„Jumal soovitab meile oma armastust”

„Ärateenimata heldus [valitseb] kuningana õiguse kaudu, eesmärgiga tuua igavene elu.” (ROOML. 5:21)

1., 2. Millist kingitust Jumal inimestele pakub ja millest on see väärtuslikum?

AUSTRAALIAS asuva Melbourne’i ülikooli doktor David J. Williams on öelnud, et roomlaste suurim pärand tulevastele põlvedele on Rooma õigus ja veendumus, et elada tuleb seaduste järgi. Olgu see kui paikapidav tahes, on inimkond tegelikult saanud ühe märksa väärtuslikuma pärandi ehk kingituse. Selleks kingituseks on Jumala pakutav abinõu inimestele, tänu millele nad võivad pälvida tema heakskiidu ja olla tema silmis õiged ning oodata päästet ja igavest elu.

² Teatavas mõttes on sellel, kuidas Jumal eelmainitud kingituse saamise inimestele võimalikuks tegi, omad õiguslikud küljed. Paulus räägib nendest oma kirjas roomlastele 5. peatükis, kuid ta ei esita neid kuiva, seaduse üksikasju käsitleva uurimusena. Ta alustab hoopis sellise vaimustava kinnitusega: „Et meid on nüüd usu tulemusena õigeks mõistetud, siis olgu meil rahu Jumalaga meie Issanda Jeesus Kristuse kaudu.” Need, kes Jumala kingituse saavad, on ajendatud Jumalat vastu armastama. Paulus oli üks neist. Ta kirjutas: „Jumala armastus on välja valatud meie südamesse püha vaimu kaudu” (Rooml. 5:1, 5).

3. Millised küsimused võivad tekkida?

³ Miks on see kingitus inimestele vajalik? Mida Jumal tegi, et pakkuda seda õiglaselt ja erapooletult? Ja mida tuleb inimestel endil teha, et Jumal arvaks heaks neile see kingitus anda? Neile küsimustele on olemas rahuldavad vastused, mis toonitavad, kuivõrd Jumal inimesi armastab. Asugem neid uurima.

Jumala armastus vastakuti patuga

4., 5. a) Millise armastusteo Jehoova tegi? b) Milline taustteave aitab meil mõista kirjakohta Roomlastele 5:12?

⁴ Jehoova tegi erakordselt suure armastusteo, kui saatis oma ainusündinud Poja inimesi nende trööstitust olukorrast välja aitama. Paulus räägib sellest nii: „Jumal soovitab meile oma armastust sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused” (Rooml. 5:8). Mõtle ühele tõsiasjale, mida see tekst mainib: „me olime alles patused”. Kõigil on tähtis teada, kuidas inimesed patuseks said.

⁵ Paulus selgitab seda asja, alustades järgmise mõttega: „Ühe inimese kaudu patt tuli maailma ja patu kaudu surm, nii on surm kandunud kõigisse inimestesse, sest nad kõik on pattu teinud” (Rooml. 5:12). Me mõistame neid sõnu tänu sellele, et Jumal on lasknud kirja panna, kuidas inimelu alguse sai. Jehoova lõi kaks inimest: Aadama ja Eeva. Looja on täiuslik ja seda olid ka need esimesed inimesed, meie esivanemad. Jumal kehtestas neile ainult ühe piirangu ning andis neile teada, et sellest üleastumise korral mõistab ta nad surma (1. Moos. 2:17). Paraku eelistasid inimesed toimida hukatuslikult: nad rikkusid seda Jumala seatud mõistlikku piirangut, näidates nii, et nad ei tunnusta teda kui seadusandjat ja ülemvalitsejat (5. Moos. 32:4, 5, UM).

6. a) Miks on Aadama järeltulijad surnud nii enne kui ka pärast seda, kui Jumal andis Moosese seaduse? b) Mida võiks selgitada sellise haiguse kui hemofiilia näite varal?

