„Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku allikmaterjal
2.–8. APRILL
AARDEID JUMALA SÕNAST | MATTEUSE 26
„Paasapüha ja mälestusõhtu sarnasused ja erinevused”
nwtsty pildid ja videod
Paasasöömaaeg
Paasasöömaaja olulised osad olid küpsetatud lammas (looma ühtegi luud ei tohtinud murda) (1), hapnemata leib (2) ning kibedad rohttaimed (3). (2Mo 12:5, 8; 4Mo 9:11.) Kibedad rohttaimed, mis Mišna järgi võisid olla salat, harilik sigur, kress, salatsigur või võilill, meenutasid iisraellastele tõenäoliselt nende kibedat orjapõlve Egiptuses. Jeesus kasutas hapnemata leiba oma täiusliku inimkeha sümbolina. (Mt 26:26.) Ja apostel Paulus nimetas Jeesust „meie paasatalleks”. (1Ko 5:7.) Esimeseks sajandiks oli paasasöömaaja osaks saanud ka vein (4). Jeesus ütles, et vein sümboliseerib tema verd, mis pidi ohvrina valatama. (Mt 26:27, 28.)
nwtsty, Mt 26:26 kommentaar
sümboliseerib. Kreeka sõna estín (sõna-sõnalt „on”) on siin tähendusega „sümboliseerib, tähendab, tähistab”. Apostlid said sellest tähendusest aru, sest sel korral olid nende ees nii Jeesuse täiuslik keha kui ka hapnemata leib, mida nad pidid sööma hakkama. Seega ei saanud leib olla sõna otseses mõttes Jeesuse keha. Väärib märkimist, et sama kreeka sõna on kasutatud tekstis Mt 12:7, kus paljudes piiblitõlgetes on selle vasteks „tähendama”.
nwtsty, Mt 26:28 kommentaar
lepinguverd. Jeesuse ohver pani kehtima uue lepingu, mis sõlmiti Jehoova ja võitud kristlaste vahel. (Heb 8:10.) Jeesus kasutab siin sama väljendit, mida vahemees Mooses, kui Iisraeliga sõlmiti Siinai mäe juures seaduseleping. (2Mo 24:8; Heb 9:19–21.) Nii nagu pullide ja kitsede veri muutis seaduselepingu Jumala ja Iisraeli rahva vahel kehtivaks, nii pani Jeesuse veri kehtima uue lepingu, mille Jehoova sõlmis vaimse Iisraeliga. See leping jõustus nädalatepühal aastal 33 m.a.j. (Heb 9:14, 15.)
Otsi vaimseid vääriskive
nwtsty, Mt 26:17 kommentaar
Hapnemata leibade püha esimesel päeval. Hapnemata leibade püha algas 15. niisanil, üks päev pärast paasapüha (14. niisan) ning kestis seitse päeva. (Vt Lisa B15.) Jeesuse ajaks oli paasapüha selle pühaga nii tihedalt seotud, et mõnikord viidati kõigile kaheksale päevale, mille hulgas oli ka 14. niisan, kui hapnemata leibade pühale. (Lu 22:1.) Selles kontekstis võib väljendit „esimesel päeval” tõlkida ka „üks päev enne”. (Võrdle Joh 1:15, 30, kus kreeka sõna, mis tähendab „esimene” [prótos], on sarnases fraasis tõlgitud „enne”, ehk „ta oli olemas enne [prótos] mind”.) Seega, nii vanakreeka keel kui ka juudi tavad annavad aluse arvata, et jüngrid küsisid Jeesuselt selle küsimuse 13. niisanil. 13. niisani päevaajal tegid jüngrid ettevalmistusi paasapühaks, mida tähistati hiljem, „kui saabus õhtu”, ehk 14. niisani alguses. (Mr 14:16, 17.)
nwtsty, Mt 26:39 kommentaar
mingu see karikas minust mööda. Piiblis sümboliseerib karikas sageli Jumala määratud osa ehk tahet inimese suhtes. (Vt Mt 20:22 kommentaari.) Jeesus tundis kahtlemata suurt muret teotuse pärast, mida see, et ta peab surema kui jumalateotaja ja mässuleõhutaja, võib Jumalale tuua. See ajendas teda palvetama, et see karikas temast mööda läheks.
