Naine saab oma patud andeks

Inimesed reageerivad Jeesuse sõnadele ja tegudele erinevalt. Seda on näha sellest, mis juhtub ühes Galilea majas. Variser nimega Siimon kutsub Jeesuse enda poole sööma. Võimalik, et ta soovib lähemalt tutvuda inimesega, kes nii vägevaid tegusid teeb. Kuna Jeesus näeb selles ilmselt võimalust anda kohalolijatele tunnistust, võtab ta kutse vastu. Mäletatavasti on ta varemgi söönud koos maksukogujate ja patustega.

Ent Jeesusele ei osutata tavapärast sooja külalislahkust. Palestiina tolmustel teedel rännates lähevad jalad sandaalides higiseks ja mustaks. Seepärast kuulub külaliste võõrustamise juurde komme pesta nende jalgu jaheda veega. Jeesuse jalgu aga ei pesta. Samuti ei anta talle tervituseks suud. Veel on tavaks valada külalise juustele õli, kuid ka seda ei tehta Jeesuse heaks. Tekib küsimus, kas ta ikka on oodatud külaline.

Söömaaja alguses heidavad külalised laua äärde. Samal ajal kui nad söövad, siseneb vaikselt ruumi üks naine, kes on kutsumata külaline. Tema kohta teatakse, et ta elab patust elu. (Luuka 7:37.) Muidugi mõista teevad kõik ebatäiuslikud inimesed pattu, kuid see naine elab kõlvatut elu, vahest on ta prostituut. Ta võib olla kuulnud Jeesuse õpetustest ja sellest, et Jeesus kutsub enda juurde kõiki, kes on koormatud, ning pakub neile kosutust. (Matteuse 11:28, 29.) Arvatavasti on ta Jeesuse üles otsinud selle pärast, et ta on tema sõnadest ja tegudest väga liigutatud.

Ta tuleb laua ääres külitava Jeesuse taha ja põlvitab tema jalgade juures. Tema silmist langevad Jeesuse jalgele pisarad ja ta kuivatab neid oma juustega. Naine annab Jeesuse jalgadele hellalt suud ja valab neile kaasavõetud healõhnalist õli. Siimon vaatab sellele viltu ja arutleb endamisi: „Kui see mees oleks tõesti prohvet, siis ta teaks, kes see naine selline on, kes teda puudutab – et ta on patune.” (Luuka 7:39.)

Jeesus teab Siimoni mõtteid ja ütleb: „Siimon, mul on sulle midagi öelda.” See vastab: „Räägi, õpetaja.” Jeesus jätkab: „Ühel laenuandjal oli kaks võlglast: üks oli talle võlgu 500 denaari, teine aga 50. Kuna neil polnud millegagi tagasi maksta, tühistas ta suuremeelselt kummagi võla. Kumb neist teda pärast seda rohkem armastas?” Tõenäoliselt võib Siimoni hääles tajuda ükskõiksust, kui ta kostab: „Ma arvan, et see, kelle võlg oli suurem.” (Luuka 7:40–43.)

Jeesus on temaga nõus. Seejärel ütleb ta naise poole vaadates Siimonile: „Kas sa näed seda naist? Ma tulin sinu majja, kuid sina ei andnud vett mu jalgade tarvis. Aga see naine on niisutanud mu jalgu oma pisaratega ja kuivatanud neid oma juustega. Sa ei andnud mulle tervituseks suud, aga see naine pole sellest ajast peale, kui ma sisse tulin, lakanud mu jalgadele hellalt suud andmast. Sa ei valanud mu pea peale õli, aga see naine on valanud mu jalgadele healõhnalist õli.” Jeesus näeb, et see naine kahetseb südamest oma moraalitut elu. Niisiis sõnab ta lõpetuseks: „Ma ütlen sulle: tema armastus on nii suur sellepärast, et talle on palju patte andeks antud. Aga selle armastus, kellele on vähe andeks antud, on vähene.” (Luuka 7:44–47.)

Jeesus ei õigusta amoraalset käitumist. Pigem on ta kaastundlik ja mõistev inimeste suhtes, kes on rängalt patustanud, kuid kes tehtut kahetsevad ja temalt abi otsivad. Kindlasti tunneb see naine suurt kergendust, kui Jeesus ütleb: „Sinu patud on andeks antud. ... Sinu usk on sind päästnud, mine rahuga.” (Luuka 7:48, 50.)