⁶ Aadamale sündisid lapsed alles pärast seda, kui ta oli patuseks saanud, ning seega pärandas ta kõigile neilegi patususe ja selle tagajärjed. Muidugi ei rikkunud Aadama lapsed Jumala seadust nii nagu nende isa ja seepärast ei pannud Jumal neile süüks samasugust pattu; ka polnud Jumal tollal veel andnud inimestele mingit seaduskogu (1. Moos. 2:17). Kuid Aadama järeltulijad pärisid ikkagi patu. Seepärast valitsesid patt ja surm juba enne seda, kui Jumal andis iisraellastele seaduskogu, mis selgelt nende patusust näitas. (Loe Roomlastele 5:13, 14.) Päritud pattu võiks võrrelda teatavate pärilike haigustega, näiteks talasseemia või hemofiiliaga. Nagu sa ehk oled lugenud, oli Vene tsaari Nikolai II ja Aleksandra Fjodorovna poeg Aleksei pärinud vere hüübimishäire hemofiilia. Tõsi, peres, kus üks laps põeb pärilikku haigust, ei pruugi teised lapsed seda põdeda; siiski võivad nad olla selle haiguse kandjad. Mis aga puutub Aadamalt päritud pattu, siis see defekt pole kellestki mööda läinud. See avaldub kõigil. See viib vältimatult surma. Ja see kandub edasi kõigile lastele. Kas sellest trööstitust olukorrast võib eales pääseda?

Jumala abi Jeesus Kristuse kaudu

7., 8. Millised erinevad tagajärjed on toonud kaasa kummagi täiusliku inimese teguviis?

⁷ Jehoova on armastavalt andnud inimestele abi, misläbi nad võivad päritud patususest vabaneda. Paulus selgitab, et see abi tuleb ühe hilisemal ajal elanud täiusliku inimese, nii-öelda teise Aadama kaudu (1. Kor. 15:45). Kummagi täiusliku inimese teguviis on toonud kaasa täiesti erinevad tagajärjed. (Loe Roomlastele 5:15, 16.)

⁸ Paulus kirjutab: „Kingitusega pole lugu nõnda, nagu oli väärsammuga.” Aadam tegi väärsammu ning Jumal langetas õiglaselt talle ebasoodsa kohtuotsuse, milleks oli surm. Kuid Aadam polnud ainus, kes pidi surema. Me loeme: „Ühe inimese väärsammu tõttu paljud surid.” Aadamale langetatud õiglane kohtuotsus nõudis sama karistust kõigile tema ebatäiuslikele järeltulijatele, kelle hulgas oleme ka meie. Me võime aga leida lohutust teadmisest, et täiuslik inimene Jeesus suutis saavutada täiesti vastupidise tulemuse. Millise nimelt? Paulus vastab: „Igasugused inimesed [saavad] õigeks mõistetud eluks” (Rooml. 5:18).

9. Mida Jumal sisuliselt teeb, kui mõistab inimesed õigeks, nagu ütleb Roomlastele 5:16, 18?

⁹ Mis on õigupoolest vastetega „õigeksmõistmine” või „õigeks mõistma” tõlgitud kreeka sõnade mõte? Üks piiblitõlkija kirjutas: „Tegu on juriidilist alatooni omava metafooriga. See osutab inimese muutunud staatusele Jumala ees, mitte inimese seesmisele muutusele ... See metafoor kujutab Jumalat kui kohtunikku, kes on langetanud otsuse sellise inimese kasuks, kes nii-öelda oli toodud Jumala kohtu ette süüdistusega patususes. Jumal aga kuulutab süüdistatava süütuks.”

10. Mida sellist Jeesus tegi, mis rajas aluse inimeste õigeksmõistmisele?

¹⁰ Mille alusel saab õiglane „kõige maailma kohtumõistja” patuse inimese süütuks kuulutada? (1. Moos. 18:25.) Jumal rajas inimeste õigeksmõistmisele aluse sellega, et saatis maa peale oma ainusündinud Poja. Jeesus täitis veatult oma Isa tahet, hoolimata ahvatlustest, teotusest ja rängast väärkohtlemisest. Ta jäi laitmatuks isegi kuni surmani piinapostil (Heebr. 2:10). Oma täiusliku inimelu ohverdamisega maksis Jeesus luna, mis võib vabastada Aadama järeltulijad patust ja surmast (Matt. 20:28; Rooml. 5:6–8).

11. Millisel vastavusel lunastus põhineb?

¹¹ Ühes teises kirjakohas nimetab Paulus seda „vastavaks lunastushinnaks” (1. Tim. 2:6). Millega lunahind vastavuses oli? Aadam pärandas oma järeltulijatele, miljarditele inimestele, ebatäiuse ja surma. On tõsi, et Jeesusel kui täiuslikul inimesel oleks võinud olla miljardeid täiuslikke järeltulijaid.a Seetõttu saadi varem asjast aru nii, et Jeesuse elu pluss kõigi tema potentsiaalsete täiuslike järeltulijate elu moodustas ohvri, mis oli võrdväärne Aadama ja tema ebatäiuslike järeltulijate eluga. Kuid Piibel ei ütle, et Jeesuse potentsiaalsed järglased kuuluksid lunastusohvri hulka. Roomlastele 5:15–19 selgitab, et kõigest „ühe inimese” surma kaudu tuleb vabastus. Jah, Jeesuse täiuslik elu oli vastavuses Aadama omaga. Fookuses on ja peab olema üksnes Jeesus Kristus. „Üks õigeksmõistmiseni viinud tegu” – Jeesuse kuulekus ja laitmatus kuni surmani – avas igasugustele inimestele võimaluse saada Jumalalt kingiks õigeksmõistmine ja elu (2. Kor. 5:14, 15; 1. Peetr. 3:18). Kuidas?