9.–15. APRILL
AARDEID JUMALA SÕNAST | MATTEUSE 27–28
„Minge ja õpetage inimesi. Miks, kus ja kuidas?”
nwtsty, Mt 28:19 kommentaarid
õpetage inimesi. Kreeka verbi matheteúo võib tõlkida „tegema jüngiteks”, „õpetama” eesmärgiga, et kellestki saaks õpilane või jünger. (Võrdle selle sõna kasutust tekstis Mt 13:52, kus selle vasteks on „on saanud õpetust”.) Verbid „ristige” ja „õpetage” näitavad, mis on seotud fraasiga „tehke jüngriteks”.
inimesi kõigi rahvaste hulgast. Sõna-sõnalt „kõiki rahvaid”, kuid kontekst näitab, et see väljend käib kõigi rahvaste hulgast üksikisikute kohta, sest kreeka asesõna „neid” väljendis ristige neid on meessoost ja viitab inimestele, mitte rahvastele, mis on kreeka keeles kesksoost sõna. Käsk jõuda inimesteni „kõigi rahvaste hulgast” oli uus. Pühakiri näitab, et enne Jeesuse teenistust võeti mittejuudid meeleldi Iisraelis vastu, kui nad tulid Jehoovat teenima. (1Ku 8:41–43.) Jeesus aga andis jüngritele käsu laiendada kuulutustööd ja rääkida nendega, kes pole sünnipärased juudid. Sellega rõhutas ta kristliku õpetustöö ülemaailmset ulatust. (Mt 10:1, 5–7; Ilm 7:9; vt Mt 24:14 kommentaari.)
nwtsty, Mt 28:20 kommentaar
õpetage neid. Kreeka sõna, mille vaste on „õpetama”, hõlmab juhendamist, selgitamist, põhjendamist ja tõendite toomist. (Vt Mt 3:1; 4:23 kommentaare.) Õpetage neid pidama kõike, mida mina [Jeesus] teid olen käskinud on kestev tegevus. Selle hulka kuulub Jeesuse õpetuste edasiandmine, tema õpetuste ellurakendamine ja tema eeskuju järgimine. (Joh 13:17; Ef 4:21; 1Pe 2:21.)
Otsi vaimseid vääriskive
nwtsty, Mt 27:51 kommentaarid
pühamu. Kreeka sõna naós viitab kesksele ehitisele, kus asusid püha paik ja kõige püham paik.
eesriie. See ilus kaunistustega kangas eraldas templis kõige pühamat paika pühast paigast. Juudi traditsioonide järgi oli see raske eesriie 18 m pikk, 9 m lai ja 7,4 cm paks. Sellega, et Jehoova käristas eesriide kaheks, ei väljendanud ta mitte ainult raevu oma poja tapjate vastu, vaid näitas ka seda, et nüüd oli võimalik siseneda taevasse. (Heb 10:19, 20; vt „Sõnaseletusi”.)
nwtsty, Mt 28:7 kommentaar
öelge tema jüngritele, et ta on surnuist üles äratatud. Need naised polnud mitte ainult esimesed jüngrid, kellele räägiti Jeesuse ülesäratamisest, vaid neile anti ka juhis teavitada sellest teisi jüngreid. (Mt 28:2, 5, 7.) Juudi pärimuse järgi, mis on vastuolus pühakirjaga, ei lubatud naistel kohtus tunnistust anda. Vastupidi sellele pidas Jehoova ingel neist naistest lugu, andes neile selle rõõmutoova ülesande.
