„Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku allikmaterjal
5.–11. VEEBRUAR
AARDEID JUMALA SÕNAST | MATTEUSE 12–13
Otsi vaimseid vääriskive
nwtsty, Mt 12:20 kommentaar
hõõguvat tahti. Võib tõlkida ka „suitsevat tahti”. Tol ajal olid kasutusel väiksed savist õlilambid, mis täideti oliiviõliga ja milles oli linakiust taht, mida mööda õli üles liikus ja leeki toitis. Selles salmis kasutatud kreeka väljend tähendab hõõguvat ja suitsevat tahti, mille leek on kustunud või veel vaevu hingitseb. Kirjakohas Jes 42:3 oli ennustatud seda, kui kaastundlik pidi messias olema: ta ei kustuta eales alandlike ja rõhutud inimeste viimset lootusesädet.
12.–18. VEEBRUAR
AARDEID JUMALA SÕNAST | MATTEUSE 14–15
„Väheste kaudu toidetakse paljusid”
nwtsty, Mt 14:21 kommentaar
peale nende veel naised ja lapsed. Ainult Matteus mainib sellest imest kirjutades naisi ja lapsi. Võimalik, et inimesi, keda nõnda toideti, oli rohkem kui 15 000.
Otsi vaimseid vääriskive
nwtsty, Mt 15:7 kommentaar
silmakirjatsejad. Kreeka sõna hypokrités tähendas algupäraselt Kreeka (ja hiljem Rooma) näitlejat, kes kandis näo ees suurt maski, mis võimendas tema häält. Sõna hakati kasutama ülekantud tähenduses inimeste kohta, kes varjasid vale või teesklusega oma tegelikke ajendeid või isiksust. Jeesus nimetab siin silmakirjatsejateks juudi usujuhte. (Mt 6:5, 16.)
nwtsty, Mt 15:26 kommentaar
laste ... kutsikatele. Kuna Moosese seaduse järgi olid koerad ebapuhtad loomad, on pühakirjas sellel sõnal sageli halvustav tähendus. (3Mo 11:27; Mt 7:6; Flp 3:2, allmärkus; Ilm 22:15, allmärkus.) Kuid nii Markuse (7:27) kui ka Matteuse ülestähenduses Jeesuse vestlusest on kasutatud vähendussõna, mis tähendab kutsikat või lemmikloomana peetavat koera, mis pehmendab Jeesuse võrdlust. Võib-olla viitab see sellele, et Jeesus kasutas hellitavat väljendit lemmikloomade kohta, keda mittejuudid pidasid. Võrreldes iisraellasi lastega ja mittejuute kutsikatega, tahtis Jeesus ilmselt näidata asjade tähtsusjärjekorda. Kui majas olid nii lapsed kui ka koerad, toideti kõigepealt lapsi.
19.–25. VEEBRUAR
AARDEID JUMALA SÕNAST | MATTEUSE 16–17
Otsi vaimseid vääriskive
nwtsty, Mt 16:18 kommentaar
sina oled Peetrus, ja sellele kaljule. Kreeka sõna pétros on meessoost ja tähendab „kaljurünk”, „kivi”. Siin on seda sõna kasutatud isikunimena (Peetrus). See on kreekapärane vaste nimele, mille Jeesus Siimonile andis. (Joh 1:42.) Naissoost sõna pétra tähendab „kaljumassiiv” ning võib viidata näiteks aluspõhjakivimile või kaljujärsakule. Seda kreeka sõna on kasutatud ka tekstides Mt 7:24, 25; 27:60; Lu 6:48; 8:6; Ro 9:33; 1Ko 10:4; 1Pe 2:8. Ilmselgelt ei pidanud Peetrus ennast kaljuks, millele Jeesus oma koguduse ehitab, sest ta kirjutas tekstis 1Pe 2:4–8, et Jeesus on ammu ette kuulutatud „nurgakivi”, mille Jumal ise välja valis. Samamoodi rääkis apostel Paulus Jeesusest kui „vundamendist” ja „Jumala antud kaljust”. (1Ko 3:11; 10:4.) Tegemist oli ilmselt sõnamänguga ja sisuliselt ütles Jeesus: „Sina, keda ma kutsun Peetruseks, Kaljurüngaks, oled ära tundnud „selle kalju” ehk Kristuse, kellest saab kristliku koguduse vundament.”
koguduse. Siin on esimene koht, kus esineb kreeka väljend ekklesía. See tuleb kreeka sõnadest ek, mis tähendab „välja”, ning kaléo, mis tähendab „kutsuma”. See viitab rühmale inimestele, kes on kindlaks eesmärgiks või tegevuseks kokku kutsutud. Siin kontekstis ennustas Jeesus, et moodustatakse kristlik kogudus, mis koosneb võitud kristlastest, kellest kui „elavatest kividest” ehitatakse „vaimne koda”. (1Pe 2:4, 5.) Selle kreeka väljendiga on Septuagintas tihti tõlgitud heebrea väljend, mille tähendus on „kogudus” ning mis sageli käib kogu Jumala rahva kohta. (5Mo 23:3; 31:30.) Kirjakohas Ap 7:38 viidatakse iisraellastele, kes kutsuti Egiptusest välja, kui kogudusele. Samamoodi moodustavad kristlased, kes on kutsutud „pimedusest välja” ning kes on „maailmast välja” valitud, „Jumala koguduse”. (1Pe 2:9; Joh 15:19; 1Ko 1:2.)
nwtsty, Mt 16:19 kommentaar
taeva kuningriigi võtmed. Kui Piiblis anti mõnele inimesele kas sõna otseses mõttes või piltlikult võti, sai ta mingil määral mõjuvõimu. (1Aj 9:26, 27; Jes 22:20–22.) Nii et sõna „võti” sai võimu ja vastutuse sümboliks. Peetrus kasutas talle usaldatud võtmeid, et avada juutidele (Ap 2:22–41), samaarlastele (Ap 8:14–17) ning mittejuutidele (Ap 10:34–38) võimalus saada Jumala püha vaimu väljavaatega siseneda taevasesse kuningriiki.