Süütukskuulutamine lunastuse alusel

12., 13. Miks võib öelda, et Jumal mõistab inimesed õigeks halastuse ja armastuse ajel?

¹² Jehoova võttis oma Poja toodud lunastusohvri vastu (Heebr. 9:24; 10:10, 12). Kuid maa peal olevad Jeesuse jüngrid, sealhulgas tema ustavad apostlid, jäid sellegipoolest ebatäiuslikuks. Ehkki nad püüdsid vigu vältida, ei õnnestunud see neil mitte alati. Miks? Päritud patu tõttu (Rooml. 7:18–20). Ent Jumal sai selle olukorra heaks midagi teha ja tegigi. Ta võttis „vastava lunastushinna” vastu ja oli meeleldi valmis seda oma inimestest teenijate heaks kasutama.

¹³ See ei tähenda, nagu oleks Jumal apostlite ja teiste inimeste heade tegude tõttu olnud kohustatud nende heaks lunaohvri väärtust kasutama. Ta tegi seda hoopis halastuse ja suure armastuse ajel. Jumal arvas heaks apostlid ja teised ebasoodsa kohtuotsuse alt vabastada ning suhtuda neisse kui päritud süüst vabakssaanuisse. Paulus tegi selle selgeks, öeldes: „Selle ärateenimata helduse läbi te olete tõepoolest päästetud usu kaudu; ja see ei ole teie enda teene, see on Jumala kingitus” (Efesl. 2:8).

14., 15. Milline tasu ootab neid, kelle Jumal on õigeks mõistnud, aga mida tuleb neil edaspidigi teha?

¹⁴ Mõtle, kui suur kingitus Kõigeväelise poolt on küll see, et ta andestab inimesele päritud patu ja tehtud väärteod! Kõiki neid patte, mida inimesed enne kristlaseks saamist on teinud, oleks võimatu kokku lugeda; ometi võib Jumal lunastusohvri alusel need patud andeks anda. Paulus kirjutab: „Kingitus, mis järgnes paljudele väärsammudele, tõi õigeksmõistmise” (Rooml. 5:16). Apostlid ja teised, kes selle armastusest tehtud kingituse said (see tähendab, õigeks mõisteti), pidid edaspidigi Jumalat usus kummardama. Millisele tasule võisid nad loota? „Need, kellele saab osaks külluslik ärateenimata heldus ja õige seisund kui kingitus, [hakkavad] elama ja valitsema kuningatena selle ühe, Jeesus Kristuse kaudu.” Jah, see kingitus, õige seisund, toob vastupidise tulemuse kui Aadama tegu. See toob elu. (Rooml. 5:17; loe Luuka 22:28–30.)

¹⁵ Selle kingituse saajad ehk need, kes õigeks mõistetakse, saavad Jumala vaimseteks poegadeks. Kristuse kaaspärijatena on neil lootus saada üles äratatud taevasse täielikus pojaseisuses, et ’valitseda kuningatena’ koos Jeesus Kristusega. (Loe Roomlastele 8:15–17, 23.)

Jumal osutab armastust ka teistele

16. Millise kingituse võivad juba praegu saada need inimesed, kellel on maine lootus?

¹⁶ Mitte kõik, kellel on usku ja kes teenivad Jumalat ustavate kristlastena, ei looda ’valitseda kuningatena’ koos Kristusega taevas. Paljudel on hoopis selline tulevikulootus, nagu oli enne Kristust elanud jumalateenijatel: nad loodavad elada igavesti paradiisis maa peal. Kas nad võivad juba praegu saada armastavalt Jumalalt kingituseks selle, et ta peab neid õigeks ja annab neile maapealse elu väljavaate? Pauluse sõnadest roomlastele ilmneb, et vastus on jah.

17., 18. a) Kuidas Jumal Aabrahami tema usu tõttu suhtus? b) Kuidas sai Jehoova Aabrahami õigeks pidada?