16.–22. APRILL
AARDEID JUMALA SÕNAST | MARKUSE 1–2
„Sinu patud on andeks antud”
nwtsty, Mr 2:9 kommentaar
Mida on ... kergem öelda. Kellelgi oleks lihtne öelda, et ta võib patud andeks anda, sest niisuguse väite tõestuseks poleks vaja nähtavaid tõendeid. Ent öelda „Tõuse üles ... ja kõnni”, tähendas, et vaja on imet, mis teeks kõigile selgeks, et Jeesusel on voli patte andeks anda. See lugu ja Jes 33:24 seob haigused meie patususega.
Otsi vaimseid vääriskive
nwtsty, Mr 1:11 kommentaarid
taevast kostis hääl. See on evangeeliumites esimene koht kolmest, kus öeldakse, et Jehoova rääkis inimestega otse. (Vt Mr 9:7; Joh 12:28 kommentaare.)
Sina oled mu ... poeg. Vaimolendina oli Jeesus Jumala poeg. (Joh 3:16.) Kui Jeesus inimesena sündis, oli ta Jumala poeg, just nagu täiuslik Aadamgi oli olnud. (Lu 1:35; 3:38.) Tundub aga mõistlik arvata, et need Jumala sõnad siin ei näita pelgalt seda, kes Jeesus oli. Ilmselt näitas Jumal nende sõnadega ja sellega, et valas välja püha vaimu, et inimene Jeesus sai tema vaimseks pojaks, sündis uuesti lootusega naasta taevasse ja võiti vaimuga Jumala määratud kuningaks ja ülempreestriks. (Joh 3:3–6; 6:51; võrdle Lu 1:31–33; Heb 2:17; 5:1, 4–10; 7:1–3.)
mul on sinust hea meel. Võib tõlkida ka „sinul on mu soosing; ma tunnen sinust suurt rõõmu”. Sama väljendit kasutatakse tekstis Mt 12:18, kus tsiteeritakse teksti Jes 42:1, mis käib tõotatud messia ehk Kristuse kohta. Püha vaimu väljavalamine ja Jumala sõnad oma poja kohta kinnitavad, et Jeesus oli tõotatud messias. (Vt Mt 3:17; 12:18 kommentaare.)
nwtsty, Mr 2:28 kommentaar
hingamispäeva isand. Jeesus kasutas seda väljendit enda puhul (Mt 12:8; Lu 6:5), näidates sellega, et tal on voli teha hingamispäeval tööd, mida oli käskinud teha tema taevane isa. (Võrdle Joh 5:19; 10:37, 38.) Jeesus tegi hingamispäeval mõned oma kõige tähelepanuväärsemad imeteod, näiteks tervendas haigeid. (Lu 13:10–13; Joh 5:5–9; 9:1–14.) See kujutas ilmselt ette, millist leevendust ta toob rahvale oma kuningavalitsuse ajal, mis on nagu hingamispäeva puhkus. (Heb 10:1.)
23.–29. APRILL
AARDEID JUMALA SÕNAST | MARKUSE 3–4
„Tervendamine hingamispäeval”
nwtsty, Mr 3:5 kommentaar
nördimusega ... ja olles ülimalt kurb. Ainult Markus paneb kirja, kuidas Jeesus reageeris, kui nägi sel korral usujuhtide südametust. (Mt 12:13; Lu 6:10.) See info võis pärineda Peetruselt, kes oli sügavate tunnetega mees ja võis elavalt Jeesuse tundeid kirjeldada. (Vt „Markuse evangeeliumi tutvustus”.)
