab tõendeid.
15.–21. JAANUAR
AARDEID JUMALA SÕNAST | MATTEUSE 6–7
„Pidage kõige tähtsamaks Jumala kuningriiki”
nwtsty, Mt 6:24 kommentaar
teenida. Kreeka verb viitab töötamisele orjana, kes kuulub vaid ühele isandale. Jeesus tõi siin välja, et kristlane ei saa samal ajal osutada Jumalale jäägitut pühendumust, mida Jumal väärt on, ja olla keskendunud materiaalse vara kogumisele.
nwtsty, Mt 6:33 kommentaar
Pidage ... kõige tähtsamaks. Kreeka verbi vorm viitab jätkuvale tegevusele ja seda võib tõlkida ka „otsige pidevalt”. Jeesuse tõelised järelkäijad ei otsi Jumala kuningriiki vaid mõnda aega, ega hakka seejärel muude asjadega tegelema, vaid neil tuleb seda alati oma elus kõige tähtsamaks pidada.
õigust. Need, kes peavad kõige tähtsamaks Jumala õigust, täidavad hea meelega tema tahet ning järgivad tema õige ja vale mõõdupuud. See õpetus vastandus täielikult variseride omale, kes tahtsid kehtestada oma õigust. (Mt 5:20.)
Otsi vaimseid vääriskive
nwtsty, Mt 7:28, 29 kommentaarid
olid ... hämmastunud. Siin kasutatud kreeka verb on kestvas ajavormis, mis viitab sellele, et Jeesuse sõnadel oli rahvahulgale sügav ja kestev mõju.
tema õpetusviisist. See väljend viitab sellele, kuidas Jeesus õpetas ehk tema õpetamismeetoditele. Selle alla kuulub ka see, mida ta õpetas, kõik, mida ta mäejutluses õpetas.
mitte nagu nende kirjatundjad. Kirjatundjatel oli tavaks tsiteerida rabisid, keda peeti autoriteediks. Jeesus aga tugines õpetamisel Jumala sõnale. Ta rääkis kui Jehoova esindaja, nagu see, kel on mõjuvõimu. (Joh 7:16.)
22.–28. JAANUAR
AARDEID JUMALA SÕNAST | MATTEUSE 8–9
„Jeesus armastas inimesi”
nwtsty, Mt 8:3 kommentaar
puudutas teda. Moosese seaduse järgi pidid pidalitõbised olema karantiinis, et teisi nakkuse eest kaitsta. (3Mo 13:45, 46; 4Mo 5:1–4.) Juudi usujuhid aga kehtestasid lisareegleid. Näiteks ei tohtinud keegi minna pidalitõbisele lähemale kui 1,8 meetrit (4 küünart), kuid tuulistel päevadel pidi vahemaa olema 45 meetrit (100 küünart). Sellised reeglid viisid pidalitõbiste südametu kohtlemiseni. Juudi pärimus räägib heakskiitvalt ühest rabist, kes peitis end pidalitõbiste eest, ning teisest rabist, kes loopis pidalitõbiseid kividega, et neid eemal hoida. Vastupidi sellele liigutas pidalitõbise armetu olukord Jeesust nii sügavalt, et ta tegi midagi teiste juutide jaoks mõeldamatut: ta puudutas meest. Ta tegi seda, kuigi oleks võinud mehe vaid sõnadega tervendada. (Mt 8:5–12.)
Ma tahan. Jeesus mitte ainult ei võtnud teadmiseks tema soovi, vaid väljendas tugevat tahet sellele vastata. Sellega näitas Jeesus, et teda ajendas tegutsema rohkem kui vaid kohusetunne.
nwtsty, Mt 9:10 kommentaar
söömas oli. Võib tõlkida ka „laua ääres külitas”. Kellegagi koos laua ääres külitamine oli märk lähedasest sõprussidemest selle inimesega. Selle tõttu ei oleks juudid Jeesuse päevil iialgi külitanud või söönud koos mittejuutidega.
maksukogujaid. Juutide seas oli palju maksukogujaid, kes töötasid Rooma võimude heaks. Rahvas vihkas taolisi juute, kuna nad tegid koostööd vihatud võõrvõimuga ja kogusid rohkem maksu, kui oli ametlikult kehtestatud. Teised juudid hoidsid maksukogujatest üldjuhul eemale ning panid nad patustajate ja prostituutidega samale tasemele. (Mt 11:19; 21:32.)
nwtsty, Mt 9:36 kommentaar
hakkas tal neist kahju. Selles väljendis kasutatud kreeka sõna splagkhnízomai on seotud sõnaga „sisikond” (splágkhna). See näitab, et tegemist on sügava emotsiooniga, mida inimene tunneb sügaval sisimas. See on üks tundeküllaseim sõna kreeka keeles, millega saab väljendada kaastunnet.