26. VEEBRUAR – 4. MÄRTS
AARDEID JUMALA SÕNAST | MATTEUSE 18–19
„Hoidu hoolsalt teisi ja ennast patustama panemast”
nwtsty, Mt 18:6, 7 kommentaarid
veskikivi. Võib tõlkida ka „suur veskikivi”. Sõna-sõnalt „eesli veskikivi”. Selline veskikivi – tõenäoliselt oli selle läbimõõt 1,2–1,5 m – oli nii raske, et seda pidi ringi ajama eesliga.
paneb usust taganema. Sõna-sõnalt „komistuskivide pärast”. Arvatakse, et kreeka sõna skándalon, mis on tõlgitud „komistuskivi”, algne tähendus viitas lõksule. Mõned pakuvad, et see oli lõksus olev kepp, mille külge oli kinnitatud sööt. Laiemalt hakkas see viitama igasugusele takistusele, mille tõttu võis keegi komistada või kukkuda. Piltlikus mõttes viitab see teole või olukorrale, mis juhib inimese valele teele, paneb ta moraalselt komistama ja langema või pattu tegema. Tekstis Mt 18:8, 9 kasutatud tegusõna skandalízo, mis on tõlgitud „pattu tegema panema”, võib tõlkida ka „püüniseks saama”.
nwtsty pildid ja videod
Veskikivi
Veskikive kasutati vilja jahvatamiseks ning oliividest õli välja pressimiseks. Osad kivid olid piisavalt väikesed, et neid käsitsi ringi ajada, kuid teised olid nii suured, et nende liigutamiseks oli vaja looma. Võis olla, et vilistid sundisid Simsonit samalaadse suure veskikiviga vilja jahvatama. (Koh 16:21.) Looma jõul töötav veski oli tavaline mitte ainult Iisraelis, vaid ka suures osas Rooma impeeriumis.
Ülemine ja alumine veskikivi
Sellist suurt veskikivi, nagu siin pildil, ajas ringi koduloom, näiteks eesel, ning seda kasutati vilja jahvatamiseks või oliivide purustamiseks. Ülemise veskikivi läbimõõt võis olla kuni 1,5 m ning seda aeti ringi veelgi suuremal alumisel kivil.
nwtsty, Mt 18:9 kommentaar
Gehennasse. See sõna tuleb heebreakeelsetest sõnadest ge hinnóm, mis tähendavad „Hinnomi org”. See org asus muistsest Jeruusalemmast edelas. (Vaata lisa B12, kaart „Jeruusalemm ja selle ümbrus”.) Jeesuse päeviks oli orust saanud koht, kus põletati prügi, nii et sõna „Gehenna” sobis hästi sümboliseerima täielikku hävingut.
nwtsty, Mt 18:10 kommentaar
näevad alati mu taevase isa palet. Võib tõlkida ka „saavad alati tulla mu isa ette”. Kuna vaimolendid saavad viibida Jumala juures, saavad vaid nemad näha Jumala palet. (2Mo 33:20.)
Otsi vaimseid vääriskive
nwtsty, Mt 18:22 kommentaar
seitsekümmend seitse korda. Sõna-sõnalt „seitsekümmend korda seitse”. See kreeka väljend võib tähendada kas „seitsekümmend ja seitse” (77 korda) või „seitsekümmend korda seitse” (490 korda). Sama sõnastus on Septuagintas tekstis 1Mo 4:24. Seal on heebrea väljend tõlgitud vastega „seitsekümmend seitse korda” ning see toetab tõlkevastet „seitsekümmend seitse korda”. Ükskõik, kuidas seda fraasi ka mõista, tähendas number seitsme kordamine sisuliselt „lõputult” või „piiramatult”. Muutes Peetruse mainitud seitse korda seitsmekümne seitsmeks korraks, tahtis Jeesus oma järelkäijatele öelda, et nad ei seaks andestamisele ise mingit piiri. Seevastu Babüloonia Talmud (Joma 86b) ütleb: „Kui inimene eksib esimest, teist ja kolmandat korda, antakse temale andeks, neljandat korda temale andeks ei anta.”
nwtsty, Mt 19:7 kommentaar
lahutustunnistuse. Nõudes lahutust kaaluvalt mehelt ametliku dokumendi koostamist ning tõenäoliselt ka vanemate meestega nõupidamist, andis Moosese seadus talle aega sellise tõsise otsuse puhul ümber mõelda. Moosese seaduse eesmärk oli ilmselt ennetada rutakaid lahutusi ning pakkuda naistele mingil määral õiguslikku kaitset. (5Mo 24:1.) Kuid Jeesuse päevil olid usujuhid teinud lahutuse saamise väga kergeks. Esimesel sajandil elanud ajaloolane Josephus, kes oli ka ise lahutatud variser, mainis, et lahutus on lubatud „ükskõik mis põhjusel (ja meestel leidub selleks palju põhjusi)”.
nwtsty pildid ja videod
Lahutustunnistus
See lahutustunnistus, mis pärineb aastast 71 või 72 m.a.j, on kirjutatud aramea keeles. See leiti Juuda kõrbest Murabbaati vadi põhjakaldalt. Seal on kirjas, et kuuendal aastal pärast juutide mässu puhkemist lahutas Naksani poeg Joosep end Mirjamist, Masada linnas elava Joonatani tütrest.