Otsi vaimseid vääriskive
nwtsty, Mr 3:29 kommentaarid
teotab püha vaimu. Pühaduseteotus viitab laimule, kahjustavale või teotavale kõnele, mis on mõeldud Jumala või pühade asjade vastu. Kuna püha vaim lähtub Jumalalt, siis tahtlikult sellele vastu töötamine või selle tegutsemise eitamine tähendab Jumala teotamist. Tekstidest Mt 12:24, 28 ja Mr 3:22 selgub, et juudi usujuhid nägid Jumala vaimu tegutsemist, kui Jeesus tegi imesid, ent nad omistasid selle väe Saatanale.
süüdi igaveses patus. See näib viitavat tahtlikule patule, millel on püsivad tagajärjed; niisugust pattu ei kata ükski ohver. (Vt selle salmi kommentaari teotab püha vaimu ja paralleeljutustusest teksti Mt 12:31 kommentaari.)
KRISTLIK ELUVIIS
„Kellel kõrvad on, et kuulata, see kuulaku!”
nwtsty, Mr 4:9 kommentaar
Kellel kõrvad on, et kuulata, see kuulaku! Enne kui Jeesus hakkas rääkima mõistujuttu külvajast, ütles ta: „Kuulake!” (Mr 4:3.) Ta lõpetab mõistujutu nende sõnadega, rõhutades, kui oluline on tema järelkäijatel tema nõuannet hoolikalt tähele panna. Samasugused sõnad on tekstides Mt 11:15; 13:9, 43; Mr 4:23; Lu 8:8; 14:35; Ilm 2:7, 11, 17, 29; 3:6, 13, 22; 13:9.
30. APRILL – 6. MAI
AARDEID JUMALA SÕNAST | MARKUSE 5–6
„Jeesusel on vägi äratada üles meie lähedased, kes on surnud”
nwtsty, Mr 5:39 kommentaar
pole surnud, vaid magab. Piiblis võrreldakse surma sageli magamise ja unega. (L 13:3; Joh 11:11–14; Ap 7:60; 1Ko 7:39; 15:51; 1Te 4:13.) Jeesus kavatses tüdruku uuesti ellu äratada, seega võis ta niimoodi öelda, näitamaks, et samamoodi nagu sügavast unest võib inimesi üles äratada, võib neid ka surmast tagasi tuua. Jeesuse vägi äratada tüdruk üles tuli tema isalt, „kes teeb surnud elavaks ja kes räägib sellest, mida veel pole, otsekui oleks see juba olemas”. (Ro 4:17.)
Otsi vaimseid vääriskive
nwtsty, Mr 5:19 kommentaar
räägi neile. Sel korral ei andnud Jeesus oma tavalisi juhtnööre mitte rääkida enda imedest (Mr 1:44; 3:12; 7:36), vaid ütles mehele, et see räägiks oma sugulastele sellest, mis oli toimunud. Põhjus võis olla selles, et Jeesusel paluti piirkonnast lahkuda ning ta poleks saanud ise seal tunnistust anda. Samuti võis see summutada sigade huku pärast ringlevaid negatiivseid jutte.
nwtsty, Mr 6:11 kommentaar
raputage selle tolmgi oma jalgadelt. Selline liigutus tähendas, et jüngrid ei võtnud enda peale vastutust tagajärgede eest, mis pidid tulema Jumalalt. Samasugune väljend esineb tekstides Mt 10:14 ja Lu 9:5. Markus ja Luukas lisavad sõnad neile hoiatuseks. Paulus ja Barnabas rakendasid seda nõuannet Pisiidia Antiookias (Ap 13:51) ja kui Paulus tegi midagi sarnast Korintoses, lisas ta oma riideid raputades: „Teie veri tulgu teie pea peale! Mina olen puhas.” (Ap 18:6.) Selline komme võis jüngritele olla juba tuttav; vagatsevad juudid, kes rändasid läbi mittejuutide maa, raputasid enne juutide maa-alale taas sisenemist oma sandaalidelt enda meelest ebapuhta tolmu maha. Jeesus aga ei pidanud ilmselgelt silmas seda tähendust, kui andis jüngritele need juhtnöörid.