29. JAANUAR – 4. VEEBRUAR
AARDEID JUMALA SÕNAST | MATTEUSE 10–11
„Jeesus andis inimestele uut jõudu”
nwtsty, Mt 10:29, 30 kommentaarid
varblast. Kreeka sõna strouthíon on vähendussõna, mis võib tähendada ükskõik millist väikest lindu. Sageli on selle all mõeldud varblast, kõige odavamat toiduks müüdavat lindu.
tühipalja veeringu eest. Sõna-sõnalt „assi eest”. Ass oli töölise 45 minuti töötasu. (Vt lisa B14.) Oma kolmandal reisil Galileasse ütles Jeesus, et kaks varblast maksab ühe assi. Ühel teisel korral, tõenäoliselt umbes aasta hiljem Juudamaal, ütleb ta, et viis varblast müüakse kahekordse summa eest. (Lu 12:6.) Neid kahte juhtumit võrreldes on näha, et varblase väärtus oli kaupmeestele niivõrd tühine, et viienda võis saada kauba peale.
Kõik juuksekarvadki teie peas on ära loetud. Arvatakse, et inimesel kasvab peas keskmiselt rohkem kui 100 000 juuksekarva. See, et Jehoova on teadlik taolistest üksikasjadest, näitab, et ta on sügavalt huvitatud igast Kristuse järelkäijast.
nwtsty pildid ja videod
Varblane
Varblane oli kõige odavam toiduks müüdav lind. Kaks lindu võis osta tasu eest, mille tööline teenis 45 minutiga. Kreeka terminit võib kasutada mitmesuguste väikeste lindude, näiteks koduvarblase (Passer domesticus biblicus) ja pajuvarblase (Passer hispaniolensis) kohta. Need linnud on ka tänapäeval Iisraelis laialt levinud.
nwtsty, Mt 11:28 kommentaar
koormatud. Neid, keda Jeesus kutsus, koormas mure ja vaev. Jehoova teenimine oli muutunud neile koormavaks inimeste pärimuste tõttu, mis olid lisatud Moosese seadusele. (Mt 23:4.) Isegi hingamispäev, mis pidi olema kosutav, oli muutunud koormavaks. (2Mo 23:12; Mr 2:23–28; Lu 6:1–11.)
saate uut jõudu. Võib tõlkida ka „ma annan teile uut jõudu”. Kreeka sõna, mis on tõlgitud „jõudu saama”, võib tähendada nii puhkamist (Mt 26:45; Mr 6:31) kui ka jõuvarude taastamist (2Ko 7:13; Flm 7). Kontekst näitab, et Jeesuse ikke enda peale võtmine (Mt 11:29) tähendab teenistust, mitte puhkamist. Selles fraasis on kreeka verb aktiivne ja Jeesus on alus ning see kannab mõtet, et just Jeesus annab kurnatutele uut jõudu, nõnda et nad tahavad võtta enda peale tema kerge ja hea ikke.
nwtsty, Mt 11:29 kommentaar
Võtke enda peale minu ike. Jeesus kasutas sõna „ike” ülekantud tähenduses, mõeldes selle all võimule ja juhistele allumist. Kui Jeesus pidas silmas paarisiket, mille Jumal tema peale pani, siis kutsus ta oma järelkäijaid koos endaga ikke alla ja lubas neid ka aidata. Sellisel juhul võiks seda fraasi tõlkida: „Tulge minu ikke alla koos minuga.” Kui aga Jeesus mõtles iket, mille ta ise paneb teiste peale, siis viitab see Kristuse võimule ja juhistele allumisele ehk tema jüngriks olemisele.