¹⁷ Paulus räägib suurepärasest eeskujust, usumehest Aabrahamist, kes elas enne, kui Jehoova andis Iisraelile seaduskogu, ja kaua aega varem, kui Kristus avas tee taevasesse ellu (Heebr. 10:19, 20). Me võime lugeda: „Mitte seaduse kaudu ei antud Aabrahamile ega tema seemnele tõotust, et temast saab maailma pärija, vaid see anti õiguse kaudu, mis tuleneb usust” (Rooml. 4:13; Jaak. 2:23, 24). Niisiis pidas Jumal ustavat Aabrahami õigeks. (Loe Roomlastele 4:20–22.)

¹⁸ Muidugi ei tähenda see seda, et Jehoovat aastakümneid teenides ei teinud Aabraham mingit pattu. Ta polnud õige mitte selles mõttes, et oleks olnud patuta (Rooml. 3:10, 23). Ent Jehoova võttis oma piiritus tarkuses arvesse Aabrahami erakordset usku ja sellest tulenevaid tegusid. Mis eriti oluline, Aabraham uskus tõotatud seemnesse, kes pidi tema soost tulema. See seeme oli Messias ehk Kristus (1. Moos. 15:6; 22:15–18). „Lunahinna alusel, mille maksis Kristus Jeesus” võib Jumal kui kohtumõistja andestada minevikus tehtud patud. Niisiis ootab Aabrahami ja teisi kristluse-eelsel ajal elanud ustavaid ülestõusmine. (Loe Roomlastele 3:24, 25; Laul 32:1, 2.)

Sinulgi on võimalik Jumala silmis õige olla!

19. Miks peaks tõsiasi, et Jumal pidas Aabrahami õigeks, paljusid tänapäeval julgustama?

¹⁹ Tõsiasi, et armastav Jumal pidas Aabrahami õigeks, peaks tänapäeva tõsikristlasi suuresti julgustama. Jehoova ei mõistnud Aabrahami õigeks mitte selles mõttes, nagu ta mõistab õigeks need, kelle ta võiab püha vaimuga ja kes saavad „Kristuse kaaspärijateks”. Viimaseid on kindlaksmääratud arv ning nad on „kutsutud pühad” ja „Jumala pojad” (Rooml. 1:7; 8:14, 17, 33). Aabraham seevastu oli „Jehoova sõber” ja seda juba enne, kui lunastusohver toodi (Jaak. 2:23; Jes. 41:8). Seega, mida võiks öelda tõsikristlaste kohta, kes loodavad elada taastatud maises paradiisis?

20. Mida ootab Jumal neilt, keda ta tänapäeval õigeks peab, nagu ta pidas Aabrahami?

²⁰ Nad pole saanud sellist „õiget seisundit kui kingitust”, millega kaasneb taevase elu lootus „vabastuse kaudu lunahinna alusel, mille maksis Kristus Jeesus” (Rooml. 3:24; 5:15, 17). Sellegipoolest usuvad nad vankumatult Jumalasse ja tema päästeabinõusse ning tõendavad oma usku heade tegudega. Üks hea tegu on ’kuulutada Jumala kuningriiki ja õpetada Issand Jeesus Kristusest’ (Ap. t. 28:31). Seega saab Jehoova pidada neid õigeks samas mõttes, nagu ta pidas Aabrahami. Kingitus, mille need inimesed saavad – sõprus Jumalaga – erineb võitute omast. Kuid see on kahtlemata selline kingitus, mille nad sügava tänutundega vastu võtavad.

21. Millised õnnistused on meile kättesaadavad Jehoova armastuse ja õigluse tõttu?

²¹ Väljavaade elada igavesti maa peal ei ole meile avanenud mingi inimvalitseja kapriisi tõttu. See võimalus on meil hoopis tänu kõiksuse ülemvalitseja targale eesmärgile. Jehoova on oma eesmärki samm-sammult täitumise poole viinud. Need sammud on kooskõlas tõelise õigusega ja nendes väljendub Jumala suur armastus. Paulus ütleb põhjendatult: „Jumal soovitab meile oma armastust sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused” (Rooml. 5:8).

[Allmärkus]

Kas sa mäletad?

• Millise pärandi said Aadama järeltulijad ja mida see kaasa tõi?

• Kuidas maksti vastav lunastushind ja millise vastavusega on tegu?

• Millise väljavaate on õigeksmõistmine kui kingitus sulle avanud?

[Pilt lk 13]

Täiuslik inimene Aadam tegi pattu. Täiuslik inimene Jeesus maksis „vastava lunastushinna”

[Pilt lk 15]

Kui hea sõnum see küll on, et võime Jeesuse kaudu saada õigeks mõistetud!